Aasta: 2010

ma olen nyyd l6unas88gist nii palju toibunud, et suudan kirjutada ka 🙂
t2na l2ksime kaema White Rock Lake’i. sealt m88da s6itnud oleme korduvalt, aga seekord k2isime ikka l2hemal.
see on siis tegelikult yks paljudest paisj2rvedest siin, selline mitte just pisike. ymbes j2rve on palju kohti huvitegevuseks, samuti saab ymbes j2rve joosta-rattaga s6ita ja vist ka ratsutada. on jahisadamad ja koerte ujutamise koht, kyllap kusagil on inimrand ka.
kuna t2na oli jahedam ja ysna tuuline, siis oli selle 22res p2ris lahe. tegime paar peatust ja vaatasime ringi.
edasi oli soov n2ha m6nda eliitsemat piirkonda, mis ka igal pool soovituste nimekirjas on. esimene oli ysna kesklinna l2hedal, Swiss avenyy. lyhidalt on tegu eelmise sajandi algul loodud ysna kompaktse, kui eriilmeliste majadega puiesteega, mis yhendab veidi luksuslikuma elustiili kesklinna l2hedusega. hetkel on suur osa sellest t2navast meie m6istes muinsuskaitse all.
seej2rel suundusime l2bi Highland Parki ja University Parki p6hja poole. veidi l2hemalt ka nendest nn Park Cities’dest. omal ajal, ca 100 aastat tagasi, kui need ehitati, olid need kenasti Dallase linnast p6hja poole. algselt plaaniti need 22relinnadeks, aga aja jooksul on Dallas kenasti nende ymber kasvanud. kuid pargilinnad ei hooli sellest, nende kohta 8eldakse isegi, et seal on ‘elu mullis’. neil on oma linnavalitsused, oma p22stemeeskonnad ja yhine koolipiirkond, mis ei k2i yldse Dallase alla. elanikud on endiselt rikkad ja tunnevad end seal kaitstult. neil on oma kirikud, mis on suuremad ja uhkemad kui suur osa muid kirikuid. neil on ka oma ostukeskused 🙂
meie aga suundusime veidi rohkem p6hja, Strait Lane’le, kus on samuti V2ga Vinged majad. aed oli praktiliselt k6igil ymber, m6nel ka sellised v2ravad, et n2ha polnud midagi. mida n2gime, olid silmn2htavalt rahah6ngulised majad. mis oli lihtsalt suur, millel oli hiigelsuur park ees, nii et maja vaevalt paistis ja nii edasi ja edasi. huvi korral guugeldage pilte ja vaadake ise. igatahes meie lollidekyla jms j22vad ikka pikalt alla.
jajah, kui ma v6idan mingi Eriti Vinge loterii, siis v6iks omale sinna yhe talvemaja osta ju kyll 😉
l6una hakkas k2tte j6udma ja Frank leidis, et s88ks 6ige. algul m6tles ta yhele pitsakohale, aga siis otsustasime ikka kohaliku kasuks ja suundusime samas k6rval olevasse Snuffers’isse.
hoiatus: enne edasi lugemist s88 k6ht t2is!
novot, ja eksole, v6tsime v2ikesed Cheddar fries’id koos lisanditega (peekon, jalopeno ja roheline sibul) alustuseks. teate, te ei kujuta ette, KUI head need olid. t2iesti ogaralt head. no ja muidugi rammusad ka.
aga v2ikese portsu v6tsime just selleks, et syya midagi muud peale. ehtsalt ameerika stiilis ikka burksi. no ja taas – 2rge v6rrelge mingi burksiga, mida meil saab. k6igepealt nad kysivad, et mis kypsusastmes burksi, siis see tehakse v2rskest hakklihast, saiad on ka koha peal kypsetatud ja puha. ning burksi suurus on selline, et peale oma poolt v2ikest portsu friikaid (neid oli yks ports kahe peale) ei j6udnud ma burksi l6puni syya. ahjaa, mul oli bbq burger, frank v6ttis tavalise juustu ja peekoniga.
millest oli kahju, oli see, et tal oli salat seal vahel ja mul mitte – samas ma ei suutnud salatiga burksidest ka midagi valida.
igal juhul seda j2rgi j2tta oli p2ris raske, aga no s6na otseses m6ttes ei mahtunud enam sisse.
v6i nojah.
tegelikult mahtus 😛
sest yle tee oli Marble Slab Creamery, kus myyakse koha peal tehtud j22tist. kui te arvate, et ma suutsin sealt tyhjade k2tega lahkuda, siis nii see ei olnud. v2ike kohvij22tis shokolaadin88pidega.. systeem on nii, et valid j22tise ja yhe lisandi ja siis nad miksivad kokku. sisse minnes arvasin kyll, et ei v6ta midagi, aga, aga…
nojah.
sellest l6unast on ca viis tundi m88das ja ma tunnen end ikka nagu t2idetud jalopeno.
et miks just jalopeno? sest see on k6ige popim aedvili, mida t2idetakse 🙂

t2na oli suhteliselt mittemillegitegemise p2ev. tibi pidi kella 3 ajal arstil olema (kuhu ta l6puks ikkagi n6ustus minema) ja see seadis omad piirangud. infoks, et midagi tal hullu ei ole, ikka lihtsalt p6rutus.
