kalatu päev

näed siis, kevadine tänavapesu on lõpuks käes. ökoloogiline ja raha säästev 😛
viimase kuu jooksul on lausa paar korda juhtunud, et ühistransporti siseneb üsna suure suurkorvistamata koeraga inimene. uksed kinni ja liigutakse edasi. normaalne või?
või siis peaksin sellest elukast mööda trügima juhi juurde õiendama?
lihtsalt ka kõige leebem ja sõbralikum koer reageerib, kui midagi juhtub. järsum pidurdus näiteks ja keegi astub käpale vms.
paar aastat tagasi oli küll juhus, kus juht keeldus edasi sõitmast, kuni kodanik koeraga polnud maha läinud.
mina ja wordpress oleme ilmselt järgneva paari nädala popp paar.
peale seda, kui ma ühe nurga elamises jälle ära koristanud olen. ja säästusupi valmis saanud.

linna kohal on üks teine linn

õhuline õhtu. kerge ja valgust täis. peegeldused, päikesehelgid, meri, helehele taevas.
jahe kergus. mitte sume ja sukeldumist ootav, vaid kerge ja hõljuv. jahe õhk kannab paremini.
linnakajakad.
õhtud tööl on õhtud teises maailmas. linnas, mis on linna kohal.
kergus ei ole alati kerge.

kuidas ma oskasin hommikul nii sobiva pildi panna?


mju:zik: Marconi Union “Buildings and People”

teisipäevatest

ma ei viitsi kirjutada.
mõte hakkab vaikselt reisile kiskuma. kuukene veel. samas, mis seal ikka mõelda.
viimasel ajal viitsin jälle süüa teha, oligi paar aastat rohkem pausi. rohelist jms värsket tahaks kohe hulgim. seal, kuhu ma lähen, on siis juba suur hooaeg käes. värskeid ideid.
et päev kirja läheks, sain taas testiga maha.


You Are the Honest One


You are very open and honest. You have nothing to hide, and you have no problem telling very personal stories.
You may give people a little too much information, but you figure that’s their problem, not yours.

You don’t always tell others what you think of them, but if they ask you, you’ll tell them the real deal.
People either love you or hate you, and you’re okay with that. You just want to know how they really feel.

esmaspäevatest

vot siis.
muuseas, siia oli täna tuldud ka ühe peaaegu teemasse mineva küsimusega. tehtagu test ja ongi vastus olemas. nagu ikka, on viieküsimulistes netitestides peidus sügavam tõde 😛


Your Are in Ludic Love


People have accused you of being a player, and there’s a lot of truth to that. You see love as a game.
You prefer casual relationships. As long as you’re having fun, you’ll stay – but no longer than that.

You tend to see marriage and commitment as a trap. You don’t want anyone to be dependent on you.
You seek out short term affairs with “no strings attached.” You get a thrill from playing the field.

säilitusainetevaba blog

eile Bioteegis käies näitas Kadri mulle Felixi ökoketšupit. tore, et ka sellist asja mahedana saada on (märk peal ja puha).
läksin siis Felixi lehele ja loen välja, et on ‘säilitusainete vaba’. edasi loen kohe, et sisaldab äädikat, suhkrut, soola. säilitusainetevaba
et mis infot meile siis edastataksegi?
mis ajast ei ole äädikas, sool ja suhkur säilitusained?
jah, need on ka maitseained, aga ka säilitusained.
mis meenutab mulle neid moose jms asju poeriiulitel, mõnelgi silt peal, et ‘säilitusainetevaba’ ja mina mõtlen alati, et mingid ilma suhkruta moosid. sest no seepärast neid ju suhkruga hakatigi tegema, et säiluksid. või hapukapsas. või hapukurgid. või marineeritud kurgid. või soolasilgud. eksole?
nii et ilma säilitusaineteta moos peaks olema minimaalse suhkruga, mida on maitseks vaja. ketšup ongi üks moodus tomatitest kauasäiliv kaste teha (lisatakse äädikas, sool, suhkur, et pasta säiluks, onju). ja nii edasi ja edasi.
või marineeritud kurk. jah, me oleme harjunud, et on selline toode – aga miks selliseid asju üldse tegema hakati? miks pandi kurk äädikaga purki? ikka et säiluks.
jah, ma saan sellest aru ka, et igal etiketile ei mahu ’ilma sünteetiliste säilitusaineteta’ kiri ära. ometi oleks see mõnevõrra täpsem ju.

