peale seda, kui eelmisel sügistalvel siin majas (siin -> töökohas) ca 9 aastat tegutsenud kohvik uksed üleöö ootamatult kinni pani, avati mõne kuu pärast hoopis teine kohvik.
kuna vanas kohas olid toidud üsna ühe maitsega ja hinnad ka, nagu olid, siis ei ole muidugi enam oma maja kohviku külastamise harjumust. teisalt, enamasti pole vaja ka.
aga täna on selline päev, kus ma olen päris pikalt tööl ja üksi ka, et ei saa kusagile kaugele minna ja mis siis ikka, sättisin sammud alla.
lisaks teenindajatele sebib seal toimetada ka üks kokk-toidujagaja tädike, ma ei teagi, kumb ta rohkem on. vajadusel sahmib kassas ka. igal juhul on tema see, kes tavaliselt portsjoneid tõstab – ja selle juures akiivselt suhtleb.
näiteks täna, kui ma juustuga kanafilee (mm, juustu alla on veel veidike magusat sinepit peidetud!) juurde toorsalateid valisin ja kaks neist juba taldrikul olid (porgand ja peedi-kapsa-küüslaugusalat), küsis ta, e kas ma puhtalt peedisalatit ka tahan.
kuna mu taldrik hakkas täis saama, siis ma arvasin, et pole vast väga oluline. tädi aga vaatas mulle otse, ütles: ‘peeti peab ikka sööma!’ ja minu nõustuva noogutuse peale mahutas peedika ka taldikule ära.
ma tean, et kui ma oleksin konkreetselt öelnud, et ei soovi, siis ta poleks pannud ka.
kusjuures, ma üldse ei ütle halvasti selle kohta, minu meelest on see just selline lahe. käitub umbes nii, nagu kliendid oleksid ee.. algklasside lapsed või midagi 🙂 sest ega ma pole ainus, kellega ta nii räägib.
mingit praadi olen ma sealt varem ka võtnud, aga sama tädiga mälestus on hoopis neist kordadest, kui ma olen sealt nt kiluleiba ostmas käinud. on see siis kas hommikusöögiks või pika õhtuse töö näjapeletamiseks – aga tädi iga korda uurib, et kas ma olen ikka täitsa kindel, et mingit sooja sööki ei taha, sest soe söök on ju kasulikum 🙂
Kuu: aprill 2010
räime-kartulivorm toorjuustuga
ma mõtlesin, et teen täna kalasuppi. aga Stockmannis polnudki supikogu ja ostsin hoopis räimefileesid.
ma ei näe mõtet osta (küll odavalt) rookimata räimi, sest rookimiseks kulub aega ja nagunii pool läheb raisku. mu kass ju ei söö kalarappeid 😛
500g räimefileesid
5-7 kartulit (soovi järgi rohkem või vähem)
2 muna
200g vahukoort
100g (Farmi) toorjuustu
soola, pipart, tilli
(1 mugulsibul)
pane ahi sooja ca 190 kraadi peale.
koori ja viiluta kartulid ning aseta ahjuvormi vormi põhja. pane kihtide vahele natuke soola ja pipart. kartulite peale laota rullikeeratud räimefileed (suurema pindalaga vormi korral laota fileed lihtsalt kartulitele). soovi korral aseta fileede vahele või alla sibularõngaid. puista kala üle soola ja pipra ning hakitud tilliga.
löö munad lahti, lisa koor ja veidi aega soojas seisnud toorjuust, sega kahvli või mikseriga ühtlaseks. vala vormile.
aseta vorm ahju ja küpseta umbes 1,5 tundi.
logistika
kui mingil heal päeval arvas laps, et jalgratas on koolis käimiseks palju parem kui troll või buss, siis täna teatas ta, et tramm on parem kui buss – sest trammis on vähem rahvast. nii et kuigi tal on ujumistrennist trammi peale vähem maad ja bussi pealt saaks ühe ümberistumisega otse koduukse ette, eelistab ta siiski trammi.
ma peaksin olema tunni pärast kursustel, aga toit läks alles ahju. sest ma tulen jälle nii, et siis saaks toit lapse jaoks liiga hilja valmis. aga ma pean olema ise seda ahjust välja võtmas.
ilmselt ma lihtsalt hilinen. vähemalt pole see kesklinnas ega eelda tont teab mis kaudu minekut. nagu tööle.
seminar ja Tervis
ma käisin noorsootööd või õigemini selle õpetamist puudutaval seminaril. mina – noorsootöötaja 😛
tegelikult panevad sellised üritused mõtted tööle ka laiemas plaanis. ning ehk mitte ainult minul. nö väljastpoolt inimesena näen ma ju mingeid asju, mida asjaga igapäevaselt tegelejad ei pruugi päris selle kandi pealt näha.
aga veel põnevam oli see, kuidas Terviseparadiisist sai Tervis ja kuidas me langetasime terve suure sanatooriumi keskmist külastajate vanust 😛 sest no tõesti, terve see asutus oli täis skandinaavia vanureid, kellest umbes pooled olidki tõsiselt vanad. ja tantsuõhtu olla lõppenud veidi peale kümmet. no mina tulin siis veekeskusest.
