peaks tegema kirjut koera. see kass arturi kook ei meeldi, ma ei fänna ei iiriseid ega maisipulki – seda oleks ju poest saada samas. korralikku kirjut koera pole – see, mida Selver pakub, on rummiessentsiga ära rikutud. mulle meeldib rumm ja rummikoogid, aga no kuulge, see pole see kook ju!
ja et teinepäev töö juures ka retsept käepärast oleks..
2 pakki vanilje- või kohviküpsiseid
250g marmelaadi
1dl rosinaid
3spl kakopulbrit
150g võid
0,5 purki suhkruga kondenspiima (ülejäänud pool purki võib ära süüa, talveks vaja rasva koguda :P)
tambi või pudista küpsised peeneks. lõika marmelaad kuubikuteks. sega kausis marmelaadikuubikud, küpsised, rosinad ja kakaopulber.
sulata kastrulis vaiksel tulel või, lisa kondenspiim. sega läbi. vala see segu kaussi muude ainete peale ja sega ühtlaseks.
aseta segu küpsetuspaberile ja mätsi ühtlaseks ning keera paber koera ümber rulli. aseta külmikusse ja lase seista üle öö.
hommikul on nämm 🙂
Kuu: oktoober 2006
eesti keel igas päevas, osa 2
kas ongi nii, et pubekad on ebatolerantsed ja vahepeal on mingi tolereerimisaeg ja siis jälle hakkame muutuma ebatolerantsemateks?
viimasel ajal panen tähele, et mind häirivad mingid konkreetsed sõnad, mida inimesed räägivad. õigemini isegi mitte sõnad, vaid nende sõnade mingid vormid, mis võivad olla küll rahvalikud, aga on minu kõrvale vastuvõetamatud. ütleme nii, et grammatiliselt ebakorrektsed. samas nii mõnigi neis on näiteks mingis murdes täitsa normaalselt kasutusel ja kui neid sõnu kasutatuaksegi murdelises tekstis, siis see ei häiri mind. aga üksiku sõnana küll. ja riivab kõrva. tihti kirjutavad need inimesed muide selle sõna õigesti. miks siis hääldatakse teistmoodi?
nojah, ma olen natuke friik, kes paneb isegi kõnes -ki/-gi-liite kõige lõppu 😛 (ja oi, see liide on mu hell koht, ma ei talu, kui see 1. kirjutatakse valesse kohta 2. aetkase sassi, kas peab olema -gi või -ki!)
sellega tuleb muide meelde üks ammune perekooli teema, kus läks jutt mingitele valesti kirjutatavatele sõnadele (no sealt leiab neid muidugi hulgim) ja ma tegin huvi pärast netis otsingu sõnale ‘teenendaja‘ ja jäin tummaks (tänaseks päevaks on veel rohkem tulemusi). sellist sõna ju pole eesti keeles olemas?
kevadel alles kirjutasin keelest, ja juba jälle..
Pähkli-šokolaadi küpsised
Et pabistamise kõrvale tekitasin sellise küpsiseretsepti
150g mandleid (Euroshopperi pakike) röstida pannil
peotäis kreeka pähkleid
(pakipõhi kuivatatud maasikaid)
pool klaasi tumedat suhkurt
kõik köögikombaini ja nugadega rezhiimi peal peeneks.
Siis koguaeg segades juurde:
2/3 pakki võid
2 muna
1 pakk kohupiima.
Kuivained võiks enne ära segada.
umbes 1-1,5kl speltanisu helbeid, 1 tl peenestatud, kuivatatud piparmünti (võib avada panna 1-2 teekoti sisu), 1/2 tl soodat ja 4 tl kakaod Meie Mark.
Siis köögikombaini ja segi muude asjadega. Vajadusel jahu juurde, nii et saaks mitte äga kõva aga selline paks ja natuke nätske taigen.
Suure supilusikaga tõsta suured pätsid ja vajuta natuke laiali (nii et näeksid välja nagu cookied ameerika moodi) ja küpseta 20-25 minutit 180 kraadises ahjus
Ei ole väga magusad, ei ole liiga rammusad, aga on head 🙂
P
Et pabistamise k
Ööd (revisited)
Öödega on ikka ja jälle nii, nagu on. Mingid asjad kaovad Öös, mingid muunduvad, mingid lähevad halliks ja kaotavad ennast. Umbes nagu mina?
Ma olen alati otsinud Suurt Vankrit ja selle järgi Väikest. Öödes, tähistaevaga Öödes. Üksi või käsi kellelgi käes. Lapsena oli see ema. Esimene. Me tulime saunast, oli talveõhtu ja Suur Vanker oli viimasel kahesajal meetril otse vastu mind taevas. Viimast mäletan ma ka. Lapike taevast ja palju soojust. Liiga tihti on see olnud üksi. Kössitades kusagil ja vahtides taevasse, Öösse, otsides neid paari tähtkuju, mida ma tunnen.
Linnas ei näegi rohkem.
Tähed on põgenenud maale. Öösse linnast väljas. Seal on neid korraga terve taevas täis, sügavale-sügavale ja hooman nende lõpmatust. Kunagi tundsin ma end väiksena nende kõrval. Nüüd ma tunnen end lihtsale sellena, kes ma olen. Sest ma olen. Isegi kui ma kaon Öös.
Ja Öö on ja tähed on. Minu soovid. Need Ööd, mida ma ootan. Mil on rahu.
murphyst ja kaubandusest, jälle :)
see on lausa naljakas, et kui on vaja lasteaeda minna, siis on poja hommikul loppis ja unine ja poriseb, aga laupäeval lööb silmad kell 7.40 lahti ja teatab, et une-mati läkski ära. nii Murphy 🙂
juuksekoolutaja tahab üles öelda. miks ma ei saaks osta uut nö body, ilma otsteta? sama firma oma. mingi üsna sama tüüpi asi on müügil küll, aga kõik samad otsad ka juures, mis mul on. suht mõttetu tundub osta kogu uus komplekt. võisiis et ostaks üldse teistsuguse. mingeid oli päris vahvaid. aga ma ei oska valida noh. ceramic ja ion ja mis võtmesõnad seal juures kõik olidki. või valida otste järgi? no et oleks võimalikult erinevad praegustest, siis tunneks end paremini? 😛
Are You an Optimist or a Pessimist?
sai üle jupi aja jälle mingi test tehtud. huvitav, kas ma bluffisin vastuseid või? ma oleksin oodanud pigem peegelpildilist tulemust..
Well, everything’s not quite roses and teddy bears for you, but you do tend to look on the bright side of life (we can hear those Monty Python boys whistling right now…). Sure, you sometimes bitch and moan about your problems (who doesn’t?), but deep down you’re pretty sure that everything will eventually turn out fine. When the weather man says it’s going to be sunny, you leave your umbrella at home. In general, you like to be around people, and you try to make new friends when you can. You do your best to take things at face value, rather than making mountains out of molehills. Basically, the world is sort of like a big coconut to you: tough and hairy on the outside, but, when you get down into it, there’s good stuff inside.
ma ei tahagi olla kuningas..
.. piisab kui te mind lihtsalt tähele panete ja tegelete!
ei pidavat olema glamuurne olla virisev klient. õnneks pole mul mingit unistust olla glamuurne. kui pole rahul, siis virisen. võinoh, see sõltub definitsioonist. pigem annan märku, et pole rahul. nagu tänagi. sest kui ikka ei teenindata, siis peab ju midagi tegema. eiei, polnud hulludpäevad vms.
või mängib siin rolli mu tänane üleüldine mitte-väga-hea olemine? ummikseis.