nädalalõpp jazzi ja inspiratsiooniga

kahel päeval juttis muusikaüritust oleks vist palju ka olnud. ehk ühest oleks vist pidanud nii ehk naa loobuma.
Tudengijazz oli meeldivalt lähedal ja meeldivalt odav.
Antonio oli juba kodus mures, et kas ta on ainus laps seal. kuna üritus algas siiski normaalsel õhtusel kellaajal, siis tükk aega tegelikult ei olnud. küll aga olin veidi hiljem, kui F-hoone paksult rahvast täis oli, veidi mures, et ta mul ära ei kao. teisalt on ta juba piisavalt suur, et mitte kaduda.

ma ei ole mingi muusikateadlik inimene, aga siinkohal siiski mõne sõnaga muljetest.
The 251s Viljandist esitas sellist üsna klassikalist instrumentaalset jazzi. noored poisid, erineva lavatäitmisoskusega. kui juhtuvad veel ette, kuulan kindlasti.
Jam Gangsters tundus algul ühe-mehe-ambitsioonide bänd. veidi hiljem mõistsin siiski, et päris nii see ei ole. aga siiski mingi pidev sahmimine kitarriefektidega tõmbas tähelepanu muusikalt kõrvale. äkki oleks pidanud neid silmad kinni ‘vaatma’, et rohkem kuulata? sest tegelikult tundusid nad siiski üsna huvitavad olevat.
Peterburi konservatooriumi bänd (pildil, noormehest ülikonnastatud trummar ei mahtunud pildile) oli kuidagi väga positiivne. repertuaaris rohkem ja vähem tuntud palasid, mis originaalis polegi ehk jazzilikud olnud. aga need noored inimesed lihtsalt täiesti teadlikult särasid laval. naeratasid ja olid rõõmsad. ning nende klahvpillimängija jättis klahvitibidest küll kõige tugevama mulje, ta lihtsalt niivõrd elas sisse ja kaasa.
Laura Põldvere ja 3/4.. noh, kuna seal on Mingo Rajandi ja Teet Raik, siis kohati oli helikeel üsna Ajavareselik, kohati katebushilik. ehk siis tegu oli vast kõige ‘keerulisema’ muusikaga sellel üritusel. aga nende Blackbirdi tahan ma kohe kindlasti veel kuulda.
Veikki trio Sibeliusest tõi lavale peamiselt soome autorite jazzi. niimoodi laval heljuvat kitarristi ma ei mäletagi näinud olevat, aga see ei häirinud mitte. mingitmoodi oli see minu jaoks väga mõistetav muusika.
Group conFusion Otsa-koolist oli väga energiline, värskendav ja lahe. väga oskuslikult kasutati ära viiulit. kõige tantsulisem esineja, kahtlemata, jalg ikka väga kiskus kaasa tatsuma.
IHM Tartust oli küll pigem rock ja üsna raju rock. siin-seal oli mingeid jazzilike elemente küll sees, aga..

ja siis väsis laps lõpuks ära ning teatas, et lähme nüüd koju. MaiGroup jäi nägemata-kuulmata seekord.

laps oli väga rahul ja ütles, et väga hea ja huvitav oli ning ükski esineja ei olnud liiiiiga raske.

neljapäeva õhtul KMAst taodeldud dokument oli reede õhtuks olemas.

laupäev sisaldas viite tundi puhast inspiratsiooni. kui nüüd selle tulemusel midagi sünniks ka, oleks põhjust natuke uhke olla. üheks märksõnaks Hispaania. rohkem ei ütle.
ahjaa, Kukeke on taaskord asi, millest ma aru ei saa. esimene korrus oli ülerahvastatud söökla ja teine lihtsalt ülerahvastatud. aga ka selline, et ei tekkinud tunnetki, et tahaks sinna jääda.
selle peale läks kõht tühjaks hoopis..

reede

lapsed on elu õied. minu õieke oli igatahes väga nördinud, et homme Laitsesse kontserdile minna ei saa. aga lisaks piletile peab sinna mingi logistika välja mõtlema ja puha ning seekord ma keeldun. kõike ja alati lihtsalt ei saa.
matemaatikakängurul osales ta ka. vaatasin seda ülesannete lehte ja pole üldse kindel, et ma ise selle kõik etteantud ajaga ära teeksin. pealegi väidetavalt on igal ülesandel üks õige vastus, aga mingil tundus mulle, et on kaks õiget. ah, polnud mul aega süveneda ka. hinnet selle eest nagunii ei saa.

vanainimese rõõmud. tavaanalüüsid olid korras. veresuhkrud-kolesteroolid ja see mu iga-aastane ka. mittekorras oligi see, millest arvata oli. ohjah.

