nojah, päris naljakas on nüüd õhtul lihtsalt kodus vedeleda ja mittemidagi teha. kuigi ma tean väga hästi, et sellist aega on ka aktiivse tegutsemise kõrvale vaja. samas aeg iseenda jaoks on nii üks kui teine. puhata ja mängida, teadagi 🙂
sest äkki sügisel on selleks vähem aega?
no ei ole ju täiskuuaeg, miks siis kohati tundub, nagu oleks?
magamisega on mingi jama. mõned ööd oli palav, aga nüüd on jälle see näriv valu, mille põhjust ma küll tean. kui täna ka tunda annab, siis tegelen valuvaigistitega. sest ei jaksa muidu ju. täna konkreetselt tunnen, et mu päev kannatab seetõttu.
juba mõni aeg tagasi suhtlesin mobiilioperaatoriga, et vahetaks paketti. pidevalt tulevad ju uued ja soodsamad. no ja siis saan vastuse, et mingi karm paketivahetustasu lisandub. et nagu mismõttes? kui ma lähen konkurendi juurde, saan enamvähem samad tingimused + mingi uue liituja boonuse ja ilma mingi lisatasuta. ehk endiselt sidefirmad ainult tahavad omale ‘uusi’ kliente peamiselt.
aga lõpuks sain siiski vastuse, et kuna ma olen pikaajaline klient, siis tullakse mulle vastu ja sain mõistliku pakkumise.
tegelikult oleks nüüd juba vaja midagi koos telefoniga. aga ma ei hakka asja lõhki ajama ka.
meeleolu hoidmiseks natuke vikerviise:
pikapeale olen reisist toibunud ja vaikselt tagasi tavaellu loksunud, peaaegu.
ilmselged märgid lihtsustavad valikuid. vastuvoolu ujuda ei ole mõtet, kui seda just ellujäämiseks vaja ei ole (eks tuleb muidugi seda ka ette).
peale filmi arutasime M.-ga, et täiesti arusaamatu, miks Iron Sky ikkagi alla 12 keelatud on. keskmiseks kolemultikas või aruvitmängus on vägivalda oluliselt rohkem, mingeid alaealistele sobimatuid stseene otseselt ei ole. lugu ise on piisavalt selline, et mu laps ilmselt elaks sellele vägagi kaasa. minu jaoks oli stoori üldisena selline üsna lihtne, aga muidugi oli seal päris totakat irooniat sees (sellest tõesti laps ilmselt aru ei saaks) omajagu. ilma selleta oleks see film ilmselt väike pettumus olnud. nojah, efektid olid ka vinged muidugi. ja saundträkk oli ka selline üsna üllatav kohati. või siis veidi vastuoluline.
tegelikult tuli meil pärast mõtteid ka, et mismoodi seal neid suhteid oleks võinud teistmoodi keerata, et lõpp liiga läägelt hollivuudiks ära poleks kiskunud 😛
õhtune Drive ETV pealt oli palju vähem hollivuud. ja palju vägivaldsem, reaalselt vägivaldsem, mitte arvutimängulikult. kinno ma seda vaatama ei jõudnudki, aga suurel ekraanil oleks seda mu jaoks äkki natuke palju olnud.
ETV, jajah, on suvine spordikanal meil nüüd. kusjuures ma mäletan päris selgelt, et ETV2 loomisel neli aastat tagasi oli üks suur põhjendus see, et sport läheb siis 2 peale peamiselt. jalka aga näitas, et nüüd on lihtsalt kaks kanalit, kus sporti näidata. ja kui on sport, jäävad lastesaated endiselt ära. nõme igatahes.
teisalt polegi vaja suvel hullult telekat vaadata (mitte, et ma seda muidugi väga teeks).
mõni päev kohe on selline, et parem, kui ei olekski.
sunnin end praegu täiesti jõuga keskenduma sellele, mis on ja toimib, mitte sellele, millega on jama. nii et tühja see tänane ebameeldiv ‘uudis’. uudisväärtust sellel nagunii ei ole. vastik on see, et pean ka mõnele teisele inimesele seeläbi teatava pettumuse valmistama.
