tuul, see lõputu tuul..

ma ei tea, kas need kiled ümber selle maja kuidagi võimendavad tuult või? minu meelest siin viimasel ajal pidevalt tuulab, aga ma ei saa aru, kas mulle ainult tundub nii. õue minnes alati ei olegi väga kohutav, kuigi nt eile kraad ei näidanudki midagi hullu, aga tuul oli vastik-vastik.
mis paneb muuseas mõtlema, et peaks akende tihendid üle vaatama.
ja see on ka mõistatus, et miks, oh miks juba soe olnud radikas ühel päeval enam soe ei ole, kui püstik ometi on. vahepeal on jälle õhku lastud süsteemi või? mõni liiter vett sai siit õhtul välja, ei midagi.

eile ostsin hulga majapidamistarbeid, et talv üle elada. niigi olematusse rahakotti tegi see suure augu.
aga mingis mõttes on teatav ükskõiksus selle suhtes juba. et kui nagunii see surnud ring on, siis .. on.

põhimõtteliselt tunnen ma end 40h (või rohkem) nädalas töölkäijate kõrval küll saamatuna. mismõttes mul ei ole aega, noh, kodu ja asjade jaoks? ma ka ei tea. olengi saamatu.
ja väsinud. sest kogu aeg on midagi teha.
nõus, jah, ma võiks mõne tooli putitamise asemel, raamat näpus, voodil lebada. et oma valik, võiks öelda? ega vist ei eksigi..
(aga ma võin ju unistada nädalast kusagil, kus ma ei pea midagi tegema peale selle, et vean end söögiaegadeks kusagile sööma. äkki ma siis ei võta enam alla niimoodi ka.)