tortillapitsa, tšillipajaga

novot, eelmisel nädalal sõbranna juures proovisime vähe teistmoodi tšillirooga, täpsemalt seda siin. nojah, ma unustasin kabatšoki maha ja suvaline tomatikonserv oli ja roheliseks oli hiinakapsas ja natuke oli alustuseks suitsupeekonit pannil ja no ega me neid koguseid väga täpselt ei arvestanud ka. nagu tavaliselt.
igatahes kui ma palusin, et laps annaks ideid, mida õhtul süüa teha, ning sealt jooksis läbi nii pitsa kui tšillipada.. tuli ühel hetkel mõte, et noh, vaatame.

vaatasimegi.
tegime mingi tšilli-hakkliha-aedviljamögina pannil valmis. muidugi lisasin tšillikastmes ube ja konservmaisi ka, mida eespool lingitud retseptis ei olnud. ja suvikõrvitsast sain lõpuks lahti.
ladusime hautise tortilladele, riivjuust peale ja mõneks minutiks ahju.
jube hea ja jube toitev sai.
ah retsepti? ma ei tea, kõike just nii, nagu omale hea tundub ja siis mingit burrito või taco maitseainet ja natuke tšillit ja soola ja nii ongi.

tsillikas960

viimane augustipäev

august ongi läbi saamas. alles algas ju? nõmmliivatee ja nõmmnelkidega.
kindlasti ei ütle ma siinkohal, et oh, suvi läbi. kalendrisuvi kestab veel ja kindla peale tuleb veel ka suviseid ilmu.
aga kool algab küll homme. lapsele on lohutuseks tort plaanis, täna aga vahtisin õunahunnikut ja otsustasin midagi head ka tänaseks teha. lihtsat ja head. suvevaheaja viimase päeva õhtuks.

ounakad802

niisiis,
pakk lehttaigent võiga (mul oli Rimi oma, 4 lehte)
4 õuna – lähtusin 4st taignalehest, kui on nt 2 lehte, võib vähem õunu olla. ja kui on suur tükk, siis tuleb lihtsalt huupi tegutseda 😛
1 muna(valge)
100g toorjuustu
2-4 spl suhkrut
kaneeli

lehttaigen tuleb korralikult üles sulata. samaks ajaks tasub ka muna ja toorjuust toasooja panna.
õunad puhastada ja viilutada hästi õhukeseks. ahi sooja 200 kraadi peale. ahjuplaadile või plaatidele küpsetuspaber peale.
taignatükkidele võib servast ca1cmkaugusele teha sisselõiked, nö serva, jälgides, et tainast läbi ei lõika – aga tingimata ei pea.
muna vahustada 1spl suhkruga. võib kasutada ka ainult munavalget. lisada toorjuust ja segada ühtlaseks.
tõsta taignaplaadid ahjuplaadile, lao õunad kenasti peale. raputa peale heldelt suhkrut ja kaneeli. lõpuks tõsta lusikaga muna-toorjuustusegu.
plaat ahju.
kui on ca 10 min küpsenud ja juba kenasti kerkinud ka, võib toorjuustusegu juurde lisada. tervest munast tehes jäi seda esimese hooga üle, ning kuna hakkab voolama, siis lisasin poole küpsemise pealt.
veel umbes 10 minutit ja valmis ongi.
vaniljekaste või -jäätis sobib kõrvale ka.

india stiilis kanapilaff ja hakklihasupp sulajuustuga

vahepeal peab ikka mõne retsepti ka ära fikseerima, et poleks kaugelt otsida.

see esimene on tegelikult lapse telefoni mingist äpist pärit. pojake nimelt leidis eelmisel nädalavahetusel keset kaubanduskeskust korraga, et äpiretsepti järgi võiks ju süüa teha küll. ma küll ei saa siiani aru, mis vahet on niisama raamatust või netist leitud retseptil ja äpil (ega seal ei olnud ka mingeid eriti uuenduslikke juhtnööre), aga no samas ei ole vahet.
igatahes osutus ta valikuks india stiilis kanapilaff. pettumus oli muidugi see, et ajaks oli märgitud 40 minutit, kuid ettevalmistamine võttis muidugi kauem ning meil oli pruun riis, mis kees ka kauem.
kuna äppi mul ei ole ja netist niisama päris seda versiooni ei leidnud, siis panen vabas vormis kirja.

