lahtine sibula-juustu-peekonipirukas

toiduretseptidega on siin viimasel ajal väga kitsas olnud. no ei ole mingeid erilisi saavutusi, kuigi ma olen ikka üht-teist proovinud. nagu see rebiksai, aga see on siuke enamvähem retseptitu asi ju.
eile juhtus selline asi, et tegin lõpuks selle paar nädalat mõtteis mõlkunud lahtise sibulapiruka ohtra juustuga ja no seda peab kindlasti kordama. kuna ma muidugi, taas, ei kasutanud ühtegi retsepti otse, vaid kombineerisin kokku, siis tuleb oma versioon üles tähendada. inspiratsiooni sain Helenalt ning Pioneer woman-ilt.

muidugi, ma pean taas mainima, et osa asjade kogused on sellised ligikaudsed. sest näiteks vedelikukogust ma ei mõõtnud täpselt välja ja juustu puistasin ka lihtsalt helde käega. ja üleüldse, ei ole olemas sellist asja nagu liiga palju juustu 🙂 et ehk vabalt panen järgmine kord veel heldemalt. ning mul on kirjas koor või piim: valitagu selle järgi, kui rammus-kreemist soovitakse. mina panin 35% koore lõpu ära ja siis piima ka juurde. nagu öeldud, mõõtmatu koguse, nii et siin on kirjas silma järgi 🙂
ja vorm oli mul 24cm.

sibulapirukas_3663

põhjaks:
100g võid (otse külmast)
2,5dl täisterajahu
50g riivjuustu
50ml koort või piima
veidi soola
soovi korral suitsupaprikat ja/või törts tšillipulbrit

valmista ette küpsetusvorm: lahtikäival kata põhi küpsetuspaberiga ja määri servad võiga, mittelahtikäiv määri korralikult võiga sisse. jäta ootele 🙂
vala jahu suuremale lõikelauale, lisa mõneks tükiks lõigatud või ja riivjuust ning soovitud maitseained, haki suure noaga kiirelt peenikeseks. mõni mudib näppude vahel, minul läheb või siis liiga pehmeks. köögikombainis võib ka teha. mulle isiklikult sobib lõikelaud ja suur nuga kõige paremini, kuigi siis on pärast pool kööki jahune. aga ma olen sellega juba harjunud, vist..

igatahes, see segu tuleb üsna kiirest peenikeseks saada, et või ikka veel tükiline oleks.
kui tundub, et on piisavalt peenike, siis lisa vähehaaval koor või piim. mätsi enamvähem ühtlaseks taignaks.
suru kätega natuke lapikumaks ja aseta vormi ning seejärel käte abiga aja laiali, nii et on kaetud põhi ja vormi servad üles ka ca 3cm. aseta vorm koos taignaga külmkappi, kuni teed täidise.

sibulad_3658

täidiseks:
300g suitsupeekonit
3 suurt(!) sibulat
4 muna (M)
ca 400ml piima või koort
150g riivjuustu
soola, valget pipart, soovi järgi ürte (punet, basiilikut vms)
pealeraputamiseks veel ca 50g riivjuustu

lõigu peekon kuubikuteks, sellisteks, mis piruka sees mõnusad (et ehk mitte väga suured). pane pann tulele ning prae kuubikud läbi. mitte liiga kuumal pannil, pigem keskmise kuumuse peal, et eralduks ka rasva.
vahepeal puhasta ja viiluta sibulad. võid sibulad ca tunnike varem külmkappi panna – aga ka siis on hea, kui saad kiirelt viilutatud, on vähem pisaraid 🙂 mul on selle jaoks mingi siukest tüüpi viilutaja abiks, aga mitte topshop, vaid no name taaskasutusest. tera on aga tõhus ja see on oluline. ja ausalt, ma kasutangi seda peamiselt sibula ja vahel harva kartuli jaoks. vahel tundub, et seega üsna mõttetu vidin, aga ei ole, neil harvadel puhkudel, kui ma seda kasutan, olen ma selle olemasolu eest südamest tänulik.

