head asjad, 7×3. reede, laupäev, pühapäev

tegelikult on mul täiesti ogar aeg selle ülesande jaoks. nädalavahetus oli lihtsalt kuidagi nii tuimalt tavaline, et ma pean väga hoolega mõtlema, mis üldse. aga teeme lühidalt ära.

reedel oli ma tööl pikapäevarühmas. et ehk enamuse oma päevast oli kontooras. üksi. väljas käisin lõunal, sealt saab kohe kaks punkti kätte: hea seltskond ja hea söök. polnudki ammu Šeš-Bešis käinud. hinnad olid tõusnud, aga toit endiselt tasemel.
seltskond, noh, ütleme, et tegu on ühega nendest inimestest mu elus, kes on mu positiivsete tuttavate esikümnes ja üsna kaua. olid mingid ogarad ajad, mil ma ei osanud seda hinnata ja noh, see on toonud mõningaid kahetsushetki. aga see on minevik ja nüüd on tore vahel niisama kokku saada.
ja reede õhtusse mahub lapse heameel veel ühe hea söögi üle. et siis tegin rebitavat saia juustu ja küüslauguga ning ta arvas, et seda võiks igal õhtul olla. ömm.. jah, mina seda omale igal õhtul küll lubada ei saa, samas lapsele andsin lahke loa, kui ise teeb omale 😛

laupäeva hommikul ajas kohusetunne mind ikka varakult üles ja läksime ühistu talgutele appi. suur konteiner hoovis ning koridoride-keldrite puhastus. hinge tegi rõõmsaks silma särav päike ning tubli laps, kes täiesti asjalikult toimetas ja mingites vanades tööriistakappides asju sorteeris.
õhtune hea hetk oli kultuur, Vaba Lava ja Fine5 Tantsuteater “Faasid – ReMake”. tegelikult see asi kiskus mingi hetk kuidagi depressiivseks ära.. miks peab mingi moodsa tantsu taustamuusika olema nii sünge? aga lihtsalt see fakt, et ma sinna ikkagi jõudsin, on positiivne.

pühapäev.. hommikune mannapuder võiga. ma ei söö sellist asja tihti, aga igatahes see maitseb mulle ja nii ma umbes ehk kord kuus, talvel, teen seda nädalavahetustel. hea pikk hommik muidugi lisaks.
päeval taas päike silma sel väikesel jalutuskäigul lapsega. kui ei saanud linnast välja, pidi võtma seda, mida saab.
hiljuti lõpetasin ühe kudumistöö, aga hulk lõnga jäi järgi. mingil ogaral põhjusel hakkasin sellest ühte mütsi tegema, kuigi mul on täpselt samast lõngast müts juba olemas. teise tegumoega nüüd. ise ka ei tea miks, tõesti. aga õhtul, Dicte esimest osa vaadates oli päris mõnus samal ajal käsi töös hoida.
ehk et väike kudumine teleka kõrvale võttis maha selle pinge, mis mul oli varasemast õhtust, kui gaasiveesoojendi korraga keeldus koostööst minuga. kusjuures tegi seda poole nõudepesu pealt. muidu oleksin mõlenud, et uued patareid jamavad, aga kui vesi juba jookseb ja tuli põleb, siis patakad ei puutu asjasse. kuigi kui ma seejärel proovisin, et plõksunud see süüde ka. nii et ikkagi võtsin patakad välja, panin sisse, üritasin seda asja tolmuimejaga natuke puhastada, liigutasin õrnalt pisut mingeid juhtmeid, keerasin gaasi ja vett sisse ja välja ja mingil hetkel korraga hakkas tööle. kuigi ilmselt peaks ikka hooldusemehe nüüd kutsuma ka.

näed, saingi ühele poole. ei midagi vapustavat. täitsa selline tunne, et kogu see asi võiks mul toimuda nädalase nihkega hiljem. sest hetkel kuhjub järgmise nädala kalendrisse hulgim asju. aga on nagu on 🙂
pilti ei ole, näiteks.