koori ja tükelda 1 sibul, sama tee paari küüslauguküünega ning ühe suurema porgandiga. lõika kaks kanafileed tükkideks. rohelised oad lõika lühemaks (meil olid külmutatud oad ja me murdsime).
siis on vaja veel maitseaineid. kuna ma ei saanud kohalikult poest kõike, siis ostsime masala maitseaine (tegelikult oli retseptis kurkumi, köömne, masala, cajenne segu, kokku ca 20g – ma panin samas kaalus seda santa maria segu). ingverit oli ka, et 50g riivida, mul oli mingi pisike jupp ja tükeldasin (ja vist palju rohkem polekski tahtnud, kuigi ingver meile muidu meeldib).
100g või umbes nii maitsestamata jogurit, umbes pool liitrit kanapuljongit (mul oli aedviljapuljongi kontsentraat, läks see), võid, hakitud koriandrilehti (noh, petersell sügavkülmast..).
riisi, meil on pruuni riisi ca 300ml, retseptis oli muidugi basmati riis. riis loputa külma veega ja jäta seisma.
ja üks selline suurem pann või paksupõhjaline pott.

mingi 25-30g võid poti põhja, kesmisel kuumusel lase sulada, lisas sibul-küsla. segades hautapaar minti, siis lisa kana. küpseta segades (ei pea pruunistama) ca 6-7 minti, kuni kana on pehme. tõsta kana-sibul-küsla kuskile muusse anumasse kõrvale. nüüd sulata samas potis vms, kus kana tegid, veel umbes 20g võid ja lisa maitseained + ingver. sega paar minti, kalla potti jogurt, keera see ühtlaseks massiks kokku. lisa riis ning kuumuta gemüüset jälle mõned minutid (3-5), enne kui oad-porknad kõigele seltsi torkad. põmst tahab siukst segamist, sest päris kuiv on see mass siiani. aga kui porknad ja oad on ka paar minutit maitsestunud, lisa puljong. nüüd võib natuke soola-pipart ka panna.
lase keema ja siis keera tuli vaikseks ning hauta, kuni riis pehme. mõne riisiga on see 10min, meil läks pigem 25 kanti. no vahepeal peab kontrollima, et ei hakkaks kõrbema – meil läks hästi, vedelikukogus oli suht paras.
kui riis pehme, siis kalla kanavärk potti tagasi, petersell pane kah ja sega korralikult läbi. lase paar minti veel haududa, et kana soojeneks – ja valmis ongi.

sellest on pilt ka:
kanapilaff

teisest roast, sulajuustuga supist, pilti ei ole. eks natuke selline piima-aedviljasupi moodi näeb välja, aga maitselt on ikka täitsa erinev. valmib kiirelt, mis on hea.

ajasin supipotis ca 1,5l vett keema, lisasin veidi kontsentreeritud aedviljapuljongit (võib kakanapuljongit kasutata, kuubikust) , valasin sisse paar peotäit punaseid läätsesid. ca 5 min pärast lisasin 400g külmutatud aedviljasegu (porgand, brokkoli, lillkapsas; aga võib ka muu olla). pudistasin peale natuke nõmm-liivateed (tüümian sobib ka hästi, mul lihtsalt ei ole aed-liivateed hetkel).
kuni supp uuesti keema tõusis, praadisin pannil 500g hakkliha, maitsestasin pipra ja soolaga. sibulat ei olnud, muidu oleks peeneks tükeldatud sibula ka koos lihaga pannilt läbi lasknud.
kui supp oli nüüd natuke keenud, nii et kapsad enamvähem pehmed, kallasin hakkliha potti. lasin uuesti keema tõusta.
keerasin tuld vähemaks ja segasin supi sisse kaks seda tavalist karpi Merevaiku (200g on need vist?). nüüd ei tohi enam keema lasta, juust tuleb korralikult supi sisse segada. lõpuks lisada veel maitse järgi soola, kui on tunne, et on vaja, ning veidike värsket muskaatpähklit.
maitseroheline peale ja head isu 🙂

aasiapärased praetud nuudlid sealihaga

ma olen viimasel ajal täheldanud, et kui ikka kirja ei pane mingit järgiproovitud asja, siis järgmine kord päris sama retsepti enam ei pruugi leida. no ja muidugi, enamasti ma ei tee ju mingi ühe konkreetse retsepti järgi.
novot, igatahes:

