Rubriik: päevakaja

mu telefoniäratuse pausire˛iim ei töötanud jälle. kas seepärast, et ei saanud sellele esimese helina peale päris hästi pihta ja vajutasin mitut nuppu korraga? ei tea, igatahes seda vahel juhtub. vaatasin kella umbes kõigest 3 minti hiljem, kui ‘õige’ äratus oleks olnud. hariliku 5 minuti asemel 8 minutit enesepettust ja voodisoleku pikendamist..
poiss porises, ütles, et tema ei taha nii vara tõusta (magama läks küll üsna varakult õnneks) ja et tema tahab UneNägu vaadata. just täpselt selliste rõhkudega ta seda sõna ütleski.
õnneks sobisid Teletupsud ka päris hästi.

no ei saa üle ega ümber kellakeeramisest. sest lisaks niigi varasemale tunnile magasime viimased 2 nädalat nagunii natuke kauem, kuna poiss oli kodune. ja eilne lõunauni tegi seda, et õhtul ei kippunud uni väga tulema. nüüd üritan kuidagi pooltukkudes tööd teha ja päeva kusagile ära veeretada.
aga ikkagi, miks pagan peab seda kella kruttima ikkagi? (jah, ma võiks keeramata jätta ja lihtsalt elada tund aega varem..)

praktiliselt sama hetkel, kui me koju laekusime, tuli meile Küsitleja. Küsitlud oli üle-euroliiduline ja igasuguste euroasjade kohta, suuresti tarbimisteemaline. st, mitte et mida ma tarbin, aga pigem tarbijate-töötajate kaitse, õigused jms.
mingid küsimused eeldasid üsna konkreetseid teadmisi euroliidu liikmesriikidest (‘kas tarbijakaitse on igal pool hea?’ – stiilis asjad; päris sellist küll polnud), nendele oli küll üsna raske vastata. enamasti polnud seda varianti ka, et ‘ei oska arvata’.
siis oli sellised küsimusi, peamiselt lastega seotud teemade kohta, kus tekkis probleem juba sellest, et .. no et kui mingi asi on hea või halb nt 2-aastase puhul, siis see võib pöördvõrdeline olla nt 10-aastase puhul (‘kas ema peaks laste kõrvalt tööl käima?’ stiilis asjad).
no ja siis mingid sellised asjad, kus on vajalik hinnang, aga tegelikult puhas hinnang ei anna õiget infot. no umbes et, ‘kas olete rahul toidu puhtuse tagamiseks tehtavaga?’ – kui ma vastan, et ei ole üldse rahul, siis jääb ju mulje, et minu meelest tehakse vähe. tegelikult ma tahan, et nad ei teeks sellel alal peaaegu midagi, sest kõik on niigi liiga puhas..
no igatahes õnnestus mul sealt end läbi närida ja statistikasse veelkord oma hääl ära anda.

eilne film tekitas üsna igasuguseid mõtteid ja tundmusi, igas plaanis.
ühelt poolt lugu: põnevust ja armastust, ilmselt oma reaaleluline tõdegi seal taga. teisalt see, mida näed seal üsnagi võõrast kultuurist, maast ja rahvast, millest tegelikult suurt aimugi pole. need Aafrika külad seal ju ongi päriselt sellised ometigi ja nad elavadki päriselt nii. juba sellise elu nägemine tekitab väga igasuguseid mõtteid: et kuidas nad nii saavad (aga ilmselt on harjunud), et kas see on õige (aga õige mille suhtes?), et mis on üldse nn läänemaailma moraalsed õigused (aitame-aitame-aitame, kuid kas abipakid likvideerivad ikka põhjuse, miks nii on?), et maailm on ebaõiglane paik (aga kas on?), et ‘õnn’ on igal pool erinev (jeerum, mul on elukoht, ma suudan oma last toita, ma kasutan igasuguseid hüvesid ja ma pean seda normaalseks, aga miks pole ma väga õnnelik selle juures?), no ja nii edasi.
erinevalt tüüpilisest ‘meerikamaafilmist puudus sellel üliõnnelik lõpp. jah, ‘paha’ avalikustati, aga kaks peategelast olid surnud. ma arvan, et kui see asi oleks üle ookeani tehtud, oleks üks vast ikka ellu jäetud.
igal juhul tasus seda kinno vaatama minna.
pärast istusime sõbrannaga veel linnas, jõime kohvi ja lobisesime niisama. selline päris laupäevane laupäev 🙂

kevad võib tulla!
räästad tilguvad, päike sirab väljas ja ma sain bioloogiaeksami A! 🙂 jessjess! seda poleks küll lootnud..
laps tundis vist sama suurt rõõmu oma uue turvatooli üle 🙂
tahaks kohe natauke keerutada või midagi 😉

aaegajalt juhtub, et tramm polegi nii anonüümne, nagu tavaliselt. täna läks õnneks – mul oli isegi veidike nägu pähe tehtud. chit-chat, tähtis on olulisest mööda libiseda ja olla neutraalsel pinnal. ilma minevikuta on see lihtne.
tööle jõudes oli mantlilukk täitsa katki. sain niipalju lahti, et mantli maha sai; meesterahva abiga nüüd nii lahti, et saab hiljem selga ka panna. äkki polegi mõtet seda lukku vahetada? see mantel on küll ilus, aga muidu natuke niru. blaaah! tibimõtted hommikul..

ma polegi vist nii lögaseid tänavaid sel aastal lumisel ajal veel näinud. ma ei tea, kas täna on nii palju soojem või on kilode kaupa soola maha laotatud, igatahes on tänavad mingit voolvat löga täis – kohati. ja seda arusaamatum, et kohati. ja siis imesta, miks saapad nii kiirelt läbi lähevad.
vassstik!

leidsin äsja lehest, et täna õhtul 22.25 on ETV pealt dokkaader ‘Ülisuur mina’. Ehk siis see film, kus Morga Spurlock sööb 30 päeva ainult McDonaldsi tooteid.
kuna ma pole seda veel näinud, siis panen täna õhtuks telefoni meelespea 🙂