head asjad 7×3, neljapäev

ma tavaliselt suudan hoiduda igasugustest ringlevatest asjadest, isegi jää-ämber läks minust mööda, aga nüüd sain pihta heade asjadega 😛 et ehk Ylle viskas mulle teatepulga ning ma pean nädala jooksul igast päevast kolm head asja kirja panema.
loen seda hetkes päris heaks väljakutseks, sest sel aastal ma polegi niimoodi igapäevaselt bloginud. jah, ma võiksin seda kõike ka puhtalt FBs teha, aga teisalt just nimme kirjutan siin. et sisi tuleb ehk üks täisnädal juttu ka.
ning alustan kohe eilsest, siis saab kiiremini tehtud 🙂

neljapäev.
päeva algus venib kuidagi, minust sõltumatult. tunnen, et mu uneaega on sisse sõidetud, kuid püüan seejuures siiski kena olla. laias laastus vist õnnestubki.

esimene hea asi jääb üsna hommikusse. FB tarbijamängu võit. tuleb kuller ja toob mulle DPD vihmavarju ning šokolaadikommide paki. punases pakendis.

aga üldiselt see veel ei muuda päeva oluliselt helgemaks. tööl õnnestub napilt diivanil tukkuma mitte jääda. sirutusaeg vahepeal, arvuti väsitab. kuidagi pekkis päeva tunne on. ja see tunne ka, et viskaks kõik õhtused plaanid kapi taha ja lihtsalt magaks kodus..
võtan end siiski kokku ja head asjad kuhjuvad õhtusse.

massaaž on alati hea. sõbranna küsib, mis on mu seekordsed erisoovid ja ma ütlen, et tahaks tukkuda. novot, ja ma olengi päris jupp aega sellises poolunes, kuigi ta teeb täishooga oma tööd. et ehk ei silita pehmelt. mõnna.
jooga, taaskord. ma ikka hooti üritan ja käin mingis algajate grupis ja kaugemale ei jõua. uus katse. kuigi stiil on alati sama, on treenerid erinevad ja teevad kohati päris erinevaid asju. nii ka seekord. eks põhiasendid (asana’d) on muidugi samad, aga mingid nüansid erinevad. esimene trenn on leebe, leian kiirelt oma hingamise ja kasutan ka mingeid juba varem õpitud asju.

õhtune kojusõit võtab aega.
aga vähemalt uni tuleb kiirelt.

natuke turgudest, anno 2014

nagu teada, mulle tegelikult päris meeldib tur(g)u(de)l käia. või peaks ütlema, et on meeldinud. igasugu reisidel teen ka ikka turule asja, kui see vähegi saadaval on.
aga viimasel ajal käin peamiselt kodulähedases väikeses turutaolises kohas. ja isegi sealt ostan valitud artikleid. et ehk peab ikka teadma, mida tasub turult osta ja mida mitte. sest paljud tooted on kallimad ja müüvad nagunii vahendajad. Jaama turul on veel see üks rivi, kus tõesti mõned inimesed müüvad oma kasvatatud/korjatud asju, aga isegi seal on vahel selliseid.. imelikke.

Jaama turg on üldse kuidagi alla käinud ka. igasugu juurikamüüjaid veel on, aga lihasaal on üsna tühi. inimestele ei meeldi selline koht vist? samas üks väheseid asju, mida ma lolli regulaarsusega oma turult ostan (ja pigem väldin poode), on justnimelt liha. selline siga ja veis siis. sest meie turul on need kvaliteetsed. samas vanasti sai Jaama turult ka ostetud, mõne konkreetse müüja käest – ainult mõnda neist pole seal enam näha olnud (olgu, ma käin harva ka).