üldse see ehitis on ka päris naljakas.
me saime lux-toad, kuna ei saanud algsesse Terviseparadiisi – seal oli hulk neid, kellele lihtsalt ei olnud võimalik õigeaegselt lahkuda, tuhapilve pärast. nii et kui meie tuba oli lihsalt kahetoaline ja kahe rõdu ja suure vannitoaga, siis mõnel oli mullivann ja mõnel saun toas. isegi rõdutoolid olid meil peenemad kui tavatubades.
ja no muidugi see, et maja ühest otsast teise on oma 500 meetrit julgelt – või ehk rohkemgi? et see orienteerumine seal kõige lihtsam olnudki 😛
aga söögi koha peal jäi mul suu ammuli. kui ma paar aastat tagasi Haapsalus Laines mõtlesin, et selline, noh, sanatoorium, mitte spa, ja pole väga suur toiduvalik, siis igal juhul lõi Laine Tervise üle. seekord olid valik veel kitsam. kuigi, kui ainult istuda seminaril, siis õnneks ei tahtnudki palju midagi.
aga noh, tore oli. üks hoolitsus oli ka. ma ei hakanud end 20-minutilise massaa˛iga ärritama üldse, lasin niisama selga soojendada.
tänane domineerimistestike
|
You Are Somewhat Dominant |
 You are a go getter, but you make sure not to step on anyone’s toes. You are considerate. You believe that there is room for everyone at the top … you just want to get there soon. You are eager to take charge, but you’ll also step back and let others lead sometimes. |
kartulisalat küüslauguvorstiga
täna sirvisin – no oma kümmekond kodumaist kokaraamatut läbi. lihtsalt juhtus nii. kasutasin juhust, et nende ligi sattusin – sest mul omal neid ei ole ega igatse ka. internet on ju olemas, suur ja lai 🙂
aga kogu selle sirvimise tulemusena juhtus see, et võtsin kartulid, mis tuleks mõne aja pärast muidu prügikasti saata, keetsin ära, lisasin veel seda-teist – ja sain päris toreda salati.
4-5 koorega keedetud kartulit
3 keedumuna
1 punane paprika
pool pikka värsket kurki või 1-2 väikest värsket kurki
200g küüslaugu-poolsuitsuvorsti (tavapoe kohta ei tea, aga turul ja Kopli väikepoodides on saada), sobib asendada ka mingi muu pehmema poolsuitsukaga
1 vars varssellerit
kastmeks:
200g hapukoort
200g majoneesi
2tl sinepit
maitse järgi soola
hakitud tilli
puhasta paprika seemnetest. viiluta salati koostisained õhukesteks viiludeks ja aseta kaussi.
kastme koostisained sega väikeses kausis omavahel ja vala salatile. sega ja lase tõmmata ca pool tundi.
kokkaja
täna sirivisin sõbranna juures läbi hulga kokaraamatuid. ma ise neid tänapäevaseid kirjuta piltidega asju väga ostma ei kipu, pigem otsin netist, kui ideid vaja. aga kui käepärast on, siis sirvin ikka.
vaatasin ja mõtlesin, et heh, mul on ka pea igast toidust mingi oma versioon olemas – ja kokaraamatu jaoks pole rohkem vajagi 😛 ma teen väga harva süüa 1:1-le retsepti järgi (magusad küpsetised välja arvatud), nii et ma võiks ka mingi sellise keskmise kokaka välja anda juba küll, kui tahaks.
aga ei taha.
suurim tunnustus on ikka see, kui sõbrad ja lähedased kiidavad.
mis meenutas, et üks kirjanduse ja luulega seotud sõbranna on arvanud, et mu luuleraamatul poleks ka midagi viga.
kogu raamatuhulga tulemusena keerasin ühe päris nämma kartulisalativersiooni kokku. ikka ise 😛
tuhapilvede all :P
kui ma teatasin pojale, et täna on selline imelik ilm ja ehk ei läheks rattaga, tuli vastu selline jorin, et.. igatahes otsisin talle kaasa vahendid, millega ratast vajadusel kuivatada ja nii ta ära väntas.
taevas paistavad endiselt vaid tavalised pilved ja ega siin muud polegi. tuhakad on kusagil kõrgemal.
konfilõbu saan ma täna ka veel täiega. tööl pidi uus kast laual ootama.
ja selline tunne oli ka, et hommikune tipptunni liiklus on hullem kui õhtune. st ummikud on vist üsna samamoodi, aga sellist hulka kihutavaid jms veidralt liikuvaid autosid ma õhtutest ei mäleta. no on ka, aga kuidagi vähem nagu vist.
või siis olin ma ise lihtsalt veidi uimasem ja see võimendas?
kuigi ausõna, tropiks teel ma küll ei olnud.