olgu, jõudsime sibulateni. vahepeal, sibulate puhastamise-hakkimise ajal, sega peekonit pannil ja kui on sellised mõnusad juba, siis tõsta peekonitükid pannilt kuskile kaussi-taldrikule eest ära, aga nii, et rasv jääb pannile. sinna rasva sisse poeta nüüd sibulaviilud, keera kuumus üsna maha ja hauta sibulaid mõnuga ja kaua – sõltuvalt kuumusest 10-20min, täpsemalt ma ei oska öelda. maht peab oluliselt vähenema ja värvilt peavad muutuma pruunikaskollaseks. maitselt magusaks ka muidugi. vajadusel lisa pannile võid, et ikka rasva ka oleks 😛
kui sibulad hakkavad sellised mõnnad olema, võib natuke soola ka peale panna.
siis keera tuli alt ära, sega veel korra ja jäta ootele. kui on aega, võib need maha jahutada, aga tingimata ei pea.
vahepeal pane ahi sooja 200 kraadi peale.

nüüd löö kaussi munad ja sega vispli või kahvliga. vahustama ei pea, aga kergelt võib. kalla peale piimaline, sega. lisa riivjuust ja maitseained, sega veel.
võta taignaga vorm kapist, vala põhja sibulad, peale peekonitükid ning vala peale piima-muna-juustusegu. sega kergelt kahvliga läbi, aga nii, et põhi ikka paika jääb.
kata vorm fooliumiga ning aseta ahju.
küpseta ahju alumises osas ca 50 minutit, seejärel vaata fooliumi alla. kui on juba selline tahedam, võta foolium pealt ära, kui veel pole, siis küpseta kümmekond minutit veel ja eemalda siis foolium. küpseta ilma fooliumita veel umbes 10-115 minutit, seejärel raputa peale veel riivjuustu ning et see kenasti sulaks, lase pirukal veel kuni 10 minutit ahjus olla.

välja võttes lase seista mõned minutid, enne kui vormist eemaldad. enne söömahakkamist võiks tegelikult umbes 15 minutit oodata, et sisu veidi jahtuks ja taheneks.
kõrvale sobib hästi värske salat.

nagu öeldud, meil läheb kindlasti kordamisele 🙂
ja ilmselt rohkema juustuga, sest eksole, kordan, juustu ei saa liiga palju olla!

sibulapirukas_3660

edit 06.03.2015:
tänases pirukataignas oli vedelikuks vesi, tuli ka väga hea tulemus. maitseaineid panin taignasse rohkem kui varem, aga ikkaei olnud liiga palju. juustu uhasin pirukapõhjale enne täidist, täidise sisse läks ka rohkem ja no väga hea tulemus 🙂

kana-peekoni pajapirukas

votjah, ma olen neid pot-pie’de retsepte ikka vaadanud, aga pole kunagi olnud kättevõtmist mõni ka ära teha. ning eksole, kui juba, siis juba, mitte mingi lihtsame versioon netist, vaid ikka James Ramsdeni raamatust, kus on ikka vaja puljong keeta ja siis kontsentreerimiseks seda veel edasi keeta. et ehk ei mingit sellist tunni-poolteisega valmivast asja, vaid oma kolm tundi läks ära. nojaa, suur osa sellest oli küll ka nn mitteakvtiivne aeg. ja tulemus oli muidugi seda tööd väärt. ilmselgelt läheb plusspoolele see, et üksi vist polekski viitsinud jännata (ja kes selle kõik siis ära oleks söönud? :O), aga kahe peale oli paras toimetada.
õllega oli meil kehvasti, kuigi seal raamatus on kenasti soovitused olemas. mis parata, kui mõnele ei maitse õlu ja mõni ei saanud tarbida, erinevatel põhjustel. nii et loosi läks vaid üks suvaline alkoholivaba versioon.

kanapiruk266

tähelepanekud: minu vormi jaoks oli paras umbes 3/4 kogust, ligikaudu. nt porrut panime hulga vähem (muidu oleks see asi võinud olla porrupirukas lausa), samas peekonit ja seeni oli veidi rohkem. taigent oli ka rohkem ja algselt oli tunne, et ei jagugi. lõpuks siiski jagus ja nagu näha, õnnestus isegi kaunistus peale tekitada. ja kooreks oli kena rammus 35%, sest no kui retseptis oli 18%, siis teeme ju ikka rammusama?

kanapiruk275

lahtilõigatud pilt ei tee üldse au ega edasta selle roa headust. igatahes, hõkk, nämm!

kusjuures, ma ei tea, raamatus oli see asi lihtsalt pirukas, inglise keeles pie, aga tegelikult on seda tüüpi asjad ikka pot-pie’d ja mina ei teagi, kas sellele sõnale on mingi hea eestikeelne vaste. tekitasin ‘pajapiruka’ seega.

texmex-stiilis lavašilasanje kurgi-avokaadosalatiga

sirvisin taaskord hommikul erinevaid toidulehekülgi ja mõtlesin, mida süüa teha. et oleks hea ja lastele meeldiks, aga ehk natuke teistmoodi kui tavaliselt. tulemuseks muidugi jälle mingi päris oma toit.