hommikul k2isime m2nguasjapoes ja hobipoes. m6lemas oli kyll huvitavaid asju, aga mingit v2ga vapustavat muljet ei j2tnud kumbki. muuhulgas sai selgeks, et trikilohet Dallases leida on p2ris keeruline, lausa praktiliselt v6imatu. ma ytlen, et Tallinnas leiab lambist rohkem. automudelitega sama ja ega Legodegi valik midagi vapustavat ei olnud. hinnad on veidi madalamad kyll, seda peab ytlema.
p2rastl6una saigi niisama maha m8lutatud. ega sellise palavaga siin yksi kusagile jalutama kipu; l2him ‘nurgapood’ on ca 5min autoga s6ita pealegi. no see-eest on siin tyypiline, et suurema ristmiku k6ik nurgad on t2is 2ripindu: bensukad, mingid suuremad poed, paar pisemat, hulk s88gikohti. selliseid lihtsaid t2nava-22rseid poode, nagu Torontost m2letan, siin oluliselt ei ole. 20-aasta tagusest Kanada-reisist on just meeles, kuidas poodide rida pani piki t2navat, kaup otsapidi t2navatel demonstreeritud – siin seda ei ole. muide, ka v2iksemates asulates eriti mitte. ikka on 2rid pigem ristmikel ja piiratud parkimisaladega.
yhistransport on siin ka t2iesti. bussipeatusi olen n2inud t2itsa veidrates kohtades, no tavaline suurem t2nav, kolm rida yhes, kolm teises suunas, pole 6ieti k6nniteedki ja siis on korraga bussipeatus. umbes nagu see, mis meil J2rvevana tee keskel on.
ja siis on neil selline trammi-moodi asi, mida nad nimetavad rongiks ja millel on jaamad ja yles6idukohad t6kkepuudega ja puha. no ma saan aru jah, et meie n2gemus rongist on midagi kolesuurt; aga ma olen ju k2inud ja n2inud ka natuke ja mina liigitan selle asja trammiks. aga nemad v6ivad sellesse ju rongina suhtuda. ykski neist pole aga piisavalt l2hedal meile, et neid kasutada.
oravaid n2en ma siin pea iga p2ev. siinsamas maja ees puu peal, aga ka nt State Fairi pargi juures n2gin. ja siis on konnad, no t2itsa h2mmastav, ise n2gin t2na, kuidas pererahva koer siinsamas hoovis konnaga m2ngida yritas.
t2na poest l2bi tulles v6tsin omale natuke aed- ja puuvilja. vot minu v66rustajad on sellised, et neil on kapis igast tshipse ja v2rki (ja kylmikus muidugi dieetkoolat), aga aedviljandusega on lood kehvad (v2lja arvatud need hallid oad). novot, ma pole kodus sellele m6elnud muidugi, aga siin tunnen puudust. ausalt, n2iteks kartulit olen ma siin ainult kuskil s88gikohas friteeritult saanud. ometi on poodide k88giviljaletid igast asju t2is, valik on ikka parem kui meil (ja ma ei r22gi siinkohal tshillipipardest, mida on siin saada nii 3 sorti t2iesti suvalises poes) – ja nad ei s88 seda. minu jaoks ikka suhteliselt imelik.
aga ma ei arva, et see on siin yldine teema, eks ikka inimestest s6ltub.
s2tin nyyd magama 2ra t2naseks.

hoiatan taaskord, et jube pikk lugu on.
alustuseks veel eile 6htust.
otsustasime 6htul Frankiga siiski linna peal yhe tiiru teha, tibi arvas, et pole midagi ja mingu me pealegi.
otsustasime siis, et teeme lihtsalt kesklinnas yhe autoringi.
alustasime Texas State Fair pargist, mis on yks vinge kompleks, aga suures osas (va m6ned muuseumid jms) avatud vaid neil n2dalatel sygisel, kui see Fair ise aset leiab.
ma ei oska isegi siinkohal t6lkida, ilmselt oleks ‘laat’ parim vaste – sest kuigi seal on ka l6bustuspark, on seal ka palju myyjaid, ja n2itused ja yritused.
praegu aga valitses seal tyhjus, nii et lihtsalt imetlesin P6hja-Ameerika suurimat vaateratast ja ehitisi.
edasi kruiisisime l2bi Deep Ellumi, millest ma m2ned p2evad tagasi ka kirjutasin. kuigi praeguseks on seal suur osa klubisid kinni ja paljud majad tyhjad, on seal siiski seda eelmise sajandi alguse dz2ssi-bluusih6ngu veel piisavalt. ma ei tea, kui palju seal praegu just temaatilisi klubisid on muidugi. lihtsalt kummaline oli tajuda, et sealsamas nende pilvel6hkujate k6rval, teisel pool kiirteed on kolm t2navat t2is lofte ja mingit m6nusat 6hkkonda.
muide, see kant peab siiski ka praegu popp olema, sest 6htuti-88siti on seal parkimine kallim kui p2eval (ja kallim kui p2eval m6nelgi poole p2ris-kesklinnas). selline kummaline fenomen, aga ilmselt on sellel p6hjuseid. kuigi me olime ysna vara, oli piirkond autosid ysna t2is – aga sel ajal polnud seal elu veel alanud.
seal p2ris kesklinnas, downtownis, selgus, et ma tean kohati Dallasest rohkem kui Frank. olgu, peamiselt on need mingid ajaloolised asjad, mis ma raamatust v2lja lugesin. aga n2iteks ta ei teadnudki, et Trinity j6gi ei voola yldse seal, kus ta voolas 100 aastat tagasi, vaid on l6una poole liigutatud; ega ka seda, kust Dallas tegelikult alguse sai ega ka Huntide perekonna kummalist lugu, mis tuli meil jutuks Reunion Toweri juures.