ärkasin keset unenägu, nii et siiani on ebamääraselt loppis olla.

koolivaheaeg.

tarbija õiguste päev

Teadlik tarbija teab ja kasutab oma õigusi.
Toome siin ära lühidalt mõned olulisemad tarbija õigused:

  1. puudusega kauba korral
    Tarbija võib kauba puuduse ilmnemisel pöörduda pretensiooniga kaupleja poole 2 aasta jooksul. Selle perioodi jooksul ilmnenud tootmisdefektid kas parandatakse või kaup asendatakse.
  2. garantii (täpsemini müügigarantii) korral
    Garantii on müüja või tootja vabatahtlik lubadus pakkuda tarbijale seadusest soodsamat seisundit (seadusega on määratletud 2 aastane pretensiooni esitamise õigus). Näiteks võib müüja või tootja garantiiga pikendada pretensiooni esitamise aega kolmele aastale, lubada parandamise ajaks tarbijale asendustoodet, võimaldada ööpäevaringset teenindust jms.
  3. sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral, näiteks telefoni, raadio, televisiooni, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või ajakirjanduses ilmunud tellimislehega reklaami korral, on tarbijal õigus taganeda lepingust 14 päeva jooksul. Kui aga taganemisõigusest teda ei teavitatud, siis võib taganeda 3 kuu jooksul.
  4. koduukselepingu korral on tarbijal õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul ilma taganemise põhjust teisele poolele selgitamata.
  5. ostude korral internetist on tarbijal õigus ostetud kaup tagastada 14 päeva jooksul (ei pea selgitama miks) ja 30 päeva jooksul peab müüja ostjale ostusumma tagastama.
    14-päevane taganemisõigus ei kohaldu :
    – veo-, majutus-, toitlustus-, või meelelahutusteenustele;
    – tarbija esitatud tingimuste kohaselt valmistatud asjale (eritellimus);
    – asjadele, mida ei saa oma olemuse tõttu tagastada (avatud kosmeetikakaubad, toidulisandid, kiiresti riknevad toidukaubad);
    – ajalehtedele, ajakirjadele, raamatutele;
    – digitaalsetele toodetele (e-raamatud, muusika)

allikas: MTÜ Tartu Tarbijanõustamis- ja Infokeskus

tänased testiminutid

Sul puuduvad kompleksid, mis häiriksid sinu elu. Suhtud elusse kergelt, lähed igale päevale vastu naeratusega, positiivne tuju päästab sind masendusest ning kahtlustest enda suhtes. Mõned inimesed peavad sind ükskõikseks, aga see ei huvita sind, sest sul on alati kõige suhtes oma kindel arvamus ning kahtlemata on see ainuõige arvamus. Ehk ei peakski sa muutuma. Võta elu edaspidigi positiivse kergusega ning raskustele astu vastu naeratuse ja enesekindlusega!

sellised testid on tegelikult väga opakad.

veiderrõve olemine. umbes selline tunne võiks olla, kui oled pool ööd joonud ja siis teine pool ööd mittemaganud. reaalsus on sellest kaugel. ehk nagu sõbranna ütles, tasub sellise asja peale puhtalt ebaõigluse tundest täiesti masenduses olla. et oleks siis pool ööd joonud ja pool mittemaganud, võiks veel kuidagi positiivselt päevale vastu minna, sest see oleks oleks põhjendatud. praegu on lihtsalt mingi .. käkk olla.

kui sa oled pidanud hommikul nälgima, et anda analüüse, siis ei tohi polikast tulles minna läbi rasvaküpsetiste müügikohast.

keskealise tervisepostitus

eelmise nädala veider seljast mujalegi jõudnud valu ehmatas piisavalt ära, et üks arstiretk ette võtta. täna ei olnud küll midagi kurta, aga eks analüüsid näita paremini. igatahes lappas arst mu kaarti ja see oli päris huvitav. et need seljahädad on mul olnud ca paarkümmend aastat kindlasti näiteks. seekordse valu kohta tekkis tal ka arvamus – kusjuures ikka mingi asja baasil, mis mul kunagi ürgammu olnud on. lisaks leidis ta, et viimasel kümnel aastal (aga eriti peale 2007. aasta karmi suve) olen ma teda ikka väga vähe külastanud. ehk siis nooremana olin ma keskeltläbi haigem, kui praegu. ise ma seda küll nii ei mäleta, pigem tundub viimastel aastatel, et talviti on tervis jube kehv. igatahes, oli huvitav tagasivaade.
vererõhk on ka geenide kiuste normis, lausa hea minu vanuse ja elustiili kohta, muu selgub hiljem.
kui nüüd kuidagi vajaliku naistearsti tasuta numbri ka saaks..

