esmaspäev, poolkuu aegu

igatahes mul ei olegi midagi öelda. või teistpidi oleks liiga palju, aga ma ei viitsi.
argipäev on vaikselt kohale jõudnud ja mõningad kohustused sellega koos. oh, tõesti, tüütu. peaks kiirelt ära tegema ikkagi, saaks ühele poole.
raputus rutiinist välja. not just myself.

fikseering: eile õhtul Django. jaa, vägivaldne, nagu Tarantino ikka, aga selline väga ülemängitult. seda tomatimahla või midaiganes nad kasutavad, oli nagu umbes viis korda liiga palju. et ehk see ei mõjugi lõpuks enam räigelt. M. oli see, kes arvas, et tema Kareninat ei viitsi hetkel vaadata ja mind sinna tiris ning lõpuks väitis, et ega vist teist korda ei taha näha. no ma ei tea, ei olnud midagi nii koledat ju ka.

‘surprise me’ ‘ah, mul ei tule midagi välja..’ ‘ära pabla, alati tuleb’