nimetet torn ise on vahva niidi otsas kera kyll, aga vaateplatvorm on hetkel kinni ja ainult vaate p2rast ei tasu sealsesse peenesse restorani vist minna ka – sest torn asub tegelikult ysnagi endise Trinity j6e orus ja on tegelikult v2ga madalal, eriti teiste k6rghoonetega v6rreldes.
kella yheksast on siin juba ysna pime ja nii tegin m6ned 8isemad pildid ka (mis on Franki kaameras ja kust ma neid pole veel k2tte saanud).
m6tlesime veel kusagile v2lja s88ma minna, aga siis helistasime tibile ja ta ei tahtnud enam yksi olla, nii tulime koju 2ra, haarates kaasa mingi kiirs88gi.
mina panustasin seekord salatile, mis oli ysna normaalne – v2lja arvatud selle suurus! see on kyll kole lugu, kui v2rsket salatit on nii palju, et seda ei j6ua 2ra syya (sest kana, peekonitykke ja juustu ei olnud seal palju, neid oli normaalselt).
ja n2ed siis, ainult mingi lehekylg juttu, et j6uda t2nasesse p2eva 🙂
t2nane ylesanne oli transada tibi kaks eeslit hobuste juurest, Terrelli l2histelt farmist l6unasse, kusagile Blooming Grove l2histele (google mapist leiab yles, kui huvi on). kahe punkti vahel oli maad mingi ca 100km ehk.
logistiliselt t2hendas see, et Dallasest farmi (ca 45min s6itu), eeslid peale, siis l6unasse, eeslid maha, treiler tagasi farmi, ise tagasi Dallasesse.
kuna tibi ise t2iesti m6istetavatel p6hjustel soovis koju j22da, tuli kaasa yks Franki s6ber, vanem naisterahvas.
alustuseks saabus ta siia pirukate ja ameerika pontshikutega, et oleks hommikus88k. eksole, ega ise siin neljale inimesele midagi teha olekski olnud v2ga keeruline – aga olgu, see pole minu asi kommenteerida.
maitsesin siis 2ra viineripiruka, mingi tshillivorstipuruka ja pontshiku shokolaadiglasuuriga. pirukad olid muide t2itsa head, aga miks see glasuur seal pontshiku peal oli, aru mina ei saanud.
ja endiselt, kohvi ei oska nad siin teha. ma pole kyll v2ljas v2ga palju kohvi joonud, aga siiani pole head saanud. neil on see puru ikka v2ga vale r8sti-jahvatusega kuidagi.
kella 10 ajal pakkisime veepudelid kylmakotti ja asusime teele.
yldiselt on autoga s6ita siin ysna normaalne, konditsioneerid on peal ja t2itsa m6nus on. tavaliselt on kondekas kusagil 21-23 kraadi juures. oluline on suunata nii, et 6hk otse peale ei puhuks, siis ei juhtu midagi hullu.
ja autoaken tasub avada siis, kui liiga kylm hakkab 😛
farmi j6udes oli 6ues juba p2ris palav, nii et pyydsin varju hoiduda. samas, ega v2ga ei saanud ka, eeslite karjamaa on ju t2itsa lage.
eeslid saime karjamaalt k2tte p2ris kiirelt, see s6bralikum lasi omale p2itsed p2he ka panna ja teine siis vantsis tema j2rgi; nende ‘tallis’ 6nnestus Franki s6bral teisele ka p2ris kiirelt p2itsed p2he saada.
ja siis algas operatsioon ‘eeslid treilerisse’.
teate, kui te olete n2inud, kuidas hobust treilerisse saada (ega nad v2ga ei taha minna), siis eeslitega on see asi kordades hullem 😛 ei aidanud siin ei loomakypsised, ei t6mbamine ega lykkamine.
ma pakun, et umbes peale paarikymment minutit (mille jooksul sai m6lemat looma yritatud treilerisse.. saada) 6nnestus see muidu t6rksam loom treilerisse saada. m6tlesime, et edasi on lihtne.
eesel nii ei arvanud.
peale veel nii umbes veerandtundi l2ks Frank farmi peremehe juurde (kes on yks ysna noor poiss, siuke ilueedi-tyypi, nii veider kui see ka ei tundu; tema garaazhis olen n2inud yhte uuemat mersut ja landrover discovery 3-e), kes siis oma abilisega mingi ca 10 minuti jooksul appi tuli. eesel oli vahepeal aina jonnakamaks muutunud.
nojah, mina ei hakanud ka ytlema, et 2kki ei togiks seda eeslit niisama piitsaga, et ehk annaks m6ne tugevama tou – no mina ei tea ju neid eesleid; aga just seda l6puks peremees ja ta abiline tegidki. peremees sikutas natuke n88rist, teine andis paar korralikku toud ja siis sai eesel aru kyll, et treiler v6iks hea m6te olla.
ainult umbes tunnike l2kski, et kaks eeslit treilerisse saada.
s6it oli muide v2ga nauditav. suure osa s6itsime mingitel v2iketeedel, farmide vahel.
loodus ja maastikud on selles Texase osas siin muide v2ga kodused. ahjaa, need piirkonnad, kus ma olen viibinud, on j2rvede ja preeriate piirkond, nagu need regioonid siin paika on pandud. ja t6esti, kuigi suuremad j2rved on paisj2rved, on siin ka p2ris palju v2ikeseid j2rvesilmakesi ja selline preeria on t6esti, kui liigelda. et on puid ja rohumaid ja need hobused seal vahel on t2iesti loomulik osa sellest, lehmad samuti.
