Tartusse kemiseerima. või midagi sellist. meeriklasele vaja ka ülikoolilinna näidata või miskit sellist. Maailm, hoia alt!
Rubriik: koolijutud
orgunnimata kool :S
see tuleb nüüd üks virin aga..
ma ei saa aru, kuidas seda kooli on juba kümmekond aastat tehtud. selline tunne, nagu sügisel oleks mõeldud, et võtame teeme kooli ja nüüd käivad mingid inimkatsed. noh, juba paar sessi algavad tunnid varem kui üldse on võimalik Tallinnast siia ühistransaga jõuda. mingi sess topiti vahele juurde, sest umbes märtsis avastati, et oioi, muidu ei tule tunniplaaniga välja. õppeinfosüsteemi kasutamine on siin, khm.. no ütleme, et allapoole igasugust arvestust. kusagile end ise regada ei saa (see tehakse umbes koos eksamitulemustega meie eest ära), hinded ilmuvad tont teab millal ja räägitakse, et mingid hinded vist alles sügisel. mingites ainetes jääb osa töid ära (sest õppejõud ei jõua, ühel või teisel põhjusel), mingis aines, kus lubati anda üks kodutöö, räägitakse nüüd kohe algavast tunnitööst. hah!
täna tulime hommikuks kohale, et teada saada füüsika hinded. selle järgi tulev keemia ai alanud ega alanud, siis otsiti mööda maja õppejõu numbrit ja teatati, et kellaaeg on valesti öeldud ja tund algab 1,5h hiljem. no halloo!
ühika kohta ma ei taha rääkima hakatagi..
ühesõnaga, aegajalt mõtlen täitsa tõsiselt, et õpiks Tallinnas edasi. aga siis peab ju jälle otsast peale hakkama, sest päris üks-ühele ei õnnestu küll kogu asja üle viia – õppekavad jms on ikka niivõrd erinevad ju. oleks aasta kaotatud aega ja see ei meeldiks mulle väga. pealegi on päris kosutav aegajalt linnast välja saada ka ju. niiet..
tegelikult on mõnus ilm ja tahaks kusagile niisama päikese kätte end sättida hoopis.
P.S. siin on täna täpselt üks söögikoht lahti ja lisaks on kõrval Säreveres mingi põllumajandusüritus. kuna ma päevapraena lubatud guljai ei tahtnud (10 minti pakuti sellegi ooteajaks!?!), siis loobusin hetkel üldse.
P.P.S. hääle järgi jõudis õppejõud ka kohale..
seda ja teist
eileõhtune Raekoja platsi kontsert oli igatahes äge.
aga näha oli, et infot selle kohta eriti polnud, sest rahvast ikka väga palju polnud. ja õhtud lähevad ikka päris jahedaks ära siiski. kaamerat mul ka muidugi kaasas polnd.
näe, ja äsja tuli õppejõult veel kinnitav kiri, et saan ainepuntkid ühes aines üle kanda. ehk siis ma ei pea olema 2 tunni pärast eksamil (teised juba liiguvad sinnapoole nagunii). tunni pärast rongis küll.
———–> kooli ära
varahommikul ei ole ilus halada..
..aga ma siiski..
seekordne kooliminek algab kuidagi eriti kehvasti. kogu mu sebimise kiuste peame me täna minema 8.40 rongile ja meil jääb selles väikeses unises linnakeses pea 3 tundi parajaks teha. sest lihtsalt keegi ei lähe täna Tallinnast autoga. algaks tunnid siis kell 11, aga sel ajal on veel saksa keel neil, kes arvasid, et nad inglise keeles toime ei tule.
see keeltevärk on veel tätisa omaette teema nagunii. esimeses inglise keele tunnis arvas umbes pool klassi, et nemad on õppind saksa keelt ja nemad küll inglise keeles ei osale. lubati siis neile saksa keel orgunnida. tulemus on see, et nad õpivad luuletusi pähe, teevad koduülesandeid ja tunnid venivad alati pikemaks, tundub, et neid on rohkem ka kui meil oli. ega nad pole nüüd väga rõõmsad, et nad jalgu trampides saksa keelt nõudsid ja sügisel mõnikord varem ära said, kui meil inglise keel oli. (aga olgem ausad, neil on sellest õppest ehk mingit kasu ka, erinevalt meie inglise keelest).
