ma käisin noorsootööd või õigemini selle õpetamist puudutaval seminaril. mina – noorsootöötaja 😛
tegelikult panevad sellised üritused mõtted tööle ka laiemas plaanis. ning ehk mitte ainult minul. nö väljastpoolt inimesena näen ma ju mingeid asju, mida asjaga igapäevaselt tegelejad ei pruugi päris selle kandi pealt näha.
aga veel põnevam oli see, kuidas Terviseparadiisist sai Tervis ja kuidas me langetasime terve suure sanatooriumi keskmist külastajate vanust 😛 sest no tõesti, terve see asutus oli täis skandinaavia vanureid, kellest umbes pooled olidki tõsiselt vanad. ja tantsuõhtu olla lõppenud veidi peale kümmet. no mina tulin siis veekeskusest.
üldse see ehitis on ka päris naljakas.
me saime lux-toad, kuna ei saanud algsesse Terviseparadiisi – seal oli hulk neid, kellele lihtsalt ei olnud võimalik õigeaegselt lahkuda, tuhapilve pärast. nii et kui meie tuba oli lihsalt kahetoaline ja kahe rõdu ja suure vannitoaga, siis mõnel oli mullivann ja mõnel saun toas. isegi rõdutoolid olid meil peenemad kui tavatubades.
ja no muidugi see, et maja ühest otsast teise on oma 500 meetrit julgelt – või ehk rohkemgi? et see orienteerumine seal kõige lihtsam olnudki 😛
aga söögi koha peal jäi mul suu ammuli. kui ma paar aastat tagasi Haapsalus Laines mõtlesin, et selline, noh, sanatoorium, mitte spa, ja pole väga suur toiduvalik, siis igal juhul lõi Laine Tervise üle. seekord olid valik veel kitsam. kuigi, kui ainult istuda seminaril, siis õnneks ei tahtnudki palju midagi.
aga noh, tore oli. üks hoolitsus oli ka. ma ei hakanud end 20-minutilise massaa˛iga ärritama üldse, lasin niisama selga soojendada.