viimati aga seisin juurikaleti ees ja juurdlesin, miks ma peaksin ostma kartulit kilohinnaga 70 senti, kui poes saab lahtise umbes 30ga või sinnakanti kätte. ega see turul pole mingitpidi parem kartul (hea küll, Jaama turu rohelises letis on tõesti ka päris-talukartulit, aga ega ma tea ju, kuidas seegi kasvatatud on ning ka sealt olen saanud sellist, millest täiesti arvestatav hulk läheb prügikasti. ja poest valmispakitud kartulit ei tihka ma üldse osta – need pakid on meie jaoks jube suured, suhteliselt kallid ja sisuliselt on see põrsa kotis ostmine).
igatahes see kartul jäi minust tookord ostmata.

piimatooted on ka turul kallid. olgu, juustuvalik on veidi erinev poeomadest ja mõni on odavam, aga valmispakendatud kodumaised tooted.. mkm.
suur osa aedvilja on kallis – aga mitte kõik, nt hetkel on väga odavat maisi saada, mul ainult pole grillida ja no.. olguolgu, ma võin keeta ka.
odavlette piilun ka. seal on vahel päris häid küpsiseid (nagunii süüakse kohe ära), ületoodetud lihatooteid (mille “kõlblik kuni” pole veel käes, aga hind tunduvalt parem kui poes) jms. seal peab muidugi vaatama kuupäeva ja tootele kriitiliselt otsa. eriti külmleti toodete puhul. aga üldiselt peab tunnistama, et ma pole sealt mingit jama saanud. et kui ikka kõlblik kuni on homme, siis kõlbabki homme süüa. ja kui küpsise parim enne oli kuu aega tagasi, siis üldiselt pole sel küpsisel veel midagi viga.

neil nö uutel turgudel ma polegi peaaegu käinud. Nõmme turul mõned korrad küll, aga see on kallis. ning ilmselgelt ei ole sealgi ainult superhea kraam müügil. kuigi võibolla protsentuaalselt rohkem kui mujal. samas koduturuga ei saa võrrelda, meil on nt täpselt üks sea-looma-lambalihamüüja (ja nagu öeldud, nende liha on hea) ning üks kanaliha ja külmutatud liha müüja.. et selle põhjal hinnata lihamüüjaid on keeruline 🙂

pildil ei ole turutoodang, vanemate aia suvist saaki hoopis.

tomatid482

nädalavahetuse hetki

reede õhtu leiab mind vanalinnast jalutamast.
lihtsalt niisama, sest pole ammu käinud. ei, tegelikult on see vale, sest nädala algusesse jäi üks päevane käik läbi vanalinna ja üks õhtune käik ka. mida on siiski rohkem, kui päris mitme viimase kuu peale kokku.
ning lihtsalt niisama, mööda suvalisi tänavaid risti-rästi pole käinud ammu.
õhtune vanalinn on huvitav. ometi ei jäänud veel päris hilisõhtu peale. aga isegi kella 20 ja 22.30 vahel on juba erinevused.
täheldan, et aastat viis tagasi ei olnud septembris nii palju tänavaterrasse söögikohtadel enam. või ka üldse.
üks veel päris hiline minu sünnipäevaistumine jääb ka selle retke sisse.

***
6unad379

***
laupäevases linnas on äraeksinud tunne. soe ja mõnus ilm kutsub mujale. aga kuna ei saa, siis on Tornide väljak (mingi kesklinna laat), Kalaturg ja suur õhupall. viimane ei lenda sel hetkel, tuult pole. tea, millal ja kas ma nüüd jõuangi.
Raekoja platsil on rahvusühenduste laat. veidi erinev kaubavalik, kui seal tavaliselt.
me ei osta kusagilt midagi. massid väsitavad kuidagi. asju ei taha.
veel mingid tunnid vanalinnas.
kohtumine kommipoes.

***
linnahall354

***
Vabalava reklaam on minuni jõudnud korduvalt.
üllatuslikult saan sinna kutse, õhtusele jazzkontserdile. sobib ikka.
koht on minimalistlikult huvitav, kontsert nii ja naa. mõlemil esinejal on häid etteasteid ja mitte nii häid. siiski hea meel, et mindud sai.
linnaõhtud sujuvalt sisustatud.