pingevabadus

eile käisin üle mingi umbes kahe ja poole aasta uuesti joogas. no algajates, sest ma ei ole kunagi kaugemale jõudnudki. käin selle mõnenädalase algajate värgi läbi ja mõtlen siis, mis ja kas edasi. et kuidas mu selg reageerib ja kuidas kasu tundub olevat. harjutusi ei tee muidugi nii, et seljal valus, aga mõned mõjud võivad ju hiljem ilmneda.

aga tegelikult tahtsin kirjutada hoopis pingetest. kes joogas on käinud, see teab seda nö kolmanda silma lõdvestamist küll: tavaliselt on kusagil otsaesise taga pea sees üks punkt, mis on enamasti pinges, aga me oleme selle pingega igapäevaselt harjunud ja ei pane tähele. kui nüüd rahulikult hingates keskenduda sellele piirkonnale, siis on need pinged üsna lihtsalt leitavad ja ka vabaks lastavad. no ongi nii, et lihtsalt nagu lõdvestad ja lased sellel pingel minna. igatahes see toimib täiesti igapäevaselt ka, kui sellele mõelda.
novot, aga ma pole seda ammu teinud ja mäletan, et kui eelmine kord joogas käisin, siis läks ikka iga kord mingi hulk aega, et see koht vabastada.
nojah, aga eile juhtus see, et ma jäin hätta. ehk ma ei leinud sealt olulisi pingeid. üks pisike asi nagu oli, ja see oli kõik. silmatagused olid ka ‘puhtad’.
ja see oli ikka täitsa üllatav. sest kuigi ma muidu tunnen ise ka, et sisemine olemine on rahulikum (väliselt on rabamist maa ja ilm), oli siiski kummaline teada, et mu päevades on hetki, mil ei olegi kogunenud pingeid. ehk siis ilmselgelt ongi midagi positiivsemaks muutunud 🙂

õhtul oli Linnateatris Virginia Woolf. aga sellest kirjutan ma ühel teisel homsel. sest see ei sobitu siia kuidagi.

lumevalgustatud

lumi-lumi-lumi!
ma olen täiega rahul, sest lõpuks ometi on väljas see, mida saab talveks nimetada. ja kuigi on oht, et see mõne päeva pärast sulab, on vähemalt praegu hea. hoobilt on mingit energiat juures.

eile oli vahva hispaania-õhtu. seekordne sofasurfar oli nimelt hispaaniast ja lahkelt nõus hispaania tortillat ja pan tumacat (umbes nagu singikattega bruchetta – ja ma ei pea bruchetta all silmas suvalist kattega saia-leiba, nagu paljud eesti toidukohad viimasel ajal) tegema. paar surfajat sai veel kutsutud ja oli vahva väike rahvusvaheline seltskond. söögi vahele improviseerisime muusikat ka.

täna käisime mingis kohalikus suvalises kohvikus, mina ja poeg. mingi vene pere pidas seal parajasti vist väikest pidu, muuhulgas olid seltskonnas ka kolm last, neist pisem selline natuke üle aastane preili. ning muidugi oli tal igav ning traageldas seal ringi, nihutas toole ning väga ei hoolinud (ilmselt) vanaema keelamisest. minu poiss vaatas seda ja tõdes, et ta mõistab nüüd küll, miks väikeseid lapsi väga peenetesse kohtadesse sööma ei võeta. ühtlasi uuris, et kuidas temaga see asi oli. ütlesin, nagu oli: et me ei käinud jah kuskil peenetes kohtades (ei käi nüüdki), aga üldiselt ta väga ringi ei ole mööbeldanud. muidugi, ma oma mälu järgi sellises vanuses veel ei käinud kohvikute temaga; hiljem oli ta juba suurem ja siis oli natuke lihtsam. ka pole ma lapsega olnud söögikohas kauem, kui vaja. ja üldse on mul kohati selline mõistlik ja iseenesest vaikne lapsuke, kes ei kipu suvaliselt ringi sibelema.

kaltsukast leidis poiss omale parajad suusasaapad, aga me ei julgenud osta, sest samas oli müügil ainult kaks paari suuski täiesti teistsuguste klambritega ja mul pole aimugi, kas sellele saapale leiaks midagi.

