aastapäevamenüü

palju õnne, kodumaa!

tänase vihmase ilmaga, mil kogu üritus on kusagil kaugel, kadus fookus vahepeal ära. aga õhtuks oli vähemalt mingi menüüplaan.
tegelikult unustasin selle kodumaise maheveise sisefilee päris õigel ajal sulama võtta, sai eile hilisõhtul sügavkülmast välja. AGA selle tulemusel oli liha hommikul just paras carpaccioviilude lõikamiseks.
kuna tükk oli üsna pisike, tulid ka õhemad viilud praadimiseks, kui ma tahtnuksin – teine probleem oli muidugi see, et laps tahab läbiküpset liha.

igatahes. pearoog: tüümianiga kartulitornikesed, pannil grillitud maheveise sisefilee (pooltoores ning küps variant), koore-rosepipra kaste, rukola-granaatõunasalat.
aastap2evaroog016

kartulitornikestest veidi pikemalt. kuskil jäi see retsept silma ja tundus piisavalt atraktiivne proovimaks. aga see hirm, mis mul oli, et kui võtta muffinivormist välja, et kuidas need siis koos püsivad, oli üsna tõene. pooled vajusid ikka täiega laiali ja ülejäänud olid enamvähem. just vormilt siis. samas jäin mõtlema, et võib-olla oli liiga palju võid lihtsalt..
aga muidu olid väga head ja igatahes visuaalselt efektsed. ning maitseainetega ei tasu koonerdada, see üks küüslauguküüs nt on minu meelest pigem vähe.

no ja muidugi siis veiseliha-carpaccio soolahelveste ja rosmariiniga. isegi mu toorest liha mittearmastav laps proovis tüki ja leidis, et on täitsa okei.
eile Dereku burgeris einestades tuli sõbraliku personaliga ka kuidagi sellest carpacciost juttu, eks see ka võib-olla innustas last proovima.
carpaccio021

magusaks oli eile sünnipäevalt kaasasaadud tort (hea sünnipäev, kust koju tullakse tordiga) ning noh, tegin ka ühe maasikaunistuse moodi koogi, külmutatud maasikatega vahel ja kaunistusteta peal. kuna välja ei näinud (no lihtsalt vahukoor peal), on ka pildistamata. aga see besee ja mandlilaastude kooslus on igal juhul hea.

lillakapsavorm reloaded

niisiis, seekord õnnestus Volksu lillkapsavormist ka pilti teha. kuigi tõsi on, et pildile ei suuda seda imelist lõhna püüda.

väikesed mugandused ka: toorsuitsupeeksi asemel oli tavaline suitsutatud seakülg, kuupideks tükeldatud; sousti ei keetnud-hautanud, kuumutasin lihtsalt, kuni ühtlane oli; lisan meenutuseks, et ahjuajaks võib vabalt 45-60min arvestada.

suvine graafik tundub tihe tulevat. tähendab, ilmselt vähemalt pooled asjad jäävad ära. ainuüksi nende kalendrisse kirjutamine väsitas ära 😛

kõrvitsamarmelaad ingveriga

ammulubatud kõrvitsamoosi retsept siis:
2kg kõrvitsat
200g ingverijuurt
3 sidrunit
1kg moosisuhkrut
lõika kõrvits kuubikuteks. puhasta ja riivi ingverijuur. pese sidrunid ja riivi sidrunikoor pealt ära, eemalda valge kiht ja tükelda sidrunite sisu.
pane vähese veega keema ning keeda kõrvits-ingver-sidrunisisu, kuni kõrvits on pehme. pressi läbi sõela või purusta saumikseriga.
nüüd sega sisse suhkur ja sidrunikoored, ning keeda marmelaadiks. seda on parem teha laiemas madalamas potis ning peab üsna tihti segama.
suur hulk neid hoidiseid läks mul jõulukinkideks 😉
sobib muide ka salatiks lihatoitude juurde.

hõrk kartulivorm juustuga

resteptikogust üks 3a tagune asi 🙂
Tervist. Volks eetris ja pakub neile, kes liha süüa ei täi.
Sõbralik segu.
1 kg kartuleid
pool liitrit piima
200 g eesti juustu
80 g võid
2-3 küslaküünt
1 muna
25 g purustet kreeka pähkleid
purustet musta pipart
soola
Kardulas lõigatakse imeõhukesteks ketasteks ja visatakse potti, segatakse sassi koos soola, pipra, pähklite ja poole osa riivitud juustuga. Siis lüüakse muna lahti ja raputatakse pääle ja siis piim ka ja segatakse jälle hästi läbi.
Keraamiline ahjunõu hõõrutakse kokku küslaga, määritakse seejärel võiga, potist kogu segu ahjunõusse, pääle riputada ülejäänud riivitud juust ja mõni tükike võid.
Ahi on enne kuumaks aetud ja 40-50 minti keskmises kuumuses on paras aeg küpsemiseks. Vein võiks olla ümmargune ja täidlane – nagu Rioja Crianza viinamarjast Hispaaniast näiteks.
Volks

Oasalat

Et hiljuti on mõnel pool ubadest juttu olnud, siis panen siiakohta kirja oma lemmiku sooja oasalati retsepti:
1 pakk külmutatud rohelisi türgiube (võib ka teha enda kasvatatutest, aga need külmutatud on just parajaks suuruseks lõigatud ja laiskus ka maksab midagi)
1 purk punaseid konservube
2-3 küüslauguküünt
1-2 spl õli
1-2 spl veiniäädikat
soola
Keeda külmutatud oad soolaga maitsestatud vees, kurna ja pane kaussi, loputa konservoad konsrvivedelikust ja pane roheliste ubade juurde. Koori ja tükelda küüslauk. Aja õli pannil kuumaks, keera tuli alt ära ja pane küüslauk kuuma õlisse – pannil tuld all ei tohi olla, sest muidu kõrbeb küüslauk ära. Kalla õli koos küüslauguga ubade peale, lisa äädikasorts ja sega segi. Saab selline soe-külm salat. Kes tahab päris sooja, see võib punased oad ka pannil, törtsu veega soojaks ajada.

tomatipüreesupp

pasitab, et olen püreesuppide lainel..
2 keskmist sibulat
3 küünt küüslauku
700g tomateid või ka tomatipüreed
2spl (oliiv)õli või mingit muud rasvainet
7dl keeva vett
100ml värsket koort
puljongikuubik, maitserohelist soovi järgi

tomsupp096.jpg

koori ja puhasta küüslauk ja sibul, viiluta. koori tomatid ja viiluta samuti.
aja rasvaine potipõhjas kuumaks, keera kuumus väiksemaks ning lisa sibulad-küüslaugud. kuumuta neid, kuni hakkavad muutuma klaasjaks. lisa vesi, lase uuesti keema ning lisa tomatid või püree.
kasutasin taimseid puljongikuubikuid ning lisasin need ka selles etapis, tegelikult tuleks kuubik lisada natuke hiljem.
keeda ca 15 minutit ja lisa hakitud maitseroheline ning koor.
kui tõuseb keema, võta tulelt ära ning püreesta saumikseriga.
serveerimisel võid lisada riivitud juustu ja/või saiakuubikud.
01.09.2005
soovi korral võib lisada tshillipulbrit või mõnda teravat kastet ka, kui on soov saada vürtsikamat suppi. sel juhul üsna lõpus siis 😉
13.09.2005
vett võib ka umbes poole vähem panna ja osa asendada nt tomatimahlaga. sõltub vist tomatitest ka natuke :O

lillkapsa püreesupp kanaga

värsket lillkapsast tuleb praegu ema juurest peenralt rohkem, kui ära süüa jõuab. pingutame ja sööme.
lillkpsupp586.jpg
1 lillkapsas (ca 1kg)
paar porgandit
1 keskmine sibul
peotäis hakitud supijuurikaid (juurseller, petersell)
1l puljongit (ise keedetud või kuubikust)
200-300g kanafileed
1 pakk (200ml) rõõska koort
tilli
1spl toiduõli
oma aia lillkapsas tasub panna soolvette nii tunniks seisma, saab ussidest-putukatest lahti. kui on talvel külmutatud kapsas, siis ei pea; ka poeomad on enamasti ‘putukavabalt’ kasvatatud. lõika kapsa õisik tükkideks.
puhasta sibul ja lõika ribadeks, tükelda porgandid kuubikuteks. pann keskmisele kuumusele, õli peale, sibul-porgand-supijuurikad pannile. kõrvale supipotiga vesi või valmis puljong keema. pannil olevat sega ja kuumuta, kuni hakkab mõnusat lõhna tulema ja sibul muutub kergelt klaasjaks. supipotti ja terve kanafilee juurde. vajadusel lisa puljongikuubik. lase keema ja keeda nii 10 minutit, siis lisa lillkapsaõisikud. keeda veel ca 20 minutit.
tõsta kanafilee potist välja ja lõika sobivateks supitükkideks. potis olevad aedviljad purusta saumikseriga ühtlaseks püreeks. püreestamise lõpul kalla sisse rõõsk koor.
lisa kanatükid ja hakitud till.
soovi korral võib seda valmistada ka ilma kanata.