***
sibulad365

***
päike paistab silma, linnasiluett sillerdava mere taustal.
veel on suvist hõngu päevades.

to do or..

nädalavahetus läheneb ja ma tunnen, et ma olen arvutist tüdinenud. suvega omandatud harjumus?
iseenesest ju positiivne. iseasi, kaua seda hoida õnnestub.
õhtuti olen juba haaranudki vardad pihku, näiteks. või triikraua (mis mu puhul on täiesti märkimisväärne). mõtlen õmblusmasinale ka..

ma olen FBs paar korda hädaldanud to-do listi teemadel. no et ei ole sellist mõnusat, mis oleks umbes mailiga koos arvutis kogu aeg lahti. telefonis tuleb ju ka ikka eraldi äpp selleks avada. et äkki peaks oma listi hoopis esikutahvlile kirjutama ja siis edukalt täidetud punkte maha tõmbama? sest mu jaoks sellise listi suurem mõte ongi see, et näha, mis kõik ära tehtud on juba. nojah, eks algul on pigem see, et mis tegemata.. aga rõõm on iga tehtud ülesande juurde linnuke panna või maha tõmmata, eksole 🙂
ja ma ei räägi siinkohal mingitest pisiasjadest, vaid tegevusest (isiklikus) projektis Kodu Korda. ehk siis kategooriate järgi ikka sellised suuremad ülesanded.

eile õhtul mõtlesin välja vähemalt osa oma veidi hapra olemise põhjustest: suvise hobitöö hooaeg on pea läbi ja noh.. ma pean seega rohkem vaeva nägema, et nö hingama jõuda.

taevas963

enne sügist

siiski on need hommikud veel valged. ärkama ei pea pimedasse.
öösel on jahedus võimutsenud, hommikune päike on veidi petlik.
udu enam ei ole, hallasid veel ei ole.

hilisõhtune taevas on tähti täis. linnavalgus ei näita neid liiga palju.
kusagilt kumab läbi igatsus hommikul-kella-viiese päikese järele.

hommik564

kolmas koolinädal

üleeile õhtul mingil hetkel mõtlesin, et oh, kus ma nüüd kirjutan. aga siis läks ärritus üle ja nii see jäigi 😛

sügisene kooliaasta algus on jälle nagu puuga löönud. ma ei saa aru, kuues aasta läheb ja see kella seitsmene ärkamine on õudus kuubis. ometi ka kobin korralikult varakult voodisse ära ja isegi uni tuleb üsna kiirelt. et ehk minimaalselt 7 tundi magan igal pagana ööl. tihtipeale rohkemgi.
ja mul ei ole mõtet ilgvara ka voodisse minna, sest siis ei tule und ja ma vähkren ja see ajab närvi ja siis ei tule nö tavalisel ajal ka und.
ning ma tean, et ega see seis kevadeks palju ei muutu.

teine hala on see, et ma tunnen, et ma jooksen toidutegemistega kuidagi umbe. pea on ideedest täiesti lage, keeran midagi kokku ja siis selgub, et seda ei saa kiirelt soojendada. et ehk kooli ja trenni vahel on lapsel hala, sest aega seal eriti pole. ja ta pole seda tüüpi laps, kes mängeldes läheks peale kooli, mingi batoon hambus, pea otse trenni. muusikakoolile selline logistika pani ju põntsu..
õnneks sisetrenni ajad on natuke paremad, nii et selle kuu lõpuni on veel keerulisem seis.
aga süüa teha tuleb ka edaspidi..

