jõulukohvik lasteaias

eileõhtune kohvikupidamine lasteaias läks täitsa kenasti. õigemini on see siis jõululaat. müüakse peamiselt lastetehtud kaarte ja esemeid ning iga päev siis peab üks rühm kohvikut nagu ka. see, mis seal müüakse, on vanemate oma tekitatud sinna.
meil oli igatahes väga vinge valik minu meelest. kõik olid ikka vaeva näinud ja sellest kogusest jäi järgi päris vähe.
ning rühm sai väikese rahasüsti juurde.
(haa, palju minu rahakotist sellele teemale seal kulus, ma ei ütle. see pole oluline ka.)
täna, vabal hommikupoolikul, sättisin end korra pikali ja magasin seejärel poolteist tundi..

kofik.jpg

öine hääletaja

vihm on siia jõudnud.
on detsember ja ma tahan lund-lund-lund. nagu oli laupäeval, lumi ja miinuskraadid ja liiga pime metsavahel, et pilti teha.
ja see hääletaja, kelle me tagasiteel peale võtsime ja kellest ma ei saanudki aru, mis tema jutust oli tõsi ja mis fantaasia. sest sellised inimesed ei valeta. nad pigem räägivad seda, mis on mõtteis. isegi kui see pole väga reaalne.
nagu oleks talle ilmselt mõttetu olnud selgeks teha, et pole mõtet keset külma ööd üritada Imaverest Valklasse jõuda ja üldse. sest tal oli see pähe võetud ja seega tundus kõige mõistlikum ta ära viia.
kui ta siis umbes kolmas kord üritas mõnda oma joonistust meile maha müüa ja hakkas rääkima raadio Elmarist, siis kadus mul vahepeal järg ära. keskendusin kaardilugemisele – ma pole neid teid pimedal ja libedateelisel ööl sõitnud.
ta joonistused olid küll veidi naivistlikud, kuid väga hea joonega. ei mingit kahtlust ega kõhklust. oli joont ja oli rütmigi. värve ka. ma soovitasin tal praegusel hooajal mõelda jõulukaartidele, kui ta midagi müüa soovib. sest A3 pilt nõuab ju ruumi, kaart mitte väga. kuigi ega temast vist eriti müüjat ei ole nagunii. kuigi ta võttis selle autoski mitu kord teemaks, oli näha, et see polnud talle lihtne.
aga ta on grupi peal, mõned aastad tagasi autoavariis jalakäijana kõva matsu saanud ja mulle ikkagi meeldib pigem see stiil, et ta siiski üritab midagi teha, mitte ei istu niisama, käsi õieli, tänavanurgal.
kaaslaselt tuli soovitus,et ta läheks Selverisse tööd otsima. tõesti, poed vajavad ju igasugust personali ja küllap ta abitööliseks sobiks küll. muide, ta ei joo. ja tal oli piisavalt taiplikkust, et maantee ääres helkuriga õhus ringe teha, mitte pimedas niisama käsi õieli seista.
pilte me talt ei ostnudki (sularaha polnud, üks kuuskedega oli küll muidu täiesti muljetavaldav lausa), aga ta sai jupp aega soojas autos sõita, Valklasse kohale, ning ma andsin talle peotäie mandariine kaasa.
ning, nagu mu kaaslanegi, ma loodan, et tal läheb ikkagi hästi.

kah kaks sõna EMT hinnatõusust

päeval käis päris mitu teemat peast läbi, et milelst võiks kirjutada – aga ei jõudnud. mis teha eksole,. elu segab blogimist 🙂
siiani on muidugi üks popp teema erinevates seltskondades see EMTi hinnatõus. seda on lahatud ühe, teise ja kolmanda külje pealt ja ei puuduta see mind hetkel kuidagi, sest ükski mu telefon pole EMT.
küll aga ajab mindki naerma põhjendus, et sekundeid on raske lugeda või midagi sellist. no ausõna! nagu mingid tädid istuksid, stopperid käes ja loeksid neid sekundeid seal. ma ei oska nagu muud mõelda selle peale.
tegelikult on kõik arvutites ju.
ja kas mul mälu petab mind, aga ma kipun mäletama seda aega, kui suure hurraaga sekundipõhisele arvestusele üle mindi minutipõhiselt. et nii on ikka parem ja mõnusam.
oli siuke asi kunagi või?
ja tegelikult on naljakas kuulata juttu, et ikka mulje ja mulje. mulle jätab paha maitse see, kui mõne firma kodukas on hot.ee serveris, aga mis operaatori mobiil kellelgi on, seda saan nagunii teada alles kõneeristuselt.
04.12 kell 12 ja midagi:
ei või olla!

jõulukuu

tööle tuli esimene jõulukaart ära.
ega muud polegi öelda.
töö, lasteaia jõulukohvik homme, teater Tartus neljapäeval, üks ülihull eksam reedel. ma ei usu, et ma viimase esimese korraga sooritan. järele teha on ka nadi. aga arvestades materjali mahtu ja keerukust ja järgijäänud aega, on mul mõistlikum olle realist.
talveunne tahaks.