Aurustet juurikud šokolaadi-veinisoustis

Lihtne ja mekitav roog taimetoidulistele või noile, kel tõsine himu Eesti maamullas kasvanud juurikate järele. Soust on eksootikum, aga olen täheldanud, et millegi väga lihtsa ja ja väga eksootilise ühendamine on seiklus, mille võib ette võtta ka eluaeg hakklihakastme või vorstisousti pääl kasvanu.
pool kilo juurikuid ja päälmaad kasvanud asju: nt. lillkapsas, naeris, kaal, koorega värske kartul, redis, porknas – valik on lai
punt lehtpeterselli, punt tüümiani
200 g. kuiva punaveini
pool tahvlit musta šokolaadi (kes krehvti, võtku bitter), riivituna.
supilusik võid
nelgitera
musta pipart veskist ja tiba peenikest soola
Selle roa jaoks on vaja bambusest aurutit. Toda leidub täitsa söödava hinna eest paremates poodides. Juurikat aurutatakse bambuskarbis är, nii, et nad on poolpehmed, elik krõmpsuvad õrnalt (muuseas, kartulid maitsevad siis nagu küpsekartulid lõkkest). Aurutamisele tuleb panna juurikad ja petersell ning tüümian läbisegi (ürdid tervena, soovitavalt ka juurikad tervena, kui on pisikesed).
Soust tehakse lihtsalt. Tulisele pannile vein, siis pisut tsirrata. Šokolaad manu ja nelgitera ja kogu aeg, kogu aeg, kogu aeg segada-segada-segada. Siis pipar ja soolake ning kreemjas olema peab, kui liig paks, kraanist kuuma vett ligi.
Juurikad soustiga üle valada ning garneeringuks mõned mandariinilõigud.
Vein: Shiraz/Syrah

Kähkukas seenemikuga

300 g. hapukaid soolaseeni vene moodi
250 g. basmati riisi
50 g. tomatipastat veega sassi
sorts oliivõli
sorts valget kuiva veini
valget pipart
musta pipart
soola
See on kähkukas. Nii ja naa.
Seenemikud õliga pannile. Riis olgu enne keedetud soolvee ja tilga õliga.
Ürte võib ju ka meki järgi panna.
Siis tomaat pääle siputada ja veintski.
pipar-sool enne valmimist ja pannil kaane all pehmeks kõik.
Vein: riesling

kartulipuder porgandiga

kui tavaline kartulipuder ära tüütab, võib seda porganditega teha.
selleks puhasta porgandid ja lõika seibideks ning pane keema. kartuleid on siis paras aeg asuda koorima, kui porgandid juba keevad. kartulid peaksid olema enamvähem ühesuurused või suuremad kartulid ühesuuruseks lõigatavad. need ka keema ja ikka kenasti pehmeks.
kui poti tulelt võtad, et vett pealt ära kallata, pane sinnasamale tulele piimapott, et see soojaks saada.
kui nüüd mingi tavalise purustajga neid kartuleid-porgandeid katki suruda, siis peaks arvestama, et porgand jääb ikka natuke tükki. saumikseriga saab muidugi päris püreeks ka, aga ma pole seda proovinud.
kui segu on siis kenasti katki surutud, lisa natuke võid ja juba sooja piima ning klopi puulusikaga. vajadusel lisa veel piima ja klopi veel. hea puder on see, mis on korralikult läbi klopitud, kergelt lausa vahus võiks öelda 🙂 lõpupoole lisa natuke soola ja porgandiga pudru tegemisel on ka riivitud muskaatpähkel imehea lisand.
natuke kaalikat võib ka panna. porgand ja kaalikas annavad magusama maitse ja ilusa värvi 🙂