2 lavašši
3 küünt küüslauku
1 purk salvesti mehhiko kastet
500g (veise)hakkliha
100g suitsupeekonit või -vorsti
1 pakk mistura de tomato’t
200-300ml vett
tšillimaitseainet
4-5 tomatit
200g riivjuustu
veidi õli, suitsusoola, soovi korral tšillipipart

salatiks
2 värsket pikka kurki
1 avokaado
1 küüs küüslauku
soola
poole sidruni või laimi mahl
värskeid peterselli- või koriandrilehti
jahvatatud valget pipart
3spl oliivõli

kuna salat tahab natuke tõmmata, võib selle alustuseks valmis teha.
puhasta kurgid (kui tahad ‘peenemat’ salatit, siis koori ja eemalda seemned), lõika pikuti pooleks ja lõika õhukesteks viiludeks. pane kaussi ja sega meresoolaga. pane külmkappi seisma.
koori avokaado, lõika pikuti veeranditeks ja eemalda kivi. viiluta samuti õhukeselt.
valmista salatikaste: vala kaussi oliivõli, pigista sidruni või laimi mahl. pressi samasse küüslauk. haki maitseroheline peeneks ja lisa, samuti maitse järgi valget pipart. klopi kaste segamini.
võta kurk kapist ja vala vedelik ära. lisa avokaado ja kaste ning sega korralikult ja pane agasi külma.

puhasta ja haki küüslauk. haki suitsupeekon väikesteks kuubikuteks.
pane pann sooja ja kuumuta kuubikuid, kuni rasv tuleb välja. lisa hakitud küüslauk ja kuumuta vaiksel tulel. ära kõrbema lase.
kalla pannile mehhiko kaste, lisa kuumust ja lase keema tõusta. lisa mistura de tomato (segu tomatist, küüslaugust ja ürtidest, piprapoest saab) ja vesi, lase uuesti keema tõusta. keera kuumust vähemaks ja lisa hakkliha. sega pidevalt, et hakkliha tükki ei läheks ja ühtlaselt küpseks.
lisa tšillimaitseaine, soovi korral veel soola ja tšillit. lase natuke aega haududa.
vahepeal koori ja viiluta tomatid.
võta lihahautis haudumast ära. keera ahi kuuma 180 kraadi peale.

lõika lavašist ahjuvormi sobivad tükid. aseta vormi põhja lavašš ja peale hakklihakaste. siis jälle lavašš, natuke hakklihakastet. pooled viilutatud tomatid ja kolmandik riivjuustu, lavašš, kaste, lavašš, natuke kastet, ülejäänud tomatid ja kogu riivjuust.
aseta vorm ahju ja küpseta umbes 30 minutit.

serveeri koos jaheda salatiga.

räime-kartulivorm toorjuustuga

ma mõtlesin, et teen täna kalasuppi. aga Stockmannis polnudki supikogu ja ostsin hoopis räimefileesid.
ma ei näe mõtet osta (küll odavalt) rookimata räimi, sest rookimiseks kulub aega ja nagunii pool läheb raisku. mu kass ju ei söö kalarappeid 😛
500g räimefileesid
5-7 kartulit (soovi järgi rohkem või vähem)
2 muna
200g vahukoort
100g (Farmi) toorjuustu
soola, pipart, tilli
(1 mugulsibul)
pane ahi sooja ca 190 kraadi peale.
koori ja viiluta kartulid ning aseta ahjuvormi vormi põhja. pane kihtide vahele natuke soola ja pipart. kartulite peale laota rullikeeratud räimefileed (suurema pindalaga vormi korral laota fileed lihtsalt kartulitele). soovi korral aseta fileede vahele või alla sibularõngaid. puista kala üle soola ja pipra ning hakitud tilliga.
löö munad lahti, lisa koor ja veidi aega soojas seisnud toorjuust, sega kahvli või mikseriga ühtlaseks. vala vormile.
aseta vorm ahju ja küpseta umbes 1,5 tundi.

