peale Nikoni lahkumist sõbra juurest on tal mõlkunud mõttes samuti Canon. nojah, mingit brändivahelist sõda ma siin ei aruta.
igatahes tundub, et netist ja välismaalt saab odavamalt (sry, kohalikuid fotopoodnikud). isegi transporte ja tolle arvestades.
aga tundub, et esimese valiku pood ‘meerikas ei ole mitte kõige parem. esimese hooga läks veits vale asja tellimus teele ning selle käigus selgus, et transpordikuludeks pakuti sada dollarit rohkem, kui Euroopa Liidu hinnana kirjas oli. doh! ja nüüd näeb tellimuse saatja (see polnud mina ise) vaeva, et tellimus tühistada. raha neile veel teele ei läinud, aga ebays tuleks äri ikkagi viisakalt ära lõpetada lihtsalt.
igatahes saatsin nüüd ise sinna mingi täpsustava maili ja noh, vaatab. ise mõtlen, et laseks nt Bobile Dallasesse tellida, aga siis jääb ikkagi rahamure (moneygram on ilmselt odavam kui ülekanne?) ja ilmselt pole Bobil odavam siia saata. hmm.
minu PayPal ei päde pealegi (limiit pole piisav), nii et nagunii peab mingi muu süsteemi välja mõtlema. seda sõpra, kes praegu seal jageleb nendega, küll enam tüüdata ei taha.
ah et minu huvi? ma saaksin omale läpsi + fotoka viisaka seljakoti (Lowepro), paar pädevat (mitte liiga vinget) objet, üks vägagi pädev (ehk vinge) obje kasutada kui vaja ning bäkkuppkaamera, mida aegajalt ka läheb vaja. noh, teine välk oleks siis kah võtta ja mingi hädapärane statiiv. ja miskit pudipadi oli veel. ehl hulk vajalikku träni suhteliselt kättesaadaval. vbolla omastaks sealt isegi mingi osa.
oma kaamera keret ma uuendama ei hakka. see 3-aastane 20d käib veel küll 🙂
eksole. arvuta ja mõtle. nagu niigi vähe tegemist oleks.
tegelikult pole sellega kiiret. aga dollar on odav ja noh..
Kuu: detsember 2007
päev ei tohi alata peavaluga*
hommik pidi õhtust targem olema. äkki ongi?
eilne väsimus on asendunud peavaluga.
ma sain suhteliselt vara magama, et siis mingi hetk ikka veidi üles tõusta ja ringi koperdada ja suhelda. vähemalt hakkasid selle tulemusena mingid asjad paika loksuma.
tegelikult võib see peavalu olla paarist eilsest tabletist, mis ma õhtul võtsin. kui pole ammu mingeid calm-down asju kasutanud, siis need tekitavad pohmaka küll hommikuks. eriti, kui kogustega veidigi liiale minna.
töö juures kohvimasin teatas eile, et ‘vähe vett’. ma loodan, et täna lisatakse sinna vett, kelleiganes ülesanne see on (huvitav, see masin näeb välja küll selline, et võiks otse torudest vett tahta?).
* – siin vist on kusagil ennegi sama nimega sissekanne olnud. so what?
nullseis
ma olen nii väsinud, et ei oska isegi midagi uskuda.
sest kui ma olin väsinud ja juhe koos juba puhtalt milleiganes pärast, mis oli puhtalt minust lähtuv; siis teiste kaasabil õnnestus täna seda seisundit veel süvendada.
on asju, mis lammutavad päris ‘mõnusalt’ tõhusalt.
ja ma ei saa aru, milleks neid vaja on.
möödarääkimispäev, ütles k.
täiesti mööda päev, ütlen mina.
ma ei saa praegu teha seda, mida ma tahan. sest mul on kohustused.
ma võtan kotid õlale, RM-i näpu otsa ja ma tean, et ükskord olen ma kodus. oma kindlate seinte vahel.
kuigi see ei ole siiski see, mida ma tahan.
jõulukinkide tegemisest, läbi üleskutse
tähendab, saatsin mõningatesse listidesse jõuluteemalise üleskutse. sellisel kujul, nagu see minuni jõudis:
Kallid sugulased, tuttavad.
Palun mind ja mu perekonda sellel aastal ja ka järgnevatel maha tõmmatab oma jõulukinkide nimekirjast. Samuti palun mitte oodata kingitusi meie poolt. Jõulud on meie jaoks aeg millal elu üle järele mõtelda, veeta rahulikult aega perega ja olla lihtsalt õnnelik. Muudame Jõulud
stressivabaks! Jätame, palun, kaheldava väärtusega kingituste ostmise ja kaupmeeste võidurikastamise.
Stressivaba Jõuluaega kõigile.