üldse, miks on mingit hala kirjutada lihtsam kui sellest, mis on hästi?
nagu sellest, et lapsel läheb koolis endiselt täiesti kenasti, kogu vene keele (ja sellest tuleneva lapse hala) kiuste. või et mul on tööalaselt kõik kenasti. või et kodus saabub, küll õige aeglaselt, suvise kaose asemel mingi hägune kord. või et massaaž üle tüki aja oli super. või et ma sain suvel kohutavalt palju kohutavalt häid emotsioone (no tasakaalustuseks ka neid teisi muidugi, aga see selleks). ja et tegelikult on õues siiani soe ja päike ja mõnus ja õhtune linn pakub täitsa toredaid vaateid..

pühapäev

ma olen vist küll pea ainus eestlane, kes pole sel sügisel ühtegi seent korjanud. lihtsalt pole. kuigi metsas jalutada on tore, aga selle juures ei pea tingimata seeni otsima ju.
ja looduses jalutanud olen ma sellel aastal ohtralt.
eile jõudis aga korraga pärale, et pikemaid nö pookohustuslikke jalutusi sel sügisel ei pruugigi enam tulla..

jooksmas ma ka ei käinud ja sellistele massikatele ei lähe ka. st ma ei jookse muidugi üldse väga. kõndimine, palunväga.
viimati vaatasin isegi ühtesid sportlikke jalanõusid pikalt, aga jäid ostmata, sest mul on selliste kulu päris väike. ja kui, siis peab olema loodusesse sobiv, mitte mingi eputamisvärk.

tänasest on siiski hea meel, hulk asju tehtud. kuigi taas sellised pea nähtamatud asjad. aga siiski 🙂

natuke liigutamisest

mul on juba umbes paar nädalat (või natuke kauem) tunne, et peaks aegajalt bandaaži kasutama, selja jaoks. mitte, et valutaks, aga selline veidi imelik on. ja kui otseselt halb ei ole, siis ma unustan keset päeva puhkamata ka, st ei lama vahepeal.
küll aga olen hakanud taas regulaarsemalt võimlema. mis on ka hea ju. sest vahepeal kipub ära unuma.

juurdlen mingite trennie üle, aga siis jääb ikka ja jälle jalgu logistika. või on asi ikkagi motivatisoonis: kui ikka tahta, siis ei ole logistika ka mingi segav tegur.
muidugi taas need avastused, et raha, mis liigutamise eest küsitakse Tallinnas või mujal, on väga erinev. jajah, rendid ja värk, aga ikkagi.
osa motivatsiooni jääbki vist selle taha, et ma pean maksma vähemalt kolmandiku rohkem, kui mõned teistes linnades elavad tuttavad.
selle asemel siis lihtsalt käin jala ja jalutamas edasi.
kuigi seljale oleks vaja vist midagi muud ka ikka.
laps ka eile ütles, et ma võiksin trennis käia. teiselt poolt on vahel probleem, et ma olen niigi liiga vähe kodus (olles ometi rohkem kodus kui enamik vanemaid, ma arvan).

üldse tahaks end veel ühele ja teisele ja kolmandale kursusele kirja panna, aga hästi palju on neid, kus ei ole teada antud toimumispäevi. üsna keeruline sättida niimoodi.

P.S. mis paneb inimesi osalema igasugu massijooksudel, kus tuhanded trügivad koos?

kakrad_2349

taas vaid kiirülevaade

jälle hulk päevi möödunud. jälle sama väsimus peal.
nädalavahe oli tüüpiliselt kirju. sain ise targemaks, mitmes mõttes. ja millal ma õpin, et mingi osa emotsioone võiks mingi piduriga endast välja lasta, mitte kohe. aga teisalt, kui inimeste vahel ikka nii räigelt vahet tehakse, siis ma ei tea.. (üks õppetund).

laupäevaöine jämm oli ülilahe.
pühapäev kulges pea olematult.

täna olid veeprotseduurid, õues. käsikäes spordiga. ma tunnen, et mul on mõned lihased ning ühes kõrvas on veidi vett. aga muidu on mõnus.
ning teine Nissan Leafi kogemus oli juba täitsa meeldiv.
ja see vananaistesuvi meeldib mulle ka hullult.

juuli297