pärastlõunapäikeses

soe sügisene päike paistab läbi päikesprillide. tahaks panna silmad kinni, jääda seisma ja keerutada klappidest tuleva muusika rütmis vaikse tuule käes. hetke pärast lööb piduri peale, nii ei tehta keset päeva kesklinnas ometigi! ümberringi kõrguvad peeglklaasidega hooned, sõidavad autod, mu all on sillutatud kõnnitee. ometigi on see ju sobiv koht?
naeratust oma näolt ja rütmi puusadest ei saa ma ometigi maha. päike ajab nurruma.

Koplist, jääkohvi tagajärjel

leppisime siis spungiga kokku, et lähme teeme täna õhtul üks jääkohv. mõeldud-tehtud. rabasime coffe-in’ist jääkohvid ja trühvlid kaasa ja mõtlesime, et läheks mere äärde. no näiteks kaeme Paljassaare uue ranna üle.
Paljassaare tee oli täis nii autosid kui jalgrattaid. paksult. kui parkla paistma hakkas, siis tekkis tunne, et me pole päris õiges kohas. rannast edasi viiva tee ees oli tõkkepuu ka (ja hea on, et on). igal juhul keerasime võimalikult kiiresti – see ei olnud üldse väga kiire, kuna kitsas oli – autol otsa ringi ja liikusime hoopis Kopli poolsaarele. ahjaa, Laevastiku tänav jäi ka enne ette.
idee oli minna Sepa tänava otsa, aga juhtus nii, et meile jäi enne ette Neeme tänav ja nii läksime hoopis sinna. kena tunnike sai mere ääres kohvitatud ja jutustatud ja merd ja linde ja inimesi vaadatud.
kui kohv otsas ja mere ääres istutud, tegime veel üsna põhjaliku Kopli ringi. päris kõiki tänavaid ei kammind läbi, aga suure hulga küll. nii siit- kui sealtpoolt Kopli tänavat.
pärast sai spungile kodus veel gazpachot pakutud. selgus, et ta polnud seda ka söönud. sai täna kaks uut asja maitstud. mina sain vastu Upcideri Natural Apple siidripurgi 🙂 väidetavalt ei pidanud seda eesti veel müügil olema, aga ma juhtumisi nädal algul kaubamajast ostsin siiski.
Kopli elu on selline omamoodi. ma tean, et enamik inimesi arvab, et see on jõle geto, pätte täis ja üldse kole koht. kõigele lisaks algab enamike jaoks Kopli umbes praeguse Pelgulinna Selveri kandist ühelt poolt ning Erika tänavast teiselt poolt. ehk siis umbes sealt, kust vanasti läks üle Sõle tänava raudtee. tegelikult on see muidugi vale. Kopli algab siiski umbes Kopli pargist ja Kopliranna tänavast ja teiselt poolt umbes Keraamikatehasega. kes teab täpsemalt, võib lisada fakte. aga okei.
tegelikult on Kopli (ja ka Sitsi ja Pelgurand) sellised päris omapärased asumid. ühelt poolt on siin vist tõesti üsna palju venelasi, siin on sotsiaalmaju ja munitsipaalmaju (mis vahe neil on, ei viitsi ma siinkohal seletada) ja kodutute öömaja, siin on poolpõlenud puitbarakke, millede mingis otsas käib veel elu ja siin on kordatehtud barakke, mis näevad välja väga ägedad. siin on vana kangavabriku tööliste majad ja ka ülemuste majad Süsta tänava kandis, sellised päris vinged puumajad, niisuguseid ei ole harjundki nägema. üsna erinevad enamikest Kalamaja