2011-2012

head uut aastat!

aastalõpupostitus jäi tegemata. eile kulus peamine energia lapse toa korrastamisele. suvel läks kuidagi käest ära ja seejärel oli jõuetuse tunne, et no ei käigi jõud üle. aga nüüd sai ostetud natuke plastikkorve, ja siis veel natuke, hulk träni ära visatud, õige natuke seal suhteliselt ogara kujuga toas asju ümber tõstetud ja tulemus on täiesti üllatav. et tasus see mitu tundi sebimist ära küll. laps oli väsinud, mina väsinud.. oeh.
aga vähemalt ei mõtle ma nüüd mõnda aega sinna tuppa erimööbli tellimisele.

ah ülevaade 2011 aastast?
kirju oli.
aga hea.
aasta algus oli keeruline, sassis ja hirmutav. kevadel oli mu elu esimene tõsisem operatsioon. suvine reis Legolandi (millest ma pole siiani pikemalt kirjutanud) ja vahvad päevad Lätis. sügisel poja saksofoniõpe. talvine lumeootus, mis napilt enne aastalõppu ka natuke vilja kandis.
halb on see, et sisemine motiveeritus on langenud. sest ma näen, et ei ole erilist vahet, mida ma teen, ots otsaga kokku tulla on aina raskem. ma ei hakka seda teemat pikemalt lahkama, aga selguse mõttes kordan veel lihtsalt – mul võib olla häid mõtteid ja ideid, aga kui neid ei rakendata (antaks siis kena selgitus, miks, oleks ehk arusaadav), siis ei ole ju muutusi ka loota. ja pikapeale enam ei vaevugi oma mõtteid välja ütlema.
siiski, jään selle juurde, et üldiselt oli posiitivsete muutuste aasta 🙂

uus aasta peaks tulema juusturohke, sest uusaastaööl oli laual peamiselt juustu 😛

ning üsna aastalõppu mahtus üks armas pakike Saaremaalt, sooja mõnusa käsitööga. ma ei saa jätta seda ju demomata 🙂

peaaegu parim kingitus aastal 2011 🙂

lõpetame kuud

isegi kiire ei ole olnud, et oma mittekirjutamist vabandada. pigem toimub mingi ajuline kärbumine. täiesti kohutav on kuidagi lihtsalt olla, ilma, et mõistus töötama peaks. sest lihtsalt ei ole vaja. ja kui nii võtta, siis paar aastat on üsna ‘lage’ aeg olnud selles mõttes. ning tagajärjed on siis käes – kui aju ei kasuta, siis ta hakkabki laisklema.
ehk siis ma pean hakkama kas õppima, soetama omale mõne projektitöö või vahetama totaalselt töökohta.
CV-ga olen viimasel ajal tegelenud ja seda täiustanud. Mõned asjad kirjutasin läbinähtavamaks.

ja mis jama sellega ikka on, et kui ma keedan kolm kartulit, siis üks jääb üle? ja kui on lihatükike ning mingi salat kõrvale, siis on tunde kõhus punntunne?

selle aasta novembris ma enam rohkem ei kirjuta.

murphy – ja natuke haiguslugu ka

nojah, ma olen nüüd selle nädala jooksul saanud vähemalt kaks erinevat varianti, kuidas PÖFFile odavamalt saada, sõbrapiletid vms. teoreetiliselt oleksin võinud ühe nendest saada reedel, praktiliselt ei saanud.
tore on.
sest rohkem ma sinna ilmselgelt ei jõua.
noh, nuuskan edasi või midagi. ja püsin kodune.

olen muide mõelnud aina enam sellele, millele CV vihjas – et midagi on siin mu kodus, mis mulle halvasti mõjub. kui täna hommikul välja läksin (pekki, kuidas ma ei tahtnud, aga ma ei hakanud tõesti varahommikul üritama seda asja edasi lükata), siis peale kahte tundi soolvee pihustamist ninna (toas) aevastasin ma neli-viis korda (õues, kus täna hommikul oli ikka täitsa niiske) ja peale seda oli tükk aega enamvähem talutav olla.
äkki on siin kuidagi kuiv? sest kui ma mõtlen, siis enne siiakolimist ei olnud ma pooltki nii tihti tõbine.
aga mis ma nüüd siis teen? viskan kogu aeg märgasid rätikuid radikatele või? see näeks päris ilge välja.
mingi imelik õhuniisutaja (vanaaegne, suur ja mölisev) on mul küll ka.. katsetaks või?

oh.. homme oleks küll nagu viimane aeg siia mõni pilt ka panna taas.