hoopis toredam on ‘kui ei küsi, on vastus alati ei’ ehk ‘küsi, siis ehk antaksegi’ kogemus. jah, võib-olla küll pisiasi, aga hetkel abiks seegi. tee suu lahti ja hopsti, ootamatu positiivne lahendus ühele väikesele asjale on olemas.
ja eile, ehh, muidugi. kogu mu rääbakas-olemise kiuste tore kohtumine armsate inimestega tegi päeva ilusaks.
ning kui ma olin ära koristanud ja otsustanud, et ma ei liiguta enam lillegi, tuli veel üks ‘ettepanek, millest ei saa keelduda’. ehk veel üks naeratus päeva. ootan tulemusi 🙂
saigi parem.
õudsalt tahaks halada, aga keda mu lollus ikka huvitab? ahjaa, muidugi, mu ‘fännklubi’. aga neile ma seda rõõmu ei paku. tuhnigu edasi möödunus, kui huvi pakub – ma annan selleks võimaluse ka.
mitte, et ma minevikku ei mäletaks (zzz, vihje sulle :P), aga ilmselgelt ei ole ma see, kes ma olin kasvõi 10a tagasi, rääkimata kaugematest aegadest. ja päris paljust olen ma siiski õppinud.
kuigi mõne reha leian ikka korduvalt üles. damn!
muidugi, sellega meenus mingi kahetsemise teema taas. et hoolimata õpitust ja saadud kogemustest on mul paar asja elus, mida ma ikka kahetsen täiega. st need võinuks olla olemata kõigi oma kogemustega. sest mõni kogemus on ikkagi väga kole. nojah, samas õppimine ei pea alati kerge olema mitte.
aga tekitame seekord hoopis paar linki.
ieskal on taas huvitavaid kogemusi. lugesin neid küsimusi, suu ammuli, ja mõtlesin, et teatud süsteemide jaoks (no nagu näiteks Töötukassa tundub olevat) on vist mingi teine planeet, kus nad eksisteerivad. jajah, eks eesmärk on see, et töötu ikka ise aktiivselt otsiks, muidu jääb ju ‘hiiglasuurte’ toetuse peale elama. nagu ükski normaalne inimene seda tahaks..
Katarina kirjutab meie kohtusüsteemist, ühe konkreetse kohtumaja näitel. tegelikult on neid imestamapanevaid otsuseid ju küll ja küll. jah, kõrvaltvaatajana ja läbi meedia ei tea me ilmselt kõiki fakte, aga no mõne asja puhul vist ei tahagi rohkem teada. nagu seesama põletamine – mida rohkem ma sellest kuulen-loen, seda õõvastavam on. ja siis selline otsus. normaalne?
siinkohal saab mu ‘fännklubi’ jälle jõurata ja mu minevikule viidata. õudne-õudne. suunan postituse alguses oleva pildi juurde, kuigi ma kahtlen, et see neid aitab.
nüüd lähen jooksen peaga vastu seina edasi. küproksein see igatahes ei ole.
tegelikult peaks seinale selja keerama ja suurte sammudega eemale astuma. eks ma teengi seda. varsti.
abiks vihje Valgeseelikult.
P.S. meenus, et lisaks fännklubile on ka need inimesed, kes kalduvad arvama, et iga postituse taga on nemad. nagu mul poleks muud teha, kui nende egosid kergitada. unustagu ära.
vaatasin praegu Cherry pakkumist Click & Grow-le. pealtnäha super (oo, 12 euro eest kaks taime!), aga süvenedes selgub, et nende kassettide jaoks on vaja potte juurde ja nii tuleb komplekti hind päris kallis. ah, nagu ikka. enne tee omale põhjalikult selgeks, mida pakutakse ja kas see tegelikult on ikka kasulik, siis mõtle, et kas sa reaalselt ka ikka vajad ja siis tegutse. ehk et ma ostan neid asju (vautšereid) ikka vähe, kuigi ilmselt hoiaks kenasti kokku, kui rohkem kasutaks. aga teisalt, pole mõtet osta teenust või asja, mida ma muidu ei ostaks.