puumajadest. siin on vahel staliniaegseid kõrgeid ja avaraid maju, ka osa korda tehtud ja osa veel mitte. mõned uuemad majad sekka. mõned ühikad, mõni neist korda tehtud ja mõni mitte. siin on seesama vinge Neeme tänav oma väikeste majade ja suurte aedadega, täiesti ootamatu siuke. noh, umbes nagu Lilleküla eramud, ainult märksa vaiksemas ja merelähedasemas piirkonnas. kõrval kivine mererand, Lahemaal on samasugune kaitse all. siin asub peaaegu tundmatu Tallinna Kopli Nikolai kirik (seda ei leia kohe üleski, kui ei oska otsida – mere poolt paistab paremini muide). siin asub Tallinna vanim ja väga kena lasteaed (koduleht on küll vananenud). lisaks Neeme tänavale on siin veel ootamatu Sirbi tänav, mille enamasti paarismajad on ehitatud eelmise EV lõpuaastatel ja milliseid Koplis küll keegi vist ei ootaks.
kusagil hakkab silma roosakaks värvitud aknaraam, aga kõrvalmajal on aknad kõik vahetatud, uus katuski peal ja fassaad ootab ilmselt uut rahasüsti.
siin on ka vähemalt kolm parki. lisaks kordatehtud Kopli pargile on lasteaia kõrval olev Kase park, mis peidab endas looduskaitse all olevat Kopli kivikülvi – sellest jupp ulatub ka lasteaia hoovi. täitsa vinge kivikülv on muide, ma julgeks võrrelda Helmerseni kivikülviga Hiiumaal, kuigi viimases on suuri rahne rohkem. trammi lõpp-peatuse kõrval asub ka Süsta park, selline väike roheline ala. aga Kopli on niigi üsna roheline.
Koplis käib päris intensiivne sotsiaalelu. kes päevitab majade vahel, kes käib sealsamas Sepa tänava lõpus mere ujumas. siinseal hoovis või majade vahel on püsti grill ja seltskond veedab mõnusat õhtut. lapsed liiguvad muretult ringi. mõnel pool on majade vahel-ees kenad lillepeenrad, kust pole õisi murtud ja mis on absoluutselt hooldatud. möödasõitvaid võõraid autosid vaadatakse umbuskliku näoga. loomulikult on nii mõnigi mööduja üsna asotsiaalse olemisega, samas istuvad pealtnäha asustamata baraki uksel noored ja ajavad omavahel juttu. kohati tekib lausa mingi külatunne. nagu oleks välja astunud kiirest ja mingit oma kurja elu elavast Tallinnast ja sattunud kusagile, kus elu käib hoopis teistmood. mis siis, et kuur on kipakil, aga siin on mingi omasoodu-kulgemise rütm.
nagu umbes see 8-aastane poiss, kes mere ääres tassis süles oma umbes pooleaastast õde või venda, veidi hiljem võis neid näha merel paadis kivide vahel laveerimas, sedapuhku titt ema süles ja kas vanem vend või isa veel abiks.
või teisalt see, et siin pole lapsevankriga liigeldes olnud probleeme transpordi peale-maha saamisega või uste vaatud hoidmisega. alati on keegi abiks olnud.
see ei ole ju võimalik Tallinnas? aga näe, on. Kopli lihtsalt ei olegi nagu päris Tallinn.
nojah, tegelikult võiks Koplist rääkida veel palju ja ma loodan, et Rehepapp jutustab veel kõvasti juurde. ma siinkohal lõpetaksin 🙂
P.S. ma ise elan muide Sitsi asumi piiril

