Rubriik: päevakaja

selle-aasta Marjasoosse minek muudkui lükkub ja lükkub edasi.
esmaspäeval ei plaaninudki minna. eilseks lubati tormi ja õhtul oligi kole ilm. täna hommikul oli lapsel tervisega probleeme. umbes homme pole enam mõtet minna, sest nädala pärast neljapäeval pean ma tööl olema. võinoh, mingi mõte on, aga ca 4 päeva jääb ikka väga väheks tegelikult ju. samas jälle, selliste ilmadega ei taha vist väga kaua ka olla.
jah, tegelikult ma tahtsin võtta puhkust juuli lõpus-augusti alguses. aga see ei sobinud teistele ja nii jäigi mul üle arvestada augusti teise dekaadiga. sel aastal valearvestus.

täna millalgi poole 6 ringis õhtul puistati Maleva taksopeatuses taksosid. suurem hulk Falcke ja politseid oli kohal. lapsega aeglaselt mööda jalutades ja ametiisikute nägusid vahtides tegid osade litsentsid või miskit neile küll nalja. taksojuhid olid üsna ähmis. vot siis oli mul küll kahju, et kaamerat kaasas polnud. kuigi, muudest asjaoludest lähtuvalt olin ma niigi nagu kaamel..
tegelikult olen ma alati imestanud, et mis imelikud taksod seal on. või kui nii võtta, siis selle Hansapanga juures ka, mis endise Saturni kohviku asemel on. paar korda elus on olnud vajadus nendega sõita. riigikeele ja linna tundmisega on küll probleeme. arved on ka väga kummalised olnud.
aga õnneks kasutan ma taksot ikka väga harva ka. kodust minnes on võimalik leida korralike taksode numbreid netist ka.

töö võib olla üsna meeldiv ja nauditav aja kulgemine vabas tempos. puhkad kodusest möllust ja teed nii muuseas töö ka ära.
aga, see ei kehti siis, kui korraga kõik leiavad, et ole puhatud küll ja peab hakkama septembrikuiseid väljaandeid ette valmistama. see tähendab ummistust meie mailikastis. ja kuna meil on ikka veel puhkused, siis tähendba see seda, et täna ma olen üksi tööl. kell 10-20. ja ma ei suuda seda tööd nautida, sest see osa tööst, mis on igapäevane rutiin ja selleks kellaks hakkab läbi saama, selleni ei ole ma veel jõudnudki.
nii, mõtte-puhkepaus läbi. tööle.

tagasi. elusalt, aga mitte tervelt. kustkohast õnnestus mul keset suve hankida omale umbes lõõrid? ühtegi külmetust vms ei tule meelde -ja kuna see algas juba eile, siis ei aja kokkutuleku süüks ka. sest kokkutulek oli ise ju hirmsu vahva. kui nüüd veel natuke tööd teha, võiks tiba aega oma piltidele ka pühendada. samas, iseenda nägemine teiste piltidel paneb küll hetkeks figuurile mõtlema – ent mitte liigselt 😉
üle Mustvee tagasi sõita oli ikka päris hea mõte, laste tüdimuse kiuste. ainult et suitsuluts ja värsked soolakurgid jäid koju, samal ajal kui ma üritan tööl võidelda tundega, et koju teki alla põdema tahaks.
ja sai veel kord kogetud, et tuvuseta peipsi äärest värsket kala ei saa naljalt. keegi ei viitsinud nii palju sebida ka, et kohalikega juttu veeretada. tegelikult kahju.
tänasega algas ühtlasi minu sünnipäevakuu.

hommikul Haanjasse. kokkutulekul osalejatele on minupoolne söögipanus mul külmikus olemas mustsõstramarinaadi visatud kaelakarbonaadi ja metsseasuitsuvorstilati näol. + veel mingit pudi-padi.
hoian pöialt, et kannatab ikka õues olla!

pea on tühja täis ja ma ei üritagi midagi tarka öelda. ega mittetarka. targem on vait olla.
varbad sain täna märjaks. soojas vihmas on see päris mõnus. kuigi linnatänav pole just see Kõige Õigem koht – aga laias laastus parem kui mitte midagi.

ma tulin töölt, läksin diivanile raamatut lugema ja
jäin magama.
kui laps ei oleks nii palju sebinud, magaks vist praegugi. minu puhul ei ole selline käitumine normaalne.