ma ei oskagi kusagilt alustada. kui üleeile oli veel hingetõmbeaega, siis eilne möödus nagu kiirrong. hea, et ma selle alla ei jäänud 😛
kiluvõikud, teadagi, tähendavad ühte konkreetset külalist. seekord toimus kõik kuidagi kiirelt ja jooksvalt, aga toimis.
muuhulgas avastasime täiesti kogemata üllatavalt söödava poetordi. üldiselt ei ole mul nende suhtes eriti sooja tunnet, sest mul on tunne, et mida aeg edasi, seda hullemaks need muutuvad. aga see Pere Leiva toorjuustu-mustsõstratort oli küll täitsa söödav (kuigi ikka seda taimset rasva kippus suulakke kinni jääma) ja täitsa korralikult mustsõstraid oli seal ka.
ja eilseks tekkis korraga kontsert. ma ei oskagi seda muudmoodi väljendada.
oh, nagu niigi oleks mingi lihtne päev olnud.. aga seda enam oli hea õhtus istuda ja head muusikat nautida. taas üks väike ülimalt positiivne laksuke.
ning kui laulunud noormehe puhul oli tajuda, et ta on veel tõesti noor ja mitte väga suure kogemusega, siis Airi Allvee ja Hedvig Hanson olid muidugi väga võimsad.
üldse meenutas, et peab hakkama Jazzkaarele mõtlema.