endiselt on selline lahe talv väljas. mulle hullupööra meeldib, et pole mingi sulane löga, vaid mõnus ja normaalne.
RM on parajaks lõuapoolikuks kasvanud. mina olin küll lapsena palju vaiksem, umbes nagu see laps ka .. oli. tegelikult on muidugi vahva, et saab rääkida juba peaaegu nagu suure inimesega.
kui enne koolivaheajale minemist ei olnud tal talvepükse, siis nüüd on ja aastaks-paariks ettegi. allikas: taaskasutus.
see aasta võiks jätkuda umbes samamoodi mõnusalt, nagu alanud on.
mingi nõmenegatiivne unenägu. sundisin end lõpuks sellest välja.
saaks eluga sama teha. et vahepeal lihtsalt astud välja.
njah.
kõik heateod saavad ka tasutud.
kuhugi on kadunud usk ja unustus
juhtus erinevate asjaolude kokkusattumusel, et käisin täna linnaosa poolt korraldatud jõulupeol. see oli siis see nö venelaste pidu, kus küll eestlasi ka oli.
umbes tunnise kontserdi andis Sergei Mazin, kellest mina küll midagi ei tea, aga ülejäänud saal suures osas teadis. mõned laulud olid täiesti eestikeelsed isegi selle publiku ees. häält oli tal ka täiesti korralikult. ja üldse, selles vanuses tüübi kohta taidles ta päris usinasti.
ning tegelikult mulle meeldisidki kõige rohkem siiski just need slaavi laulud, mitte uued tümakamad. sest pole midagi parata, vene estraad oli mu lapsepõlves ja üle tüki aja seda kuulata on täiesti nauditav.
pärast sai kringlit ja sooja jooki ja piparkooke. kringel oli hea ja kadus imekiirelt. inimesed pildistasid üksteist jõulupuu all ja Mazin müüs autogrammidega plaate.
tänaseks sumpamiseks ei olnud kontsaga talvesaapad parim valik. aga mis teha, kui kodupiirkonnas teed piisavalt mõnusalt puhtad olid? aga linnas mitte. ja sumbata oli vaja siia ja sinna.
muuhulgas sattusin möödaminnes ühte naljakasse venelaste butiiki. sellisesse, kus on mingite disainerriiete, milledel on muidu röögatu hind, outlet. mispeale on hinnad veidi vähem röögatud.
asjad ise on aga sellised, et 2/3 puhul ei oleks mul kohta, kus neid kanda.
aga mõni oli nunnu ka. näiteks üks käekott. hinda ma ei ütle 😛 ma oleksin nõus selle ostmist kaaluma, kui hind oleks umbes 5 korda väiksem.
Narva kohvikus oli täna kilupirukapäev.
aga ühel heal päeval teen ma neid ise kodus ka!
väga muutuv ilm. kord on taevas sinine ja päikest täis, viie minuti pärast pihustab hallist taevast lund. tabasin ühe vahepealse momendi.
talv, täiega.
lõpuks ometi pole seda lõputut vihmast oktoobrit ja see on nii mõnna.
kuigi jah, see jahe väsitab teistmoodi muidugi. enese elushoidmiseks kulub rohkem energiat (rääkige taimetoitlusest eskimotele?). igal juhul selgus, et ma olen kasvanud sellesse seelikusse, mis vist juba oma 15 aastat on kapipõhjas vedelenud ja mulle suur olnud. okei, viimased viis aastat kondlalt (või ka kauem) ei ole ma seda selga proovinud.
minu tõhusaim eneseabi on teiste abistamine.
ja üldse.
ma tahan maale tagasi.
kuuldavasti pidi Tallinnas lund sadama ja puha.
siin ei saja, aga on muidu väga vinge lumine talv. külmem ka kui Tallinnast. ja lumi krudiseb sammudes ja sätendab vastu ja üleüldse on vägaväga.
vot.
pilte saab ka, ma kohe ei viitsi õigesse suurusesse panna.