märkidest, Bioteegist, banaanidest, soolakurkidest ja laupäevast

tänasel lõunal oli kirbukaaeg. vahel on päris hea käia, kui tead, et raha kulutada õieti ei ole. ei teki kiusatustki midagi soetada (vahel ikka kisub mõte ebavajalike asjade peale muidu). aga vaadata on ikka tore. laps sai omale mõne uue märgi jälle. jajaa, tal on nimelt terve linik, kuhu ta kogub märke. täiesti kaootiliselt muide. aga tühja sellest, vähemalt on tal mingi mõte, kui sellistes kohtades käime.
peale kirbuka- ja Mööbeldajatuuri asutsin läbi Bioteegist Kadri juurest. nagu ikka, kuhjas häid ja huvitavaid ja maitsvaid asju (ja minu salajane lootus, et pikapeale kujuneb sellest pisut Nop-i tüüpi koht, miks mitte koostöös kõrvalasuva Boheemiga? kusjuures ma olen valmis nõuga aitama!). seekord olin kokkuhoidlik ja lahkusin munadega. sellised päris-munad, ma tean küll, olen neid varemaltki ostnud.
Jaama turu külastus piirdus seekord peamiselt aedviljaosakonnaga. ja muidugi suurepäraste värskete soolakurkidega, mida juba saada on (ja üldse mitte väga kallilt). poeg nuias kõrval, et meid ikka rohkem võtaksime, sest talle väga maitsevad. no saime ikka omajagu, eks teinekord jälle.
ja ma ei tea, mis jama sellega on, et ma ise neid soolama ei kipu. peaks ikka ära tegema ja nö ‘oma’ retsepti aretama.
kusagil jäid silma sellised, umbes kolm päeva laual seinud välimusega banaanid. noh, eksole, kui ostad poest rohekamad ja siis nende kest on umbes kolme päevaga üsna pruunikas, vot sellised. kilohind oli kas midagi 8 krooni kanti vist. mõtlesin, et hea teha smuutit või ka küpsetada. vahin neid ja tädi teatab, et kui võtate terve kobara (kobaras oli nii 4-5tk), siis saab kuuegaga kilo. ja kui võtta kaks kobarat, siis viiekaga. nii et kokku tuligi kaks kobarat (ja hulk banaani-šokolaadimuffineid, mille retsept on kokkajas).
lisaks söögile oli mu ‘saak’ üks suhteliselt korralik tugev, kuid mitte väga pika teraga kööginuga.
ja poolteist päeva tagasi sulama pandud liha osutus lambaks, mitte seaks. aga seda alles sööma hakates. mis toidu kvaliteeti ei mõjutanud küll, vaid minu meelest pigem parandas 😛

banaanimuffinid šokolaadiga

selle retsepti aluseks on Nigella Banana and butterscotch muffins. esimest korda sain selle baasil tehtud muffineid ca kuu aega tagasi külas ja siis küsisin retsepti. sain selle koos paari soovitusega ja lõpuks teen ikka mingi veidi-veidi muudetud variandi.
aga neile, kes ei viitsi võõrkeelsest õpetusest end läbi närida, minu versioon.
6 küpset banaani
250ml õli
4-5 muna (mul oli pisemad munad ja panin 5)
500g jahu
ca 200g tuhksuhkrut (aga võib panna ka demerara suhkrut, sobib väga hästi ja sellega oli tehtud tookord, kui ma esimest korda proovisin)
1tl soodat
3tl küpsetuspulbrit
100-150g šokolaadinööpe (või riivitud mõrušokolaadi)
pane ahi sooja 190-200 kraadi juurde.
püreesta banaanid. vale pisemasse kaussi õli ja löö sinna sisse munad. sega korralikult.
mõõda suurde kaussi jahu, suhkur, sooda ja küpsetuspulber. lisa õli-munasegu ja püreestatud banaanid. sega ühtlaseks taignaks.
aseta suure lusika abil muffinipaberitega vooderdatud vormi. puista peale šokolaadinööpe või riivšokolaadi. soovi korral võid riivšokolaadi ettevaatlikult taignasse segada kõige lõpuks.
küpseta ca 20 minutit.

banaanimuffik965.jpg