ning farmid, igasugused. on suuri ja uhkeid kivimaju, on neid n8 haagismaju, on v2ikeseid puumaju. kahju on sellest, et pildid tegin k6ik l2bi autoakende – pildistamiseks peatumine on kohalike jaoks kuidagi problemaatiline tegevus. nojah, nagu t2na, eeslid treileris, saan ma isegi aru. ning mingil kiirteel ka. samas, t2na tagasi s6ites.. njah.
aga ma loodan, et m6ne vahva pildi ikka sain.
muuhulgas m88dume pidevalt ka mitmest garaazhimyygist (see on see, kui inimesed oma maja juures oma vanakraami myyvad), mida ma l2bi akna nukralt vaid p6rnitseda sain.
farm, kuhu me eeslid viisime, on Franki vanemate ja onu oma, onu on see, kes seal elab. ja hunnik lehmi.
maad on neil p2ris palju, j2rvesilmake ka, minu meelest on eeslitel seal igal juhul parem, kui seal hobusefarmis.
tagasi s6itsime l2bi Corsicana, sest seal pidi olema mingi maailmakuulus pagarit88koda, Collin Street Bakery, millest mina ei teadnud midagi. iva on vist selles, et sealt saab kooke jms tellida igale poole. ylemaailmselt. mitte kyll k6iki tooteid, aga mingit valikut kyll.
no ja turiste oli seal t6esti palju ja hinnad ka sellised, k6rgepoolsed.
selleks ajaks oli kyll juba jube n2lg, aga magus v2ga ei isutanud, nii et v6tsin vaid neli kypsis – ja maksin nende eest kokku ca 25 eeku 🙂
sama tee tagasi. kell on unine p2rastl6una, me Kimiga hoiame end kuidagi yleval, et Frankil parem s6ita oleks. lobiseme yht-teist ja p2ris m6nus on.
v2lja arvatud, et jube n2lg on, ja mitte ainult minul.
nii et Terrelli j6udes teeme peatuse samas Mehhiko s88gikohas, kus k2isime mu saabumise 6htul.
seekord olen juba nutikam ja valin omale roa, mis sisaldab ikka liha ka ja salatit – kuigi muidugi ei p22se ma riisist ja kenadest hallidest ubadest 🙂 kuid liha on hea ja olen valikuga rahul.
muide, lauale toodud tshipsikorv saab imekiirelt tyhjaks ja seepeale toob teenindaja kaks korvi. ja see on siis tasuta osa toidust.
Frank tellib tibile ka mingi toidu kaasa ja veereme vaikselt edasi. peatselt oleme hobufarmis ja vabaneme treilerist.
tibilt tuleb mingi j2rjekordne s6num, et kus me nii kaua oleme. Frank vastab naljaga pooleks, et me ei tea ise ka, aga meil on l6bus. mispeale tibi j2rgmine s6num on veidi paanikas – aga siis kuluski vaid pool tundi veel, et koju j6uda.
pagari2rist ostetud kypsised ja kaasatoodud mehhiko toit r66mustasid tibi. ega ta siin vahepeal ka p2ris yksi olnud, naaber oli ta juures ikka m6negi ringi k2inud.
kahe eesli transpordiks kulunud aeg kokku – 9 tundi.
aga mina igatahes arvasin, et olgu, seda tuttavat maastikku ma olen nyyd n2inud kyll, et suunduks 6ige rohkem l22nde, kus on selliseid maastikke, mida ma Eestis ei n2e.
igal juhul nad siin m6tlevad nyyd jah, sest seni ongi k6ige l22nepoolsem punkt olnud lennujaam 🙂
ja mina kaon nyyd magama, olen taas kohutavalt pikalt kirjutanud – aga pooled asjad on ikka kirjutamata. igal juhul, kes viitsis l6puni lugeda, palju 6nne!

te v6ite seal eestis ju m6elda, et jube soe oleks jube hea – aga tegelikkus p2ris selline ei ole.
k6igepealt ma 2rkasin enne kella, nii et ma olin ysna v2he maganud ka. juba mingi kell 7 hommikul oli 6ues 24 kraadi, mis on muidugi siuke kena temperatuur.
v6tsime bensukast s88gid-kohvid ja p6rutasime talli juurde.
tee peal sai yhest kilpkonnast m88da man88verdatud ja teine teelt k6rvale t6stetud. nii oravate vahele.
haagis autole taha, hobused peale ja liikuma.
ega ma t2pselt ei teadnud, kuhu ja mis. mulle r22giti kyll, aga no ega mu inglise keel ka nii hea ole, et ma kiirest r22kimisest vingelt aru saaksin. samas, mis siin ikka – eks ma n2en ju, mis saama hakkab.
s6itsime m88da vanglast ja siis noortevanglast ja siis olime mingi Dallase sherifimaja juures, mis asub linnast v2ljas. v6i tegelikult oli see vist mingi laskeharjutuste koht, v6i mina ka aru ei saanud. igal juhul tulistamisest mulle midagi r22giti ka eile, aga ma ei hakanud t2na end suruma, et tahan ka.
kell oli 9 ja p2ikese k2es olla oli juba paha, hoidusin varju.
