olin iseendale vaikselt lubanud, et peale ca pooleaastast ‘puhkust’ (mis on küll kohati olnud väga närvesööv) hakkan uuel aastal jälle tegutsema. ja nii ongi see nüüd läinud. kohati tundub, et asjaolude sunnil, mitte niivõrd minu tahtest sõltuvalt. aga minu asi on siiski osaleda pakutavas-kättesaadavas. ehk siis ma ikkagi liigutan end ise ka rohkem.
naljakas on see, et mu elu teeb endiselt mingeid pöördeid ja üks asi viib teiseni. tunnen, etolen vaikselt jälle libisemas mingitesse uutesse valdkondadesse. või midagi sellist. vahel ma enam ei teagi, kas see on ikka hea või mitte? aga ilmselt mina olengi selline, kellel on erinevaid suundi vaja.
muuhulgas on tunne, et võiks täiesti isikliku mingi konsultatsiooniteenuse avada. peamiselt meestele ja väga mitmes valdkonnas (mitte ükski neist pole vähimalgi määral füüsiline).
või üldse.
ja mu viimane kool ei saa ka ilma minuta kuidagi, nagu selgub. eiei, ma ei lähe neile õppima, küll aga esinema 😛
mina veel arvasin, et neil on hea meel, et mind enam nägema ei pea 😉
Kuu: jaanuar 2010
õnnelikud
pulmad on alati õnnelikud. vähemalt need, kuhu mina sattunud olen. kõrvalt ongi äkki ilusam kui ise sees olles? ma ei tea ju, kogemus puudub 🙂
tänane testike
|
You Are a Giraffe |
 You are down to earth and realistic. You are able to see far off into the horizon. You bring a lot of perspective to other’s lives. You are never too myopic. You are honest to a fault. You tend to tell it how it is, even if someone isn’t ready to hear it. |
libakass
öös olen ma hall kass
sest öös on
kassid hallid
kui nad pole just mustad
vastu kuud on kõik kassid mustad
ma hiilin vaikselt teki alt
oma libakassi radadele
sa tabad vaid mu varju ja
taevasiniste silmade helgi
une näod
tänasest ööst mäletan muidugi jälle üht üsna ebameeldivat unenägu.
mingi reetmine, järjekordne usalduse peale sülitamine.
ning kuigi see oli minuga seotud, vaatasin ma seda nagu kõrvalt, lihtsalt tõdedes, et ‘jälle’.
ma isegi ei ärganud selle peale, aga näe, tunne jäi sisse.
sumbates kõnniteedel..
talv on lahe. läbitamatud kõnniteed mitte nii väga.
üks asi on lihtsalt puhastamata teed. teine asi on jälle nagu Narva maanteel, endise Tallinna poe ees, kus on ka bussipeatus. ühelt poolt mingi tänavalt lükatud vall, samas maja katuselt tilkunud jää ja nöörid ees, et keegi purikaga pähe ei saaks. libe ka muidugi, sest midagi on sealt ikka tilkunud alla.
või siis Radissoni ees. seal, kus on lipuvardad. kes peaks seda kõnniteed puhastama? suure hotelli ees sumpa põlvini sopas. pole mingi nurgatagune tänav või midagi. keset linna ja pole nagu kellegi asi?
aga eks talv tuleb ootamatult ja muidugi on kõik tehtud, et kõik koristamisega seonduv maaomanikule lükata. samas, miks neid töötuid vms ei võiks rohkem selliste tööde juures kasutada? natuke vist kasutati ka, aga tjah. jälle mingid imelikud normid ja asjad ees.
ja kui on häda, et raha ei ole, siis palun väga, kasutage mingi karistuse korras. ühiskondlik töö on ju karistusena ka täiesti olemas? pandagu need pisisulid tänavaid koristama. kuigi kindlasti on selle jaoks ka kohe mingid põhjused, miks seda ei tehta. ma lihtsalt ei viitsi neid ise välja mõelda.
***
homme hommikul pean vaatama, et parema jalaga voodist tõusen.
tänase kohta mäletan, et vasaku jala sussi leidsin oluliselt kiiremini kui parema jala oma.
liiga palju liiga teravaid emotsioone.
see “Red Rock West” meenutab mulle “U-Turni”, mis meie kinodesse ei jõudnudki, ja veel mitut samasugust filmi (mida võib-olla olemaski ei ole).
35 minutit närvipinget
istun ja tõmban hinge.
hommikul helistab klient, kelle üritust ma pean nädala pärast pildistama. lepime kohtumise keskpäevaks lähimas kaubakeskuses, kuhu mul on tegelikult üsna kehv minna. aga olgu, ei midagi võimatut ju.
kohtumine kulges kenasti, saime vajalikud asjad kokku lepitud ja osalise ettemaksu sain samuti. käisin veel paarist poest läbi ja siis helistas laps, et hakkas koolist liikuma. ütlesin, et olen poes ja jõuan ka kohe varsti.
sumpan trollipeatusesse. tuleb see troll, mis ei sõida, kuhu vaja. noh, ootan edasi. järgmine vale troll.
laps helistab, et võti jäi lukuauku kinni ja millal ma jõuan. ütlen, et kui troll tuleb, siis kohe varsti.
järgmine vale troll. lähen peale (nagu veel mõnedki), et sõita üks peatus oma tänavaotsale lähemale – sealt läheb ka buss.
tulen trollilt maha ja jõuan peaaegu et järgmise peatuse juurde ristmikule, kui näen, et buss läheb ära. olen veidi kaugel ning foorides on punased tuled, bussile jõuda pole lootustki.
jõuan peatusesse ja passin pingsalt – ehk tuleb mõni takso. mul on ju vajalik sularaha lausa olemas seekord. aga ei ühtki taksot.
laps helistab üsna nutuse häälega. ütlen, et mingi jama on ja ootan nüüd bussi. kahe bussi vahe on keset päeva veerand tundi.
mõtlen, et kui kinni see võti on ja kas peaks hakkama juba mingeid lukuabi numbreid uurima ja et mul kanapuljong jäi hauduma potti.
ei ühtki õiget trolli, aga eelmisest peatusest tuleb veel inimesi juurde.
lõpuks buss.
laps helistab ja teatan talle, et nüüd olen küll 10 minutiga kohal. ja olengi.
ukse juures teatab, et ta nägi jah, et trollid seisid tagapool.
õnneks pole võti väga põhjalikult kinni, väikese loksutamisega saan lahti. supil on veel piisavalt vedelikku peal ja tunnen kohutavalt pingelangust.
istun hetke ja lähen teen supi valmis, et lapsel kõht enne trenni täis sööta.