kopli827.jpg

hääbuv pood

tundub, et Minski poodi ootab varsti kurb saatus.
enne Selveri avamist auulis oli õhtuti 8-9 vahel Minski parkla autosid täis, poüd rahvast täis, kõik kassad töös ja järjekorrad taga. melu ja sebimine.
esiteks ehmatas mind tänane lage parkla, siis lage pood. tööstuskaupade osa oli juba kokku tõmmatud, toidukaupadeski asju ümber sätitud. magusa- ja kulinaarialett oli head paremat täis, mitte pooltühjad nagu vanadel aegadel. oeh. täitsa kole tunne tuli peale. tea, kas varsti on seal mingi t-market või? ei taha mingit jäledat ketipoodi, tahan just seda slaavipärast Minski poodi. ma tõesti ei uskunud, et inimesed kolivadki pauhti Selverisse üle. tegelikult kurb ju – sest täpselt sama kaubavalikuga Selvereid on linn täis, teist Minski poodi ei ole. paljut, mis on seal müügis, pole isegi minu nn. koduses Rahu poes – see on väiksem ka.
ja mis on üldse head ketipoodides peale ‘turvalise’ piiratud brändidega kaubavaliku?

selver tuli auuli

Sõle tänavale ehitati Selver. jee, julges üks poekett ka ‘auuli’ tulla. teada puha, PõhjaTallinn, kahtlane kant, kesse seal ikka poes käib. ega veel tahapoole ehitada on ilmselt juba poeketi enesetapp. teatavasti elavad PõhjaTallinnas ainult mingid eriti .. eem .. vaesed tegelased (mis sellest, et kinnisvarahinnad tõusevad seal hullu moodi) – vahest ehk Kalamaja välja arvatud (vähemalt nii näib olevat üldine arvamus).
miskipärast tundub mulle, et isegi Võru Selver on suurem, aga võibolla pole ka.
igatahes nii palju kui ma olen sealt mööda sõitnud, on sealne pisike parkla peaaegu või päris täis (päevasel ajal peaaegu, nö tipptunnil pungil täis); poes olen käinud ühe korra keset päeva, rahvast oli palju, kitsas oli, kuuest või viiest olemasolevast kassast töötas kolm ja seda oli ilmselgelt vähe.
okei, umbes 10 päeva lahti olnud alles ja laadapäevad. aga – mis siis kui see jääbki umbes nii? sest edasi põhja poole ei olegi ju ühtegi vähegi korralikumat poodi? noh, on muidugi mingid poed, isegi mingi alati täis Säästukas Sitsi peatuse juures (alati täis tähendabki alati täis. enne avamist on juba vähemalt paarkümmend inimest ukse taga ootel) ja Kajaka turg, aga no kuulge? Selverist Mustamäe poole peatusejagu on teine alati täis Säästukas ja Minski pood, veel edasi jõuame Kristiineni – mis pole üldse kaugel nt ühsitransaga, aga ääretult ebamugav on ikkagi kompleksini jõuda ja toidupood on ka kusagil sügavustes. Õismäe poole minnes jääb Merimetsa Selver, mis on päris hea lahendus suvel, kui minna jala läbi Stromka – aga jälle, üle hipodroomi ristmiku minemisega on päris tüütu. ja kolmandale poole on siis Põhja Rimi, mis on nagu on (no hädaga on ka; aga väga hädaga on Rahu pood ju samamoodi ka).
nojah. ma pole mingi poe- ja ostuhull reeglina (enda arvates vähemalt) ja tegelikult ei poolda kuidagi mingit ketistumist ja loodan, et jäävad ka väikesed poed ja eriti Minski pood alles, aga ma ei saa aru, miks peetakse PõhjaTallinnat kohaks, kuhu ei või isegi paari suuremat poodi tekitada, ujulatest vms rääkimata?
teate, ja ma ei taha siia mingeid valimislubadusi nüüd. et kuidas 5a jooksul saan ujula, 3 selvehalli, 2 autopoodi, 4 bowlingut jne. sest ma lepin vähemaga ka; kummaline on lihtsalt mingi eelarvamuslikkus selle linnaosa suhtes.

linnageograafia

R2’st (mille laps mulle miskipärast lahkelt mängima pani) tuleb päris huvitav saade linnageograafiast, räägib Rein Ahas. ma pole ammu nii mõislikku lähenemist linnageograafiale kuulnud – või millal ma viimati üldse mõnda vastava ala spetsialisti kuulsin? :O
saate algul ehmatas mind küll see jutt, kui räägiti, et mobiilide asukohtade järgi jälgitakse inimeste liikumisi ja trenda (appi, jälle nad jälgivad mind!), aga edasi läks jutt aina mõistlikumaks. ma ei hakka seda ümber kirjutama, ma ei suuda seda nii terviklikult teha ilmselt. ehk paar märksõna oleksid: kaubanduskeskuste ohud; ohud vanalinnale praeguste trendide juures; uute linnalähedaste rajoonide probleemid (linna seisukohast); viimaste seos parkimisprobleemidega linnas; mitmekesisuse loomine linnas; jnejne.
kahjuks ei suuda ma leida selle saate kordust ja ma pole kindel, kas kõiki saateid saab hiljem veebist kuulata 🙁

hullud mammutirallid

nüüd on see käes. hullud peävad, osturalli, mammutipäevad. kõik ühel ajal, nagu ikka.
hallooo, turundusinimesed?
ma ei kasuta järelmaksukaarte, teadlikult; ka laenu võtsin väga raske otsusega ja tõesti minu jaoks väga olulise asja jaoks. raha sukasäärde või panka koguda ei õnnestu. seega on minul (nagu ilmselt ka väga suurel osal elanikkonnast) iga kuu üsna ühesugune eelarve. hea küll, mitte päris, aga siiski. seega, kui mul on võimalik kulutada mingi x-summa, siis ma kulutangi selle ja kõik. ei ole mõtet loota, et ma käin kõik need päevad läbi ja kulutan igas ketis selle x-summa. ehk x korda n summa. sest see ei ole võimalik.
küll aga kulutaksin ma x-summa ühes ketis, kui nende soodustused oleks mingis muus kuus. loogiline ju? ehk siis üks kuu kulutaks ühes ja teine kuu teises jne..
aga ega nad vist põe, sest ma olen nagunii sunnitud igapäevaselt ostma neilt ju normhinnaga tooteid, iga kuu.
ah, te saate aru küll, mida ma silmas pean. lõppeks ei ole ma nagunii ostuhulluste sihtgrupp reeglina 😉