sinna koguned veel mingi kari hobustega tyype, m6nigi tegi minuga ka juttu (see ameeriklaste haudujuduu ikka) ja pikapeale sain selgeks, et tegu on Dallases ilmselt loodava ratsa-abipolitseinike salgaga. st see nii kohe ka v2lja ei koorund, ikka tykk aega l2ks.
no igal juhul oli m6te hobuste harjutamises, et nad ei ehmuks nt kergelt jms.
mina istusin veidi eemal puu all ja lugesin raamatut. j6le palav oli.
nii nad siis seal tegid igasuguseid harjutusi ja l2ksid kaugemale v6sa vahele 2ra, kui Frank 2kki joostes auto poole lidus ja hyydis mulle, et tibi kukkus.
l2ksin siis muidugi ka teiste poole, et kas saan abiks kuidagi olla. noh, ega ei saanud kyll. aga siiski, v2hemalt pakkusin ikka mitu korda, et teen midagi.
ega muidugi keegi tea, kui hull asi on, tibi p6mst sai mingi aja p2rast hobuse selga tagasi.
vahepeal kogunes enamus rahvast koosolekuruumi (oooo! konditsioneeritud tuba, l6puks ometi!), kus sain natuke bbq liha ja vorsti ning kartulisalatit ja kooki syya. ja koolitus k2is ka k6rvale.
kui me peale kahte tallide juurde tagasi j6udsime, oli 6ues ikka t2iesti saun. puhtalt liigutamine ajas higistama. ma ei teagi, arvestades, et praegu on +36, v6is siis kraad-paar rohkem olla.
terve tagasitee ‘koju’ nokkisin teri – ehk hoidsin vaevalt oma silmi lahti.
ma ei hakanud tibist ette dushi alla kobima ja m6tlesin, et las ta k2ib 2ra, kyll ma j6uan. t6mbasin oma voodile ja – 2rkasin tunni aja p2rast, peavaluga. kuigi ma j6in oma meelest ysna palju, nii et ma ei teagi, kas see oli mingi v2simuse teema v6i dehydratsioon v6i k6ige t6en2olisemalt m6lemad kokku.
enne dushi alla minekut v6tsin tableti ja nyyd olen joonud p2ris palju ja l2heb natuke paremaks.
tibi selg on muidugi ysna hull ja ta kyll vahepeal liigutab, et mitte kangeks j22da, aga siis lamab voodil. ja ma nyyd ei oska kuidagi pihta hakata, et tal oleks parem (kui ei tuku parajasti) k6val p6randal pikali olla..

kuna ma n8 siesta ajal ei kirjutanud midagi, siis nyyd h2sti kiirelt ja lyhidalt, sest t2na l2ks pikale ja homme on vara 2ratus.
hommikul siis ca 50 miili s6itu ja vana- ning muu kraami turg Cantonis. ko-hu-ta-valt suur, kohe kindlasti ei k2inud me k6ike l2bi. v2ga palav oli ka. aga p6nev-p6nev.
lahkusin siiski ilma sisseostudeta.
6htul kylastus Lee Harvey’sesse ja paroodiab2nd Boys Named Sue. peaaegu olematud siseruumid ja nunnu 6u, suur osa teenindajaid on ca 100kilosed mustades s2rkides noormehed (kuigi meil juhtus pisike punases s2rgis Tiffany olema), 6llepudeleid myyakse 2mbri kaupa (6 v6i 8 pudelit 2mbris), korralik ehe burger, millest v6ib end silmituks syya, b2ndi autogrammidega plaat, mille Franki s6ber Kim mulle tekitas 🙂
ahjaa, korralik ranger on isegi tapvas palavuses kinnin88bitud ruudulises s2rgis, stetson peas. ja sigar muidugi suus kah 😛
nyyd kiirelt tuttu!

ilm kiskus t2na normaalseks 2ra, ysna pilvine oli ja tuuline ka. nii et m6te j2rve22rsest kontserdist oli p2ris lahe.
suurde kaasaveetavasse kylmakasti sai pandud hunnik erinevaid jooke ja j22d peale loobitud, hunnik putukat6rjevahendeid kaasa ja teele. ei mingit jakki kaasa 😛
m88da maanteed number 67, l2bi Garlandi ja Mesquite, yle Lake Ray Hubbardi ja olemegi Rockwallis.
vahin j2rve ja m6tlen, et kui ma oleks kodumaal ja selline meri oleks, siis kyll lyhikeste pykste ja t-s2rgiga v2lja ei tuleks.
aga olgu, igatahes, oleme varakult kohal, parkimiskohti on veel laialt, tirime kokkupandavad toolid, teki ja kylmakasti kaasa ning v6tame sisse koha, et osaleda seekordsel kontserdil sarjast Concert by the Lake.
esineja nimi ei ytle mulle muidugi mitte midagi, aga Tom Petty natuke ytleb, nii et m6nigi laul k6lab tuttavalt.
aga ma saan veel enne kontserdi algust aru, et kontsert on suitsukate ja pigem on see selline sotsiaalne yritus. noh, kus ollakse perede ja kampadega ja muusika on lihtsalt taustaks. 6nneks mitte v2ga k6vasti.
ysna meie l2hedal istub yks selline filmiperekond. pereisa on nii umbes kolmekymnendate esimese kolmandiku peal olevast naisest nooh.. oma 15 aastat vanem, selline J.R. soenguga ja t6mbab sigarit. naine on kergelt latiino tyypi, laste peal on seda rohkemgi n2ha. peatselt liitub nendega ilmselt mehe 6de koos oma lastega. kokku on neli tydrukut (pisemad) ja kolm poissi (suuremad).
