Kuu: november 2011

tähelepanekud

Posted on by PilleRiin

ma olen ometi kogu aeg teadnud, et november ongi see kõige-kõige hallim kuu üleüldse. sest puud, mis veel oktoobris on kirjud, on selleks ajaks raagus ja lund tavaliselt (no nagu sel aastalgi) veel ei ole. ning päevad lühenevad kuidagi eriti kiiresti. detsembris ka, aga siis on kuidagi teistmoodi, ilmselt harjunud juba.
ning peale seda hakkavad päevad pikenema, on lund ja enam ei ole lihtsalt nii pidevalt neetult hall.

nüüd oleks hea võimalus veeta päev igasuguseid kogunenud filme vaadates, ainult et – suur osa neist on selles arvutis, mida siin enam ei ole. mingil kummalisel põhjusel ei ole neid plaatidel ka. õnneks on mul veel mõni kunagi ammu (enne oppi?) laenatud plaat, mis on vaatamata. need tuleks tagastada ka.
sest mida muud on mul siin üksi keset laupäeva ikka teha?
Jah, alati võib lugeda Tennesse Williamsi näidendeid. aga ma kardan, et hetkel oleks see overkill.

muidu on kõik ilus..

Posted on by PilleRiin

.. aga väikese kõrvalmärkusena peab siiski mainima, et mul on põskkoopapõletik ja mingi kurgupõletik ka. ametlikult diagnoositud siis nüüd, mitte enam puhtalt oma arvamusel põhinevalt.
et ehk siis söön eile tehtud imehea plovi (selleks vajaminevad ained olid lihtsalt kõik kodus olemas) tänase portsjoni ära ja hakkan antibiotse krõbistama. mhh, jäin just mõttesse, kust ma võtan, et see plov on imehea, kui ma maitseid ja lõhnu õieti ei tunne? võib-olla seetõttu arvan, et selles toidus ma mingeid maitseid siiski tajun.

milleks..

Posted on by PilleRiin

sõin sibula-küüslaugu salatit ja homme lehkan nagu kopli trammi parimad eksemplarid. aga mis teha. ma tahan, et see kurgu umbesolemise tunne ära kaoks. ja see raskus peas samuti.

ja hetkel, kui ma mõtlen, et mul on kõik tasakaalus, suudab ikkagi üks inimene mind endast välja lüüa. täiesti möödaminnes. jah, ilmselgelt on oma roll sellel neetud tõvel ja sellel, et ma olen päev otsa jälle ühe veebiga jännanud ja see võttis ka palju energiat, sest ma olen igaks järgmiseks korraks detailid ära unustanud ja hakkan peaaegu nagu algusest.
kuigi mis vahet seal on, kui tulemus on selline, nagu on. ja ma ei saa jalutama ka minna, sest ma ei lähe ometi täna nüüd enam õue, kui olen päev läbi seda vältinud.
õnneks tuleb öö ja ärgates on hommik valgust täis ning ilusam.

teisipäev

Posted on by PilleRiin

eile sain veel ühe tunnistuse-diplomi. kuigi mis kasu nendest on? tööturg on ikka selline, nagu on. ja üldse sain mingi hetk aru, et mitte kõik ei hinda lojaasust. ma ei räägi oma praegusest tööst siinkohal, kuigi selle suhtes on mul ka mõningaid kahtlusi.
ah, olgu. väike enesetäiendamine ei tee kunagi halba. vähemalt ise tean, et ajud liiguvad ja mõtted käivad õigetpidi. ega nad seal väga ei uskunud, et mu põhitöö ei olegi turundus. tegelikult ei ole üldse.
ma olen selline tõeline hunt Kriimsilm: üheksa ametit, kümnes nälg..

varsti võin hoopis murtud südamega meeste kodu avada vist. eiei, mitte et mina neid hulgim murraks, ma olen aja jooksul natukene juba õppinud ka. muuhulgas ka seda, et nn lohutusnaine ma ei taha ka olla. kuigi lohutada võin ma küll, sõbrana.

paha tõbi, mine ära juba!

hädaldaks ka natuke?

Posted on by PilleRiin

see, et ma olen jälle tõbine, ajab mind täiesti närrrrrrvi! mismõttes mul on muudkui mingi külmetus? mida mu organism mulle öelda tahab? ma ju puhkan ometi küll ja küll? mu emotsionaalne tase on minu kohta väga stabiilne olnud viimasel ajal. mul on aegajalt natuke rahamuresid, aga ma neid enamasti püüan ignoreerida, küll lahenevad. laps on tubli. kõik on nagu joonel, aga siin ma jälle olen..
või ongi küsimus selles, et mul on vähem kohustusi, kui aastat paar ja enne seda tagasi? ja organism võtab samuti lõdvalt?
igatahes, ebameeldiv.

majas vahetati keskküttekatel, peale mida on radikad, noh, jahedad. mitte päris külmad. täna helistati ühistus ja küsiti, mis olukord mul on radikatega. ütlesin. seletas, et midagi jäi korstnas tegemata ja TÄNA, pühapäeval, tullakse tehakse. et siis saab soojemaks. praegu ongi nii, et jahedama peale reguleeritud. kuna muidu on siin aga hästi soe, siis on nüüd harjumatult jahe. jajah, eks seepärast ka, et ma peamiselt laman..