üks kinovautšer.. just avastasin, et pean kiirelt ära kasutama, napilt veel jõuan!
aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
sõbranna just ohkas, et ostis mingit kohupiima, selles fooliumpakendis – ja seal sees oli veel teine fooliumpakend, mille sees oligi kohupiim. tore, et mitte päris matrjoška. mis selle asja mõttekus on, ei saa meie küll aru. et pealmine pakend on õhku täis ja jääb petlik muljet suuremast pakist või?
tootja ilmselt põhjendab, et siis on turvaliselt suletud (ma ei tea, ma oletan); ometi sulgeb ju ÜKS pakend ka selle ära täiesti?
igatahes on minul küll meeles lapsepõlveaegne tilkuvas paberpakis kohupiim. kotitäis toidukaupa jäi ka sellega täiesti ellu, kuigi siis ei olnud neid jubedaid õhukesi kilekotte ka, mida praegu igal pool kaela määritakse (piim ühte kotti, kohukesed teise, banaanid kolmandasse.. turul üritavad nad lausa iga asja eraldi panna; hea, et igat kartulit eraldi kotti ei topita..).
igatahes mingi nõme kunstlik pakenditsodi tekitamine.
mis on ka põhjus, miks mulle kapselkohvimasinad ei meeldi: ühe tassi jaoks tekib paras hunnik prügimäekraami.
aga ka mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
tegelikult ka mitte sellest, et lapse eilne esinemine oli samuti tore. algul läks klaverisaade natuke sassi, aga nad alustasid uuesti.
kui oleks selle ka saanud, et peale lõppu ja kummarust oleks ta oma noote kokku korjanud natukene helgema näoga, siis oleks lausa super. sellest ma isegi saan aru, et ta saalitäie publiku ees seisab üsna kangelt, mitte ei nõksuta jalga või puusa, nagu kodus ette tuleb. küll jõuab.
rääkida tahtsin hoopis sellest, et peab skeemitama hakkama. ilmselgelt. mis ja kuidas – ma veel ei tea. aga kusagil on kõik lahendused ometi olemas. minu asi on natuke vaeva näha ja need üles leida.
aga ma ei taha sellest ka väga pikalt rääkida. eksole.
sest lõpuks on asjadel kalduvus laheneda. ka siis, kui nad ei lahene nii, nagu mina tahan.
‘ära muretse, paremad ajad on ees. sa oled tugev, ära anna alla’.
kui ma sellele mõtlen, siis ma muidugi üsna tihti ei taha tugev olla. kui ei mõtle, siis vist olengi. mõtlematult.
vähemalt pakuti hommikuks peeksi ja mune.
.. saavad kohe tekitatud.
päeva totruse (vähemalt seni) leiame Õhtulehest, väga ameerikaliku. et tulla selle peale, et Nutella on umbes nagu šokolaad, nõuab tõesti olulist ajugümnastikat ja sõpru? nii rumal ei ole piinlik olla või? kui ikka seda nii palju süüa, mismõttes kunagi ei loe koostist?
aga tegelikult ma tean, ega meil ka ei loeta. ning otseselt ei ole sellel seost akadeemilise tarkusega ka.
minu isilik laps irvitab selle (või analoogse) reklaami üle, mis meil jookseb, et Nutellat saab kasutada, et lastele kasulikke asju sisse sööta. reklaamis on selleks mingi sai, Antonio toob ikka huvitavamaid näiteid. kala ja Nutella oleks jah, päris huvitav kombinatsioon. eriti lastele 😛
(see, mida ta veel reklaamidest arvab, on muidugi omaette teema)
päeva mõttetera on siin:
muidugi, keegi ei taha olla see ‘some people’. aga me kõik oleme vahel selleks siiski.
päeva pala on eelnevaga haakuv. head päeva ja hoiduge ebameeldivatest inimestest!