Peidus tall

10 keskmist kartulit
500 g hääd noore lamba liha
Schezuani pipart
2 rosmariinioksa
4 küüslauguküünt
2 muna
pool klaasi piima
100 g riivjuustu
sool, jahvatet muskaatpähkel
See on üks kartulivormi-tüüpi roog. Kindlasti aga maitseelamus.
Lambaliha läheb ampsusteks tükkideks. Kartulid mundrist valla ja viilakateks. Ahjupoti põhja pisut oliivõli, siis lihatükid pääle, viilutet küüslauk, rosmariin ja Schezuani pipar sinna vahele ja pääle.
Noh ja siis kartuliviilakad pääle laduda. Nonde vahele võib köömneid panna ja soola kindlasti
Ahju, mis on eelsoojendatud ja lasta sääl pool tundi 250 kraadi all olla. Siis välja korraks, et – muna-piimasegu kus muskaatpähkel ka sees – pääle valada ja takkaotsa kõige pääle riivjuust. Ahi 100 kraadile ja kolmveerand tunnikest, et pehme oleks kõik.
Vein: mendoza

võrtsu-äärne kabatshokivorm

kuna on kabatshokihooaeg, siis üritan siia kirja panna roa, millega sai mõni päev tagasi 3 päev läbi füüsilist tööd teinud meest kerge vaevaga ära toidetud.
2 väiksemat või 1 suurem kabatshokk
1 küüslauk (suurus vastavalt soovile)
paar sibulat
7-8 tomatit
200g suitsuribi
500g hakkliha
3 muna
0,5l piima
riivjuustu
soola, pipart, ürte vastavalt soovile
koori kabatshokk vajadusel ja pane jämeda soolaga üleraputatult kaussi seisma. loksuta aegajalt.
koori tomatid. pruunista hakkliha natukese pipraga. puhasta ja tükelda küüslaguküüned ja sibulad (sibulad võivad vabalt rõngad olla). lõika suitsuribi kuubikuteks.
kuumuta ahi umbes 200 kraadini. vahepeal lao toiduained kihti kõrgemale ahjuplaadile või suuremasse ahjuvormi. kabatshokkidelt kalal enne vesi pealt ära ja lao need põhja. siis pane lihaasjad, sibulad, küüslaugud. vahele pane natuke maitseaineid; eriti head on ürdid (basiilik, pune, tüümian jt). tomatid pane kõige peale.
kui on sügavam vorm, võid kihte korrata.
väikeses kausis löö munad lahti ja sega piimaga ning vala vormile peale. ahju.
kui muna-piimasegu on juba üsna tardunud ning kabatshokid peaaegu pehemd, siis raputa peale riivjuustu.
kõrvale võid pakkuda makarone, riisi, kartulit; või süüa ka eraldi roana 😉

kabatshoki-tomativorm

pole erilist kokkamisetuju olnud ja siia ka on auk tekkinud. aga miskit on siiski tehtud ka 🙂
1 kabatshokk (umbes 1kg)
4-5 tomatit
küüslauku
ürte (pitsaürdid vm vahemerestiilis), soola, pipart
1 muna
klaas piima
riivjuustu
kabatshokk koori õhukeselt ära, lõika umbes 1cm viiludeks, raputa soola peale ja pane kaussi seisma (et suurem vedelik välja nõrguks).
koori tomatid (klikka, kui ei tea kuidas).
vala kabatshokiviiludelt vedelik ära ning lao viilud väiksema ahjuvormi põhja. tomativiilud peale, purustatud küslat maitse järgi ja maitseaineid ka. ideaalis peaks üks kiht veel tulema.
muna löö kahvliga natuke segi ja lisa piim ning vala kogu kupatusele peale ning pane vorm ahju. paarikümne minuti pärast lisa riivjuust ning küpseta veel soovitud küpsuseni (kabatshoki küpsuseni siis).

mõnusalt lõhnav lillkapsavorm

esimene tänane Volksu retsept. uskuge mind, luba on olemas 🙂
Lõhnavad lilled
1 suur lillkapsapää
100 g toorsuitsupeekonit
supilusik võid
2 supilusikut jahu
3½ klaasi piima
2 muna
riivitud kõva juustu
tüümiani, soola
Lillkapstas soolasesse vette ja pehmeks vuhistada. Ahjuvorm võiga määrida ja kapstas sinna tükkadigi sisse. kapstatükkide vahele toorpeekoniribad. Pannil lastakse või jahuga kokku ja jupiti piim valatakse manu. Sool. 10 minti lastakse pannil sirrata. Kui soust jahtunud, segatakse är hõõrutud munad ja hakitud tüümian tollele sekka. Valatagu see kraam lillkapsta pääle kõik. Ja pähe veel riivjuust. Ahjus küpseks ja lauale.
Vein: siia sobib chardonnayd juua kenasti.
Volks

pildi ja modifikatsiooni leiab siit.