et asi poleks veel ainult transpordi taga, on laps juba pea tunni üleval olnud, õues on sompus ilma ja ma loodan, et mul õnnestub rongis magada, sest hoolimata kogu mu väsimusest oli öö rahutu. isegi voodisse sain ma eile enda kohta kohutavalt vara.
ja ma ei suuda end praegu veenda, et tegelikult on kõik tore ja ilus ja mul ei ole väga kiire hetkel ja ma võin ju peale kooli magada kenasti. oeh, sinna on 12h aega ka nagunii. põhimõtteliselt loodetavalt olen ma elus selleks ajaks (peale 2,5h sisustamist saame me .. umbes 6h matemaatikat, kõrgemat).
ja ma tean, et külalised eile ei olnud tapvalt hea mõte, siiski oli see ju meeldiv võimalus õhtu sisustamiseks. poiss tundus ka rahul olevat, sai oma Legodega uhkustada ja suutis enamasti oma toredat poolt näidata. praegu rõõmustas ta mind sellega, et leidis, et ta paneb täna ise riidesse. huvitav, kust selline mõte, kui mina ometi kodus olen?
pooliku öö järgne
kella poole kahe paiku öösel hakkas poiss midagi pirisema ja mingi hetk teatas, et temal on ühes (vasakus) kõrvas ‘aia’ ja palus, et ma ‘selle kollase’ (vaigu) sealt välja võtaks. tekin vatitiku teise otsa viinaga kokku (mulle omale mõikab imehästi), aga tema ei tahtnud ‘seda märga’.
kusagil 3 ringis vist uinus uuesti, enne sahmis veel, käis pissil, palus veel kõrva puhastada.
poole 8 ajal üritasin uurida, kas on ikka valus ja enne 8t sain vastuse kätte, et on. helistasin lasteaeda ja arstile ja tulin ise kooli ära. päev algas bioloogia eksamiga.
noja pidigi vasak kõrv seest punane olema ja mingid rohud kirjutati välja (eks antibiootikum ikka, et see nohu kõrvast ära saada). toetuseks soovitati hulka rahvameditsiini. süda muretseb, aga samas – ega ma miskit teha ka saa. minu kohalolu ei muuda suurt midagi. palavikku ju pole ja muidu on reibas lapsuke. ja kui on väga vaja, siis saan siit ju koju ka. kuigi homme on veel nii matemaatikas kui füüsikas tunnitöö.
bioloogia tegin ära umbes 40 minutiga. magamata, nagu ma olen, usaldasin esimesi intusiivseid vastuseid ja ei hakanud midagi ümber mõtlema. usun, et saan postiivse tulemuse kätte, sest üsna mitme küsimuse juures oli tunne, et ma lausa tean vastust.
matemaatikat ma väga ei karda, usun, et saan tehtud.
füüsikaga on keerulisem. niuc-niuc. tagasi tallinna tulles hakkan konstuleerima targematega.
ring
hommikul mõtlen, et täna peaks tegema ära selle asja, helistama tollele ja vastama neile 3le vastamata mailile.
päev saab hoo sisse, nokin tööd teha, vahepeal võtan aega kooliasjade jaoks (meenub, et lisaks kõigele muule peasistuvale on veel see artikkel vaja ära kirjutada), aegajalt lasen juhtme vabaks ja kiikan netti.
lapsele järgi, koju, midagi süüa teha, üritan veel kooliasju kiigata (huvitav, netist leiab neid programme küll natuke, mis võrrandeid lahendavad; ei saa küll lahenduskäiku, aga kontrolliks õiged vastused; tea kas füüsika jaoks ka on? peaks otsima, homme), laps tahab, et ma teeks temaga mingeid asju. lõpuks saab poisi magama, mul on juhe koos, lobisen tüdrukutega netis veel natuke ja kukun voodisse.
enne magamaminekut mõtlen, et homme peaks ära tegema selle asja, helistama tollele ja vastama neile 3le vastamata mailile..
füüsikaabi?
kui seda loeb keegi, kes suudaks mulle eraviisiliselt seletada natuke kõrgema tasema füüsikat, siis andke palun märku.
väga raske on, kui keskkooliaegest põhjast on nii palju möödas ja uus, mis peale tuleb, on keerulisem. maitea, olin see ikka mina, kes käis olümpiaadidel keskkooli ajal?