250g (muna)nuudleid ja vett nende keetmiseks
paar porgandit
üks punane paprika
0,5k väherasvast sealiha(sobivad ka nt strooganovilõiked)
2 küünt küüslauku
paar peotäit külmutatud rohelisi herneid
paar vart rohelist sibulat
pool pisemat tšillipipart
paar cm jupp ingverit
5spl sojakastet
2spl mett
2spl magusat tšillikastet
2spl riisiäädikat
3spl oliivõli (või kui on, siis seesamiõli)
2spl maisitärklist
veidi vett

nuudlidnotsuga034

keeda nuudlid vastavalt juhendile. kurna, loputa külma veel all, nõruta ära.
sega sojakaste, mesi, äädikas, tšillikaste, 2spl õli omavahel. vala makaronid kaussi, sega maisitärklisega ning seejärel vala peale kokkusegatud vedelik. sega korralikult ja jäta seisma. muude ettevalmistuse vahel võid sedaveel segada, et nuudlid paremini maitsestuksid.
lõika sealiha peenikesteks ribadeks. ribasta samuti paprika ja porgand, viimaseks võid ka jämedat riivi kasutada (selle tavalise neljakandilise püstise riivi jäme on selle jaoks siiski liiga peenike). puhasta ja purusta küüslauk, haki tšillipipar peenikeseks, koori ingver ja haki samuti võimalikult peenikeseks. sibulatest lõika 2-3cm pikkused jupid.
vala 1spl õli wok-pannile (või suurele, soovitatavalt malmpannile), aja kuumaks ning kalla liha pannile. pruunista ja küpseta, kuni liha on pehme, umbes 6-8 minutit (sõltub kuumusest ja pannist). tõsta liha vahukulbiga pannilt, vajadusel lisa veel veidi õli. vala pannile ingver, tšilli, küüslauk, porgand, paprika ja herned ning kuumuta neid kõrgel kuumusel 2-3 minutit.
lisa pannile taas liha, samuti rohelised sibulad ning nuudlid koos vedelikuga ning 2-3spl vett. kuumuta segades veel 2-3 minutit.
ja valmis ongi 🙂

avokaado-kanasalat

midagi kerget, lihtsat ja mõnusat, et Meisterkokka ikka vaadata saaks 😉

2 kanafileed
2 küpset avokaadot
peotäis kirsstomateid või 1-2 tavalist tomatit
umbes veerand tšillipipart (tahaks öelda, et jalopenot, aga meil ei saa ju muud kui ainult ebamäärast ‘tšilli’pipart)
veerand sibulat
pisem peotäis murulauku
1 küüs küüslauku
ca 3tl laimimahla, ca 3spl head õli, soola, pipart


(aastaaeg on hämar ja pildid kunstvalgusega)

mul muidugi vedas sellega, et Stockmannis oli just küüslaugumarinaadis kanafilee soodushinnaga, see andis ilmselt maitsele palju juurde. kui sellist vedamist ei ole, siis maitsesta ise (võid marineerida, aga kasuta võimalusel siis ka küüslauku ja õli nt) ja küpseta kanafileed kas a) ahjus b) pannil vähese õliga. mina tegin viimast, minu meelest jääb niimoodi mahlasem ja see pealt krõbe on ka hea.
kui ei ole kindel, millal on valmis, siis tee ühe filee sisse väike lõige ja vaata. pannil tehes vajadusel keera kuumus maha ning pane kaas ka peale, siis haudub kenasti pehmeks.
lase kanal jahtuda.

puhasta ja haki avokaado, küpsekana, tomatid, murulauk. sibul ja tšillipipar lõika hästi peenikeseks, soovi korral võid kasutada ka veidi rohkem, kuni pool tšillit. pane kõik kaussi.
sega teises kausis, tassis või väikesed purgis kokku soust. selleks sega laimimahl, õli, sool, pipar ja purustatud küüslauk omavahel ning vala salatile. sega korralikult ja lase natuke maitsestuda.

tulemuseks on parim salat avokaadoga, mida ma elus saanud olen. nämmm..!

kiired suitsulõhepirukad

mitte, et ma poleks vahepeal süüa teinud. lihtsalt inspireerivat sööki on vähe olnud.
tegelikult on mõnest roast isegi pildid olemas.. kusagil mujal.

see retsept jäi külas kusagil ajakirjas silma, aga mitte päris täpselt meelde, nii et tegin sellest, mis mul on. lisaks pole aimugi, kas selline variant on netis olemas, nagu mul siin või mitte.
igatahes, meil tuli kuus pirukakest.

