kaduneljapäev. inspiratsioon.

sel õhtul sain ma järjekordse paberi, lisamaks CV-sse. paber, mis ei näita mind. aga ometi..

‘finantseerimisallikas: lotovõit’
‘haha, mulle meeldiks ka selline rahaallikas’, ütles TU. UO suhtus sellessse, kui mõttemängu, millega antud hetkes tegu ongi.
ma sain vähem, kui arvasin. aga sain. kasvõi mingid raamidki. pluss selle, et sõnastasin ära. kontseptsioon, juunõu. kuus korda kaks korda kolm tundi. ärge öelge, et ajal ei ole hinda.
(ja ma tahan neid toole, mis pagana moodi ma saan need toolid siia 250km kauguselt põhjast, erinevatest punktidest? väike maa, onju? vähemalt näiliselt.)

vastalanud kaduneljapäev. kas see, mis nüüd teha, on kaduv? või siis pigem mitte? sest kui ma täna koristan, siis ikka selleks, et niipea mustust ei tuleks majja? ehk et täna tehtu on jääv, uskus ju vanarahvas.
(‘kirjutage viimati loetud teosest välja vanad sõnad’, oli üks ülesanne abituuriumi emakeeles. tol hetkel ei saanud ma postiivset hinnet selliste sõnade eest nagu ‘kala’ ja ‘meri’. sõnastage paremini, ausalt!)

‘tšau, kuule, selline küsimus..’, alustab A.
natuke peale seda, kui M. on liinilt kadunud ja ma olen end hetke kogenud. mõned asjad lihtsalt ei libise jälgi jätmata mööda teflonit alla.
on öö. ma mõtlen voodile.

. o O ( mida ta nüüd minust tahab? )

ideevälgatus, mingid mõttekesed, veidi tegevustki juba. super! mina ei oska luua realistlikke ideid, küll aga haakun sobivatega. mõte hakkab jooksma. oo, turundus, ma tunnen sind, kuigi mul ei ole suurt praktikat.
spontaanne ajurünnak.

vahelepõige:

ma teen 50% oma elust vabatahtlikke asju ja see kajastub juba elukvaliteedis. ja mitte hästi.
et jah, ju ma tasun siiani veel karmavõlga. küll kunagi hakkan saama ka 🙂

who cares?

äkki avastame, et kõike on vaja kohe homme. oot, aga homme ongi juba täna??
‘rahulikult on vaja võtta’, ütleb A. mulle, kes ma tirin ka teisi maa peale?
aga kui sisuliselt ei olegi aega? kui asi nr 1 on vaja teha nagu umbes KOHE homme ja asi number 2 ka peaaegu kohe? mis ei tähenda, et A. ei võiks oma kitsas tsoonis rahulikult võtta. no vähemalt nädala.. nädalaga võib palju jõuda.

öös on asju. kaduneljapäev annab lootust.
ma armastan inimesi, kes mind äratavad. või kellega ma saan särada.
ma ei tunne teid alati kohe ära.