poisid on enamuse aega kadunud, t2iskasvanud ajavad juttu, tydrukud tantsivad. sigaril6hn h6ljub 6hus.
neist paarkymmend sentimeetrit eespoole istub terve kari hilispubekaid, kellel on kaasas yyratu hulk erinevat alkot. 6htu edenedes muutuvad nad aina l2rmakamaks ja ega nende tagant midagi n2e kyll. aga nagu 8eldud, see polegi vist oluline.
kohalikud m8glasid end kohale j6udes keemiaga kokku ja r22kisid midagi s22skedest.
ma n2gin kogu yrituse ajal yhte k2rbsekest 😛 targu ma ei hakand end m8glama ka nii igaks juhuks.
kempsusaba on meeletu, aga sisse saades selgub, et seal ongi ainult kolm kabiini. ma usun, et suvalisel p2eval sellest piisab, aga no kuulge, te korraldate siin ju kontserdit!
pooleteise tunni p2rast on kontsert l2bi, pilved peaaegu kadunud, aga p2ike ka p6hjalikult loojunud.
kimame Dallase poole tagasi. kiirteelt 2ra p88ranud, on vaja kytust v6tta.
see pidi yks huvitav bensujaam olema. istun autos ja j2lgin.
invakoht on t2is pargitud paksu musta t2di poolt, kelle invaliidsusetaset ma muidugi ei tea. aga man88verdada ta ei oska. sealt v2ljas6it on igatahes v2ga jube ja yks auto, mis talle enne suht sappa ajas, t6mbas hetke p2rast tagasi.
peale vaevalist man88verdamist mahtus teine samas suuruses t2di ka autosse.
siis tuli bensukast v2lja mingi tyyp, paar kotti k2es ja hakkas n2rviliselt vehkima midagi. muudkui vehib ja muutub aina tigedamaks ja n2rvilisemaks.
l6puks s6idab kusagilt kaugemalt ette yks auto, t2di roolis. tyyp ronib tahaistmele istuma j apole vaja eriti palju fantaasiat ette kujutamaks, kui tige tyyp on, et auto 6igel ajal 6iges kohas ei olnud.
kenasti majas tagasi tuleb p2he, et s88ks midagi. kuna ma ei oska suurt midagi soovida, v6tan kinni mulle pakutavatest paarist tortillast ja mikrosoojendatavast lihast.
kuhjan tortillale natuke lehtsalatit, hakin paar kirsstomatit, asetan liha – ja enne juustu ning salsat on kohalik tibi juba imetlemas, et kyll ma ikka viitsin teha ja et need n2evad v2lja nagu ajakirjapildid.
mhh, ahh. mina ei tee yldse pilti ja ilmselt ei oska ma yldse korralikku tacot teha ja tegin midagi v2ga omap2rast, aga n2ed siis, suutsin neid yllatada.
v6i olid nad sellisest kombinatsioonist lihtsalt v2ga shokeeritud ja ei osanud muudmoodi end v2ljendada?
aga aitab ka t2naseks, p2ev ongi pikaks veninud ja teil seal hommik k2es. sattusin j2lle siin lobisema kuidagi.
m6nusat reedet!

lihtsalt et pool p2eva on ees, siit 5,5. aga ma pole kindel, kas ma 6htul j6uan kirjutama, nii panen p2eva esimese (ysna laisa) poole siia kirja.
hommikus88gile l2ksime Good 2 Go tacosse, mis on selline pisike letike yhes ‘rohelises’ bensujaamas, kus on ka v2ike 8kopoeke. Tacokohal kodukat polegi, info ongi twitteris ja feissbuukis. menyy muutub iga p2ev, s6ltuvalt sellest, mis toorainet nad saavad. st k6ik ei ole mahe, aga on kohalik ikkagi. ehk selline tore kontseptsioon, mis mulle v2ga istub.
Frank igatahes leidis, et p2ris head tacod on ja arvas, et sinna v6ib teinekordki minna.
see ei ole neist yldse kaugel, aga ma saan aru kyll, arvestades siinset toidukohtade arvu, v6ib (eriti kuna tegu on pea olematu suurusega s88gikaga) igasuguse jama otsa sattuda.
hea oli see, et kuna me tacod l2ksid kogemata vahetusse, 6nnestus tal syya ysna mitu tykki bataati 2ra, enne kui aru sai, millega tegu ja et ta muidu seda ei s88 😛
see koht oli yks minu v2hese kodut88 osa muide 🙂
edasi j2tkasime samal lainel ehk kylastasime kahte 8komarketit. no neid ei saa nimetada poodides, suurem oli nii umbes haabersti rimi m88tu – ja ainult toidukaupa t2is.
esimesena l2ksimegi sinna ysna lyhidalt avatud olnud Park Lane WholeFoods Marketisse. selline suur, valge, kena pood t2is kohalikku ja mahedat. mitte kyll 100%, aga suures osas. valik oli ikka v2ga lai ning h6lmas ka kulinaariat, kooke, noh.. midaiganes sa toidupoest osta tahaks (ja seda ka, mida keskmine eestlane tahta ei oskagi). ameeriklaste lemmikud kylmutatu dpitsad (mahedad) olid muidugi olemas; samas aga ka lihtsalt valmis pitsa: v6ta kile pealt ja topi ahju!
yhes6naga, oleks raha ja v6imalusi ja vajadusi, siis ma oleksin seal ostuorgia teinud. aga mida ma maitsen, kui koju tuua saab ainult pisku ja p2rast j2rgi saatmine maksab jubedalt palju.