250g lehttaigent (meil oli 3 Mantinga lehttaignalehte)
1 muna
2spl piima
50g juustu
paar cm porrulauku
100g kuumsuitsulõhet
soola, valget pipart

pane ahi eelsoojenema umbes 205 kraadi peale.
löö muna lahti ja sega piimaga, eralda natuke pirukate määrimiseks.
riivi suurema hulga piima-munasegu sisse juust. haki kuumsuitsulõhe ja porrulauk, vala teiste ainete juurde ja sega, maitsesta vähese soola ja jahvatatud pipraga.
lõika taignast ruudukesed, täida need täidisega, suru ääred korralikult kokku, pintselda pealt muna või muna-piimaseguga ning saada ahju (plaadil ja küpsetuspaberil ikka) ca 20-25 minutiks.

vahemerepärased juustu-peekoniampsud

teadagi, ma kolan mööda igasuguseid kokanduslehti (aga mitte kodumaiseid, taas, siinkohal ma ei ole patrioot), eelistades sealhulgas kogumikke-portaale. lisaks saab ideid ka Pinterestist (oeh. veel üks sotsiaalvõrgustik, aga sobivalt visuaalne). ja viimasest kohast ma selle idee näpsasingi. omade kohandustega, nagu ikka.
samas on see hea lihtne asi teha, aga sobib vabalt ka pidulauale.

2 Mantinga lehttaignalehte (aga võib kasutada ka muud lehttainast muidugi; lihtsalt meie kaheliikmelisele perele on need lehed kõige mugavamad kasutada, saab jaokaupa välja võtta)
4tl toorjuustu
60-80g toorsuitsupeekonit
100g riivitud mozzarellat (mingi pitsariiv käib kah)
6 kirsstomatit
pitsaürte, basiilikulehti

võta lehttaignalehed vastavalt õpetusele sulama.
lõika toorsuitsupeekon ribadeks ja kuumuta pannil madalal kuumusel umbes 10 minutit, vahepeal segades. pane ahi sooja 190 kraadi peale.
lõika lehttaignalehed pooleks, et saad neli ruudukest ning aseta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. määri igale ruudukesele 1tl toorjuustu, juustule poeta peekonitükid. lõika kirsstomatid pooleks ja pane igale ruudukesele kolm tomatipoolikut. raputa üle pitsamaitseaine ning mozzarellaga ja poeta peale üks-kaks basiilikulehte.
aseta ahju ja küpseta ca 17 minutit. kui siis on taigen veel hele, tõsta temperatuuri kuni 210ni ja küpseta veel mõni minut.
serveerimisel lisa mõni värske basiilikuleht.

suupisteampse saab ka teha, siis tuleb lõigata pisemad ruudukesed (sellest Mantinga taignalehest nt 8tk) ja igale ruudule arvestada pool tomatit.
peekoni võib ära jätta või panna rohkem ja suurema tükina.
ja üldse võib seda oma tuju ja soovi järgi modifitseerida.

nämm!

spargli-chorizo panniroog

ingliskeelses kokanduses on termin ‘hash’, mille eestikeelset vastet ma tükk aega otsisin. aga olgu siis pealegi panniroog.

3-4 kartulit
100g chorizo vorsti (või mingit muud kvaliteetset, pekisemat täissuitsuvorsti ja kaks küünt kodumaist küüslauku)
50-70g toorsuitsupeekonit
1 keskmine sibul
200g sparglit (võib ka kuni 100g rohkem, kui raatsid)
0,25tl tšillipulbrit
soola, pipart
(õli)

tükelda vorst kuubikuteks, lõika toorsuitsupeekon lühikesteks ribadeks. aja pann tigedaks (aga mitte väga, nii keskmiselt) ja lükka vorst-peeks pannile. kui chorizot ei ole, siis pressi küüslauk ka ligi, aga paari minuti pärast, kui veidi rasva juba kogunenud on. lase vaiksel kuumusel, aegajalt segades, neil seal mõnuleda nii viis minutit või ka veidi rohkem. no et kenasti rasva välja tuleb.
vahepeal koori kartulid ja lõika parajateks kuubikuteks. mitte väga suured, mitte väga väikesed. ca 1,5cm küljepikkusega silma järgi.

kui lihaline on juba päris palju rasva välja ajanud ja värv ka muutunud, siis tõsta mingi augulise labidaga (rasv peab pannile jääma) kuskile vasakule ära. hoia silma kiivalt peal, et keegi seda nahka ei paneks.
pannile poeta kartulid, lisa tšillipipar, maitse järgi veidi soola ja tavalist pipart. võid kaane ka peale panna, siis kuumenevad kartulid ühtlasemalt. sega aegajalt, aga mitte liiga tihti, vajadusel keera kuumust veidi maha. ning kui rasvast jääb puudu, lisa veidi õli (või ka võid, kui on).