IMHO selline jutt, mis peaks panema korraks mõtlema, et kellele ja milleks me neid kinke teeme. ja et kas ikka on oluline teha neid inimeste vahel, kellega kohtud vast sel ainsal korral aastas (isegi, kui nad on mingid sugulased) ja muidu ka mingid lähedust ei ole (sest kohtumiste arv ei näita lähedust). sellised kingid kipuvad olema kõige rohkem seda tüüpi, et kõigepealt stressad pool detsembrit, et pead selle kingi tegema, siis murrad pead, et mida ja lõpuks ostad ikka mingi küünla või midagi sellist. mis kindlasti kulub ära peaaegu igal pool.
sest tegelikult sa ei oska midagi muud osta sellisele inimesele. aga kuna jõulude ajal puutud kokku, siis peab.
aga kas ikka peab? siinkohal kulukski mingi selle kirja modifikatsioon ära, näiteks.
kuidagi ei loe ma siit aga välja, et ei tohi teha siiraid südamest tulevaid kinke oma lähedastele. keda iganes siis keegi oma lähedaseks peab.
aga väga paljud loevad just nii välja ning võtavad seda kirja enamvähem otsese solvanguna..
muide, need nn viisakuskingid tunneb kohe kuidagi ära. või et üldse. mingi kümmekond pluss aastat tagasi tegime me ka vingelt peresiseseid kinke. värske tarbimisühiskond. aga nendest kinkidest on mul meeles ema kingitu 2 Täiesti Tavalist tassi, mida siiani hommikul kohvitassidena kasutan ning venna kingitud hiirelõks, mille vahele oli kummikommist hiir topitud 🙂
Paide jõulueelne laat
Paide Kultuurikeskuse Jõulukrooni laadal ei olnudki Türgi vms turunänni :O oligi enamasti käsitöö ja natuke siit-sealt juurde. tupperwaret ja mis need kosmeetika igasugu võrkturustusfirmad on, ka ei olnud. täiesti korralik (käsitöö)laat seega.
ja muidugi ei saanud siis ostmata jätta. mesilasvaha küünlaid, kitsepiimaseepi (miks ma ei küsind selle tädi kontaktandmeid) eri lõhnadega ja – Läti leiba. siuke lisanditega must leib. loen pealt välja aprikoosid ja virsikud ja rosinad ja seemnesegu. päris kallis oli küll, aga võtsin terve pätsi. võrdlen siis kohalike analoogsetega.
muide, mulle hakkab tunduma, et püütaksegi hakata käima seda rada laatadega, et seal oleks ikka selline, laadakraam. ise tehtud-kasvatatud asjad.
näiteks Lohusuu kalalaat oli täielik ämber selle koha pealt. laadakorraldaja tahab küll ka oma raha kätte saada ja tal savi, mis seal müüakse – aga laadale see kasuks ei tule. Lüübnitsa sibulalaat oli juba märksa parem.
ma ei salli, kui ma hilinen
eile õhtul korrastasin veel tänase eksami materjale. mingi asja peale pani word pange, recoverdas dokumendi küll ära, aga see oli kuidagi vigane ikka, suur ja toimetamatu.
laadisin maha selle algdokumendi, mille ma mailiga olin juba kellelegi saatnud ja töötlesin siis seda. ning kusagil kesköö paiku üritasin seda edasi mailida.
eksole. kas ma olin selle mailist võetud dokumendi salvestanud õigesse kohta? muidugi mitte ja üritasin järjekindlalt mailida seda suurt katkist dokumenti.
oma vea avastasin alles hommikul. umbes siis, kui oleks pidanud teele asuma.
kiire ‘search’ arvutis, õige fail ühes ajutises kataloogis.. maili ja teele. nii mail kui ise.
Tallinna äärelinnas olin ma täitsa kindel, et hilineme. noh, ei tundnud eriti hea perspektiiv. sest tundus, et hilineme rohkem kui see 5 minti, mis nagunii eksami algusest siia-sinna alati kaob.
Tartu maantee liiklus on ka nagu on. ma olin ikka puupüsti närvis. või veidi rohkemgi.
igal juhul: kiirust ületasin tõesti; ohtlikke möödasõite ei teinud. kohal olime täpselt 9.30.
ja see neetud eksam sai vist tehtud ka. mite päris oma peast – aga ise konspekti kokkupanemisest on ikka kasu küll.
oeh. peale seda olen nüüd unistanud ainult sellest, et saaks tuttu.
veel ei saa.
lõvi, nõid ja riidekapp
käisime täna RM-iga Tartus teatris siis. *Lõvi, nõid ja riidekapp’, lõunane nö eel-esietendus.
aga ma ei ole eriline teatriarvustaja. stoori oli olemas, mu oma vahtis ikka enamvähem kogu aeg piisava pingega. muidugi mingi hetk küsis, et millal Lõvi tuleb ja ma seletasin, et see mustas kostüümis suure kraega mees ongi Lõvi. ja lahingustseenide juures seletasin sümbolismist teatris. noh, et kõik ei ole alati nagu päris ja seekord oli tants see, mis lahingut väljendas.
ja üldise saalise valitseva meeleolu järgi tundus, et esimene vaatus oli natuke liiga pikk.
ning kui ma olin enne kusagilt lehest lugenud, et etendus kestab umbes tunni, siis ma ei tea, millest seal juttu oli. koos vaheajaga umbes kaks ja pool tundi 🙂
aga RM oli igatahes rahul küll.
mina sain oma rahulolu Apollost. Hitchicker Guide viiene kogumik + boonuslugu (‘tellis’) oli mingi 165 raha ainult. selle peale sai kohe paar raamatut veel ostetud. ingliskeelsed on odavamad kui eestikeelsed.
ja vastu kõiki reegleid tegin teatris täpselt ühe moblapildi ka:
