molutamisest inspireeritud

molutamine tekitab molutamist. no kohe tõesti. ma täiega tunnen, et ei viitsigi midagi asjalikku teha. töiselt siis, ma mõtlen.
aga samas tahaks, sest kopp on ees molutamisest. väljakutsed, ahoi?

mingid inimesed räägivad, et riigitööl käib pidev mölutamine ja erasektoris on kõik usinad. votjah, need mu tuttavad, kes on avalikus teenistuses, on üldiselt mingitel madalamatel ametikohtadel ja töötavad nagu hullud, mina siin erasektoris mandun. no töötasu on ka vastav küll, et ei arvataks, et ma molutamise eest jubedalt pappi saan (kes just juhtis tähelepanu sellele, et viimase aja trend ongi selline, et riigiametnik saab veel enamvähem palka, erasektori töötajad suures osas aga mitte niiväga – kuigi see sõltub valdkonnast jms tingimustest muidugi).
et end inimesena tunda, siis ma ikka nokin kõrvalt mingeid asju teha ja üritan end täiendada (nagu riigijuhdi soovitavad, eksole). siiani on selle tulem siiski vaid see, et mina olen hulga pappi magama pannud lihtsalt umbes oma lõbu pärast. sest no lihtsalt ei saa jalga ukse vahele.

seejuures on tuttavaid, kes veel ütlevad, et ma olen liiga kaua ühes kohas töötanud ja seepärast ka keegi ei taha mind. jajah. ma isegi ei ütle, et minu puhul on tegemist hullu lojaalsusega (pigem mingil hetkel oli mugav ja nüüd, noh, ei ole võimalusi. kui oli, siis eiolnud piisavalt muud motivatsiooni).
aga eks sellelgi asjal ole mitu poolt. ilmselgelt on palju neid ettevõtteid, mis on piisavalt rikkad, et iga mõne aja tagant omale uus töötaja leida ja koolitada (ikka on ju vaja end kurssi viia konkreetse ettevõtte-asutuse spetsiifikaga, alati) jms. et neile tõesti tundub minusugune mingi mõttetu tüübina. samas, olen kogenud, et kuna mul viimase tööna on kirjas midagi muud (no mul on siin kõrvalt ju erinevaid lepinguid olnud), siis mõnigi mu CV lugeja ei jõuagi praeguse kohani välja.

a no mis sellest ikka jahuda. teadagi, see mu aktsiaid ei tõsta mitte. tööd tahaks hoopis teha, ja mitte projektijupikesi.

(kuigi jah, ei saa salata, praegusel tööl on neid päevi ka, kus muudkui töötad ja iga saabuv mail ajab närvi, sest selline tööjärg on juba ees.)