(jah, ma leidsin koha, kust saab USAst toitu tellida eestisse ka!)
yldse mitte kaugel on aga vanem pood, Dallas Central Market. see oli pisem ja h2maram selline, kuid valikuga ei j22nud alla midagi. ilmselt natuke v2hem kaupa oli, sest pinda oli v2hem. aga muidu ikkagi selline tihkelt mahedat-kohalikku t2is pood.
sealt ostsin ka t2naseks salatimaterjali.
mind paneb h2mmastama, kui v2he ma olen siiani v2rsket salatit toidu k2rval siin n2inud. eks see s6ltub kohast ka, aga minu kogemuse j2rgi on salat pigem erand kui reegel. ja neil kodus ka, keraamilised juurikad on kausis, aga muidu on m6ni yksik puuvili ja k6ik. ometi ei maksa need siin suurt midagi.
kuna minu hing (ja ihu) ihkab rohkemat kui tortillad ja oad ja riis, siis teen ise salati 🙂
toidust veel r22kides: viimastel p2evadel olen siiski hakanud t2hele panema ka pakse inimesi. selliseid t6eliselt suuri. ma ei ytleks, et neid on siin kohutavalt palju, aga neid ikka on ja m6ne puhul ei usuksi, et nii paks saab olla.
ma m6tlesin natuke selle s88giteema yle ka ja t6esti: tortillad, oad, riis.. sysivesikut suurel hulgal. ning see dieetkoka ei p22sta selle juures ju!
t2na 6htuks on yhe j2rve 22res mingi kontsert plaanis.

hoiatan kohe, see on mingi jube pikk lugu, mis siit tuleb. ma ei saa ise ka aru, kuidas see nii pikaks l2ks.
kuigi p2rastl6unati on mul ikka veel uni, olen ma siiski vist enam-v2hem sisse elanud, t2na 88sel magasin nagu nott ja 2rkasin 9 ringis.
v2ikese nuputamise peale l2ksime taaskord Rosi’sse hommikust s88ma. seekord olin tagasihoidlikum ja v6tsin koduselt kaks praemuna peekoniga. see oli m6nusalt s88dav kogus. r8stsaia oli ka k6rvale ja kuna tasuta moos on ka laual, siis viimane tykk r8stikat l2ks magusroaks.
mis on koht, kuhu peab Dallasesse tulnud turistis viima? muidugi Southfork Ranch.
ma ise ei olnud kunagi seriaali eriline f2nn, nii et mingit tundepuhangut see minus esile ei kutsunud. aga v2hemalt pole seda, et olen Dallases k2inud ja nii olulise asja vaatama j2tnud.
mingile tuurile vms me ei l2inud, niisama jalutasime paar sammu ja tegime pilt.
kell oli t2itsa poisike veel k6ige selle peale ja tagasi majja veel ei kiskunud (st, mitte et selle kuumaga 6ues tahaks olla; aga ma ei tulnud siia ju ka tunde majas veetma). Frank uuris natuke netis ringi ja asusime teele p6hjapoole, m88da riiklikku teed nr 75 🙂
tykk aega oli see asi ikka v2ga linnane: lai tee (2-3 rada m6lemas suunas), millest v2ljapool on m6lemal pool kitsam tee (aeglane, et kiirteelt kohalikele teedele saada) ja nende k6rval siis igausugused 2rid, kaubakeskustest ja bensiinijaamadest rehviparanduste ja eraisikutele yyritavate laopindadeni.
yle-, maha- j apeales6idud muutusid pikapeale mingitest imekeerulistest t2itsa tavalisteks ja pideva 2rit2nava asemel hakkas ymbruses rohkem loodust olema.
ma peaksin mainima, et see Texase piirkond on oma yldpildid v2ga kodune, lihtsalt ajaliselt paigutaks pigem juulisse, kui k6ik on luitunum. aga on puud ja rohttaimed ja natuke kynkaid ja puha. nii m6inigi tuttav lehtpuu on ka esindatud, kui l2hemalt vaadata; aga kaugemalt on lihtsalt selline kena roheline kant. ei mingit lagedat pook6rbe ja laussiledat maastikku.
veidi yle 50 miili s6itu ja hopsti, korraga olime tammil!
paremal pool m6llas j6gi, aga vasakul oli j2rv, suur selline. Texoma paisj2rv. t2iesti uskumatu vaatepilt. kus on see kuiv poolk6rbene kauboitexas, ah, ma kysin?
siinkohal veidi siinsetest veekogudest. neid on siin rohkem, kui pealiskaudselt arvata v6iks. Dallas ise juba asub ju Trinity j6e kallastel (mitte et seda j6ge siin v2ga tajuda oleks).
j2rvi on ka ymbruskonnas p2ris palju, kui kaardilt vaadata.
aga.
suurem osa neist ongi tegelikult inimtekkelised ehk paisj2rved.
nende 22res on p2ris palju puhkealasid ja paadis6itjaid-ujujaid olen siin n2inud juba kyll, peamiselt Ray Hubbardi j2rve 22res, farmi saab sealtkaudu 😛
Texacoma j2rv ja Red river on siinkohal Texase ja Oklahoma piiril, nii et ma k2isin 2ra ka Oklahomas. piir l2heb tegelikult risti yle tammi, aga osariikide sildid on tammide otstes.
j6e 22res tegime peatuse nii Oklahoma kui texase pool ning ma k2isin varbaidpidi vees 2ra ka. t2itsa kahju, et ujukaid kaasas ei olnud, muidu oleks yleni vees 2ra k2inud.