üksiolemise 24h
kohe saab 24h päris üksi kodusolemist täis. võtsin aja, et valmistada ette järgmise nädala kooli, sest siis on meil 3 tööd, üks nendest väga mahukas bioloogia eksma, ülejäänud on matemaatikas ja füüsikas ja ma pean need läbi tegema kodus, et oleks mingigi lootus tunnis nendega hakkama saada. ma ei suuda siiani aru saada, kuidas ma käisin keskkoolis matemaatika ja füüsika olümpiaadidel ja nüüd olen nii totu :O
lisaks on meil kahe koduse kirjaliku töö tähtaeg ka. keemia essee on igatahes olemas, loodan, et sobib sellisel mitte-esseelisel kujul, pigem on see referaat. aga arvamusartikli kirjutan ilmselt küll mingi viimasel hetkel lihtsalt valmis. mitte et ma ei oskaks kirjutada või ei arvaks midagi, aga õppejõud on vastukarva ja siis pole mingit tahtmist teha. selline psühholoogitädi, kelle sammud on etteaimatavad ja kes minu meelest näitleb meil klassi ees, mängib õppejõu rolli vms. ei ole ehe minu meelest.
ja siis olen ma koristanud ja triikinud ja üldse teinud kodus rohkem, kui viimaste nädalate jooksul kokku. ja see, et sain magada hommikul seni kuni lihtsalt magasin 🙂
eile loobusin ühe seltskonnaga kõrtsu minemast, et olla kodus. liiga hilja, et õppida, aga siis saigi teleka taga mingit suvalist filmi vaadatud ja triigitud suur hulk pesu ära.
ja äsja loobusin ülimalt ahvatlevast kutsest üle jäätee Hiiumaale sõita. ma tundun endale sellepärast veidike reeturina, aga kui ma oleksin läinud, oleksin ma end teistpidi reeturina tundnud. kes teab, mida Hiiumaa mulle tähendab, see saab aru. aga ma ei saa ometigi oma viimaseid väärtuslikke tunde lasta kaotsi minna.
kas ma olen väga ronk, kui ma ütlen, et tahaks rohkem niimoodi üksi kodus olla? see pole see, et ma olen tööl või koolis, aga just kodus..
kuidas õppida keelt?
ma ärkasin täna unenäo ajal, kus ma tegin inglise keele eksamit.
eksam oli kummaline, polnud küsimused, vaid mingid sõnad paberil ja nende vahel tuli leida mingid õpitud grammatilised seosed. kusjuures unenäos tuli mingeid kummalisi seoseid pähe küll, mida reaalselt olla ei saa. rääkimata, et see on mingi olematu ja ilmselt toimimatu metooodika. isegi unes ma olin mõnevõrra jahmunud selle peale.
poiss ajas mind üles parajasti siis, kui meile räägiti, et peame ise oma töid ise hindama ja õppejõud hindab seda, kuidas keegi oma tööd hinnanud on 😛 issand-issand!
nojah, tegelikult mul ON homme inglise keele eksam. ma pole üldse kindel, kui hästi ma selle ära teen (läbi saan ikka), sest meie keeleõpe seisnes grammatikatestide tegemises (noh, igasugused lünktekstid jms) ja ma pole kunagi olnud teadlikus grammatikas kuigi tugev. mul on üldse kahtlane tunne, et keelt ei saa õppida läbi grammatika ja keeletunnetust ei saa läbi grammatikareeglite. tähendab, ilmselt on neid, kes saavad ka, aga minu kogemus näitab, et keelt õpib suheldes ja grammatikat õpib muuhulgas päris kenasti ka lugedes. arvamus põhineb muide ka tuttavate keeleõpet vaadates, mitte ainult isiklikul kogemusel. ma tean hulka inimesi, kes on käinud nö klassikalistel (inglise) keelekursustel ja peaks grammatikat jagama imeliselt (ja jagavad ka muide mingis mõttes), aga kes reaalselt kasutades moodustavad päris kummalisi lauseid nii kõnes kui kirjas – kuigi grammatilised vormid eraldi võttes on ilmselt õigemad kui minul keskeltläbi oleks. aga enamasti nad väldivad üldse suhtlemist inglise keeles, kui võimalik. peale mingit aktiivsemat suhtlemiskursuse läbimist (kus grammatikale võibolla ei pööratagi niivõrd palju rõhku) julgevad nad rohkem ka reaalselt suhelda.
