eile õhtul korrastasin veel tänase eksami materjale. mingi asja peale pani word pange, recoverdas dokumendi küll ära, aga see oli kuidagi vigane ikka, suur ja toimetamatu.
laadisin maha selle algdokumendi, mille ma mailiga olin juba kellelegi saatnud ja töötlesin siis seda. ning kusagil kesköö paiku üritasin seda edasi mailida.
eksole. kas ma olin selle mailist võetud dokumendi salvestanud õigesse kohta? muidugi mitte ja üritasin järjekindlalt mailida seda suurt katkist dokumenti.
oma vea avastasin alles hommikul. umbes siis, kui oleks pidanud teele asuma.
kiire ‘search’ arvutis, õige fail ühes ajutises kataloogis.. maili ja teele. nii mail kui ise.
Tallinna äärelinnas olin ma täitsa kindel, et hilineme. noh, ei tundnud eriti hea perspektiiv. sest tundus, et hilineme rohkem kui see 5 minti, mis nagunii eksami algusest siia-sinna alati kaob.
Tartu maantee liiklus on ka nagu on. ma olin ikka puupüsti närvis. või veidi rohkemgi.
igal juhul: kiirust ületasin tõesti; ohtlikke möödasõite ei teinud. kohal olime täpselt 9.30.
ja see neetud eksam sai vist tehtud ka. mite päris oma peast – aga ise konspekti kokkupanemisest on ikka kasu küll.
oeh. peale seda olen nüüd unistanud ainult sellest, et saaks tuttu.
veel ei saa.