reedeõhtuks / olematu daam

oh muidugi ma
vôtan sult vastu selle roosi
mida sa pole mulle kunagi kinkinud
ma ei mäletanudki seda
ja ikka ja alati astun
kontsade klôbinal pea püsti
üle nende uste lävede mida
sa unustasid mulle avada
ning mantel libiseb ja
ei kuku kuigi
sa pole mind sellega aitamas
seekord
oh ära môtle sellele
me oleme ju ometi võrdsed ja
tuleme ise toime
kôigega
nii tundub kuidagi lihtsam kui
oodata neid lilli ja käsi ja tähelepanu
ära siis imesta kuhu
daamid kadunud on kui
sa isegi vahel nad unustad ning
neile võimalust ei anna
oh et olla daam ma vôin ju
kanda kôrgeid kingi kuid
sellest ei piisa kui
sina ei oska näha
panen olematu roosi vette ja
naeratan sulle oma kontsade otsas

/kunagi ühel talvel/

woman

paar hetke piltidega

ma ei oskagi kusagilt alustada. kui üleeile oli veel hingetõmbeaega, siis eilne möödus nagu kiirrong. hea, et ma selle alla ei jäänud 😛

130220247
kiluvõikud, teadagi, tähendavad ühte konkreetset külalist. seekord toimus kõik kuidagi kiirelt ja jooksvalt, aga toimis.

130330259
muuhulgas avastasime täiesti kogemata üllatavalt söödava poetordi. üldiselt ei ole mul nende suhtes eriti sooja tunnet, sest mul on tunne, et mida aeg edasi, seda hullemaks need muutuvad. aga see Pere Leiva toorjuustu-mustsõstratort oli küll täitsa söödav (kuigi ikka seda taimset rasva kippus suulakke kinni jääma) ja täitsa korralikult mustsõstraid oli seal ka.

130221263
ja eilseks tekkis korraga kontsert. ma ei oskagi seda muudmoodi väljendada.
oh, nagu niigi oleks mingi lihtne päev olnud.. aga seda enam oli hea õhtus istuda ja head muusikat nautida. taas üks väike ülimalt positiivne laksuke.
ning kui laulunud noormehe puhul oli tajuda, et ta on veel tõesti noor ja mitte väga suure kogemusega, siis Airi Allvee ja Hedvig Hanson olid muidugi väga võimsad.
üldse meenutas, et peab hakkama Jazzkaarele mõtlema.