selline testisüsteem, nagu meil koolis, eriti sellisel kujul nagu ta oli, on minu meelest suuresti loterii. mul on kahtlane mulje, et suur hulk inimesi, kes ilmselt pole peale keskkooli (ja sellest on mööda minimaalselt 10, paljudel pigem 20a) inglise keelt pidanud eriti kasutama, täitsid neid lünki üsna juhuslikult, st huupi midagi sinna toppides, lähtuvalt enamvähem tunni teemast. mõnel lihtsalt läks tihemini täppi kui teisel 😛
kunagi, aastat 10 tagasi, õppisin ma umbes pool aastat prantsuse keelt. grammatikat me seal eriti ei võtnud, küll aga suhtlesime, pidasime dialooge, laulsime, kirjutasime jutukesi. ma mäletan, et selle poole aasta lõpuks suutsime end kogu grupiga (meid oli alla 10 muidugi) üsnagi kenasti lihtsamatel teemadel rääkida. isegi 5a tagasi Pariisis käies oli sellest veel kasu, ma sain nii mõnestki asjast aru ja suutsin kvartali väikepoes end ka väljendada prantsuse keeles (millest nad arugi said). noh, enam ei mäleta muidugi suurt midagi. küll aga olen ma kindel, et ma sain selle poole aastaga prantsuse keele selgemaks kui ma olen saanud inglise keele kõikide õppimiste käigus (kui ma ei suhtleks, ei loeks ei kirjutaks – puhtalt õppides).
selge on see, et 20 inimesega päris nii ei saa, eriti kui tasemed on väga erinevad. selge on ka see, et ühele inimesele jäävad asjad meelde ühtemoodi, teisele teistmoodi.
selge on see, et homne eksam on ka loterii 🙂
looduslugu
viimasel ajal sahistatakse, et põhikooli-keskkooli loodustundide hulka plaanitakse vähendada. esimese sahina sain Loodusaja listist ja nüüd on sellele kinnitusi tulnud. jääb üle loota, et tegu on tõesti tööversiooniga ja nii see ei lähe. sest järjest rohkem tuleb ju mõelda looduse ja keskkonna peale, et üldse suuta edasi minna – aga kuidas seda teha, kui algteadmisi ei ole? tunnen ise, et (kesk)kool jäi selle koha pealt poolikuks ja oleks tahtnud teada just rohkem looduses – ja ka näiteks jäi tol hetkel segaseks keemia seos mu igapäevase eluga – kuigi see on täitsa olemas!
tegelikult mind hämmastab siinjuures see, et (vabandust, tuttavad matemaatikud!) tahetakse tõsta matemaatikatundide osakaalu :O (aga see pole ka veel kindel muidugi, on ka lihtsalt üks versioon). mullegi on öeldud, et võrreles teaduse arenguga õpetatakse matemaatikas sõna otses mõttes keskaja-eelseid asju – aga teisalt, palju on teil läinud elus vaja tangeneid arvutada või võrrandisüsteeme lahendada või kui palju on üldse vaja läinud peale põhitehete pluss protsentarvutuste (kusjuures viimased taanudvad ju ka põhiteheteks ära!)? jah, meil üritas ka õppejõud mingi protsentülesande võrrandiga ära lahendada, aga selle peale ohkas kõik 40 täiskasvanud inimest ja leidis, et miks seda küll nii keeruliselt teha. nii et – see vana-kreeka-aegne matemaatika ongi umbes see, mis tegelikult vaja läheb, ülejäänud leiab väga kitsast kasutust ükiskutel elualadel. ausalt, enamike asjade kohta ei osanud õppejõud ka öelda, kus seda võiks vaja minna :O
aga mul on üsna kahju, et ma ei tunne lõdvalt ära kõiki eesti puid ja sain alles mõni aeg tagasi teada, et meil elab näiteks kasetriibik, rääkimata sellest, et kuna meil keemiaõpetajad muudkui vahetusid, jäi kogu keskkooli aja mulle segaseks perioodilisustabeli iva (okei, see oli ehk erand).
aga tegelikult, kui ma tahan 2+2 soonikus mütsi kududa ja mul on pool salli valmis, kas ma siis õige mõõdu saamiseks pean selle sooniku välja venitama mõõtmise ajaks või jätma poollõdvaks? :O