Texase poolel, kus on tammi opereerimine ja hydroleketrikaam, oli hulk tyype kalastamas. sellise palavaga seal passida.. brr!
tammist allpool ehk j6e pool on m6lemal kaldal suured hoiatussildid v2ljas, et kui signaal hakkab, tuleb kaugemale hoida, sest siis t6stetakse tammi v2ravaid yles ja veetase v6ib j2rsult t6usta.
aga visuaali j2rgi polnud neid v2ravaid ammu t6stetud kyll 😛
paisj2rve 22res k2isime Texase poolel, yhtlasi kylastasime Eisenhower State Parki. State Park on umbes nagu rahvuspark, aga kohalikul, mitte yleriiklikul tasandil.
see konkreetne park oli t2is telkimis- ja grillimiskohti, natuke oli loodusmatka rada ka ja jahtklubi ning kalastamine kuulusid ka sealsete tegevuste hulka.
alkoholi seal tarbida ei tohi, jahti pidada ka mitte ning lemmikloomi ei tohi ka lahtiselt seal v2lja lasta.
h2mmastav oli see, et minu meelest oli seal kohati tegu paekiviga v6i millegi v2ga analoogsega.
tagasiteel tegime peatuse mingises s88gikohas, noh, kiirs88k, et v6tta juua ja kerge n2ks. otsustasime m6lemad limonaadi kasuks – mis aga osutus j2lemagusaks asjaks. Frank oli ikka ilgelt pettunud ja ytles, et see pole mingi limonaad. nojah, ma olin n6us, see oli siirupivesi, kuhu oli lisatud kenasti kollast v2rvi ja veidi sidrunhapet.
aga kuna ilge janu oli, siis pressisin oma v2ikese joogi sisse ja noh, j22 oli oluline.
kananuggetitel ei olnud v2ga viga 6nneks.
tagasiteel saime m6ned vihmapiisad tuuleklaasile (kui tibi kaasas ei ole, siis me liigume siin muide mingi kahekohalise Mazda-kupeega – aga katus all, sest nii on jahedam :P) ja 6ige natuke ummikut ka
siis aga algas tee see osa, kus yks rida (high-occupancy vehicle lane) on eraldatud neile (kuni tonnistele) autodele, milles on v2hemalt 2 s6itjat, ning seda m88da oli p2ris k2be s6ita.
muide, kui eestis k6ik armastavad r22kida, kui heas olukorras teed on mujal maailmas, siis no t6es6na! ma n2gin ikka v2ga koledat kiirteed t2na, meie suvaline maantee paneb ikka pikalt 2ra. risti yle tee on lapitud ja paigatud, kohati tegime p2ris vahvaid hyppeid 😛
keskmine kiirus oli ca 65-70 miili tunnis (p2eval, 88sel on m6nelgi poole v2iksem), kuid ega ma ei saa 8elda, et me sellest kogu aeg kinni pidasime.
p2rsatl6unal, nagu 8eldud, oli j2lle j6le unekas.
6htut k2isime s88mas mingis kohalikus (muidugi Mehhiko-stiilis) kohas. mh, seal oli ligi 300 istekohta ja ikka kerge saba ukse taga. samas selline kohtade arv t2heldab ka seda, et keegi pidevalt l6petab s88mist ja nii ootasime vaid ca 5 minutit.
6htu eri oli juustu-enchillada (2tk, + riis, + valikkaste, ma v6tsin tshilli).
muide, kui meil tuuakse lauda leib-sai, siis siin tuuakse maisitshipsid ja salsa ja j22vesi 🙂 ja natuke hiljem tortillad ka. see on see osa, mille eest eraldi raha ei kysita.
aga seekord ma pettusin toidus. esimene asi on oad, mida nad siin iga aja juurde panevad ja ma ei tea, see on vist mingi restoranidele myydav konserv, mis sisaldab Eriti Halle ubasid Eriti Hallis soustis. nad ie n2e vaeva ka, et seda kuidagi paremaks ja ilusamaks muuta. keskmine eestis myygil olev uba tomatikastmes ei n2e iial selline v2lja. ega maitse ka nii. ja k6ik need korrad, mil ma siin olen neid ube saanud (erinevates s88gikohtades), on t2pselt sama asi.
enchilladad olid ysna maitsetud ja chilli polnud ka mingi korralik chilli.
aga noh, odav 6htu eri..
margarita oli kyll okei 🙂
siinkohal meenus mulle see, et hommikul kohtasin naabritydrukut, ta oli kusagil 2ra. no ja siis tuli juttu, te mida teha ja kysis kohe, et kas ma shoppingul olen k2inud, Gallerias? noogutasin, et jah, jalutasin sealt l2bi.
no ja siis tibi r22kis, kuidas tema mingi saksa p2ritolu s6bra vanemad tulid Dallasesse umbes tyhjade kohvritega ja siis muudkui shoppasid ja shoppasid ja muudkui oigasid, kui suurep2rane k6ik on ja l2ksid 2ra topeltarvu kohvritega.
ahah.
eks see ole kah v6imalus reisida muidugi..
ja nyyd olen ma seda juttu ligi tund aega kirjutanud, aitab ka.
huvitav, kas keegi yldse viitsis l6puni lugeda? 🙂