üleeile helistas E., kes teatas, et tal on kutsed Kevini eilsele esikale Sõpruses ja kas ma saan temaga kaasa tulla. kuna nagunii film oli plaanis ja õhtu oli vaba ka, siis jah, ikka.
kuigi minu arusaamist mööda ei ole ‘Kevinile’ meil suurt kassaedu ennustatud (imelikul kombel on see küll ka nn suurtes kinodes sees), oli eile saal täitsa täis. ma ei ole nii täis Sõprust ikka .. aastakümneid näinud.
PÖFFi poolt käis väike jutt ka ette ja ausalt, mind häiris see, kuidas rääkija tõi välja asju, mis talle selles filmis meeldisid. pisiasju, nagu ta ütles. aga see jääb segama, lõpuks ongi oht keskenduda liigselt nendele asjadele. huvitaval kombel, kui ma olen lugenud eelnevalt mingit arvustust, nii et jääb mingi ajavahe sisse, siis nagu ei ole häirinud.
aga see selleks.
igatahes mainiti ära, et see on väga vastoluline film ja see kas meeldib või mitte. ja viimaste väidetega ma olen nõus.
kuigi ma ei oskagi end postitsioneerida.
ei saa salata, film on tehtud tehniliselt huvitavalt. kaadrid, valgused, ruum, värvid.. pisiasjad, oojaa.
aga sisu koha pealt on mul raske hinnata. sest mulle jäi mulje, et raamatut lugemata jääb kõik liiga lünklikuks ja kohati arusaamatuks. aga ma ei tea. paari asja kohta E. küsis mult täpsustusi – tema ei olnud lugenud, küll aga kuulnud mingeid katkendeid järjejutuna, seega laias laastus ta midagi teadis ka.
muidugi ma ei arva, et selline paks raamat mahuks täielikult ühe filmi sisse; kas ei arva ma, et kõik tuleks läbi mämmutada, filmis peab olema mõtlemismomente, iseenda sees toimuvaid järeldusi ja seoste tekkeid jms. aga ma ei ole kindel, kas need seosed ikka tekkivad õigesti.
võtame sellesama mähkmeteema, filmist ei selgunud eriti, mis värk sellega on, et nii suur laps veel mähkmeid kannab. või lõpupoole olev lahutuse sissetoomine – erinevalt raamatust ei tule filmis välja Kevini kardinaalselt erinev suhtumine emasse ja isasse (või siis ka vastupidi, ema ja isa erinev suhtumine Kevinisse), mis on lahutuse peamine põhjus. see, et filmis Kevin teatab, et tema ongi kontekst, annab küll viite, kuid kas see on ikka piisav? väikeõe vennale vastanduv iseloom ehk ei olegi nii tähtis, kuigi raamatus oli oma roll sellelgi.
või siis Eva arvamused ümbritseva kohta, kriitilises võtmes, mille kohta on filmis ka täpselt üks viide. samas võib-olla poleks sellisel juhul seda üldse vaja filmi tuua?
nojah, igatahes, selles mõttes jäi film väga skemaatiliseks mu jaoks. seal oli küll sees ka detaile, mida raamatus ei ole, aga mõnesid minu jaoks väga olulisi kohti mitte. maitse asi, muidugi. muide, ka treilereid oli mitmeid, lisasin siia ikka oma maiste järgi.
ning tegelikult ma tahaksin ikka teada ka mõne sellise tavalise inimese (mitte filmikriitiku) arvamust, kes ei ole raamatut lugenud ega katkeid kuulnud. ma ei ole netist otsinud väga, aga ehk mingil hetkel teen seda. või siis jään lootma tuttavatele 😉
ebameeldivat ka: üle tüki aja lõi öösel jalga krambi, ja väga hullult kohe. siiani annab tunda. nii et magneesiumijahile!
