kolmapäev. hommik.

mu telefoniäratuse pausire˛iim ei töötanud jälle. kas seepärast, et ei saanud sellele esimese helina peale päris hästi pihta ja vajutasin mitut nuppu korraga? ei tea, igatahes seda vahel juhtub. vaatasin kella umbes kõigest 3 minti hiljem, kui ‘õige’ äratus oleks olnud. hariliku 5 minuti asemel 8 minutit enesepettust ja voodisoleku pikendamist..
poiss porises, ütles, et tema ei taha nii vara tõusta (magama läks küll üsna varakult õnneks) ja et tema tahab UneNägu vaadata. just täpselt selliste rõhkudega ta seda sõna ütleski.
õnneks sobisid Teletupsud ka päris hästi.