oo, päike, mõnus!
tegelikult ma küünlapäevast väga ei räägigi, päeva pole veel piisavalt olnud.
öösel vastu eilset tuli esimesena mu teki peale hoopis Volli, mitte Tiugu, kes niigi pooled ööd mu kõrval veedab. lugesin raamatut ja ei fikseerinud ära muud, kui et ahaa, kass tuli ja arvasin muidugi, et Tiuks. no ja siis vaatan mingi hetk, et ei, see mütsakas vastu mu jalgu on hoopis Volts. Tiuks hiilis natuke hiljem siis vastu mu selga.
vahel nad ikka jagelevad omavahel hullult ja vahel nt jagavad koos kott-tooli.
õhtul tegin köögis süüa ja avastasin, et alles kella viie ligi tekkis tunne, et peaks tule põlema panema. oooh, lahe! muidugi õhtul läks ka päikseliseks ära, eks see aitas kaasa.
ootamatud-üllatavad vestlused netis, pühapäevase ‘töö’ tulemuste ülevaatamine. tõesti-tõesti, kes oleks osanud midagi nii head arvata?
täna tõotab tulla mõnulemisepäev. ilmselt küll mitte päikeselaigus, aga mis seal ikka.
(jajah, aken tahab pesemist :P)
Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise.
Allikas: folklore.ee
või peaks tänasest rääkima kui Tartu rahu aastapäevast.. ?