aeg koorida sibul ja hakkida samuti kuubikuteks, ehk siis mitte liiga peeneks.
spargli võib ka ette valmistada. eemalda pungad, vaata varred üle – kui mõni koht on kuivanud või imelik, lõika see välja. jupita nii paarisendisteks või natuke pikemateks tükkideks.

kui kartul on umbes veerand tundi pannil olnud ja nii enamvähem pehme (see aeg on erinev muidugi, peab katsuma ja vaatama), siis lisa sibulad. sega ja lase umbes viis minutit kaane all olla, või ka veidi kauem, kui vaja. selle aja sees võib umbes ühe korra veel segada, aga taas, mitte liiga tihti, muidu võib kartul liiga lödiseks minna.
nüüd kalla pannile spargel ja samaoodi, kuumuta kaane all umbes viis minutit, paar korda segades.
hoia silma peal ka rasvainekogusel, et pann ära ei kuivaks.

nii, nüüd võta hoolikalt hoitud vorstiollus ja sega roa sisse ning kuumuta veel paar minutit. vahepeal maitse ka ning vajadusel maitsesta üle.

ja siis otse taldrikule ja sööma. hakitud petersellilehed sobivad ka siia juurde nüüs hästi; mul olid need salati sees.

jagub kahele suure isuga või kolmele mitte nii suure isuga sööjale.

iga päev on salatipäev

ma pole sellist massi KMA-s veel näinudki. täiesti hullumeelne. kusjuures kui 20-minutilise järjekorra järel pilt tehtud sai, läks oluliselt kiiremini. nojah, eelnevalt suutsin lapsele mingi startreki soengu pähe lõigata, umbes. kogemata. vähemalt on ta blond.

kui ma (külmikus olevat külma kana silmas pidades) oma järeltulijalt küsisin, kas õhtusöögiks mingi salatiline kanaga sobib, oli ta rõõmuga nõus. ma räägin, kui ma keedan meile toidu juurde rohkem kui kaks kartulit (st üks kummalegi), siis kõik, mis on üle, jääbki tavaliselt järgi. ehk siis igasugune kartul, riis, makaron jms on meie jaoks nö täiteaine. olgu, erandina, makaronid ketšupi ja juustuga on lapse jaoks ka täistoit muidugi 😛
aga nii üldiselt pigem olgugi liha-kala kõrvale mingi muu aedviljaline, salati, woki, hautisena. no ja selle liha-kala osa jätan ma oma portsust ka vahel täiega välja.
sööklamoodi söögikohtades, kus ikka lajatatakse pool taldrikutäit kartulit, üritan ma ka alati õigel ajal sõna sekka öelda, mille peale mind reeglina suhteliselt veidra näoga jõllitatakse. no aga ma ei saa, peale kartulisöömist on jõle raske tunne kõhus ikka.

igatahes-igatahes. tomatid jätsin omale söömiseks, sest selle koha pealt on meil väike eriarvamus. aga mulle see sobib muidugi 😉
jääsalat, hiina kapsas, porru, värske kurk, avokaado, redis, viinamari. kanatükid pannil õlis kuumaks, sool, pipar. soustiks õli, äädikas (vähe, enamik salatikastmeid väljaspool kodu on mu jaoks liiga happelised, suhu jääbki lõpuks ainult hapu maik), majonees, rõõsk koor, küüslauk, kuivatatud tomatihelbed, sool, petersellilehed, suhkur.

P.S. päris iga päev ei ole kindlasti salatipäev.

õhtuks väike salat

kui teha kahele inimesele värsket salatit, siis tavaliselt on mul põhjaks ainult ühte liiki roheline. no mitut osta on kallis ja koguseliselt palju, need valmis salatipõhjad on veel kallimad ja kuivavõitu (no päevi varem hakitud ja pakitud). ei see ma läbi internetita – nii lihtsa asja peale ju, et hakkida natuke tavalist peakapsast, riivida porgandit ja siis lisada maitse järgi ühte sorti salatit (olgu selleks spinat, jääsalat, rucola vms), ometi ise ei tule 😛 aga igatahes saab sellest päris hea salatipõhja.
no ja peale võib siis kuhjata kõike, mis meeldib. hetkel on värsket kurki, tomatit, paprikat, keedumuna, juustu, konservmaisi. rantšo-stiilis kaste on ka, minu harjumuspärasest hapukoore-majoneesikastmest erineb see peamiselt küüslaugusisaldusega, samuti pole tilli, vaid petersell. ja natuke vürtsikat kastet ka.
meesisik tahab tõsisemat süüa, minu portsul peekonit ei ole.
piisab sellest nüüd retseptiks?