pidasime Evuga Stomkal väikest piknikku 🙂
päikseline, kuigi tuuline ilm ja RM tahtis kangesti rattaga mänguväljakule. Evul polnud ka mingeid muid plaane. nii et kodust salat ja kohv kaasa, turult natuke värsket ja nii meil tore oligi. kohe päris mitu tundi.
istusime tekil ja rääkisime elust. ja saatsime ta siis trammile ära.
ammulubatud vein on siiani joomata 😛
täitsa kena moodus pühapäeva veeta.
ja nägu õhetab nüüd. eks päikesest. kuigi tuul oli tõsiselt jahe ja need päevitusriietes sagijad panid mind veel külmemini tundma.
Rubriik: päevakaja
asjatamine
käisime rattaga asjatamas ja lõbutsemas. postkontor-mänguväljak-turg.
ütlesin RM-ile, et proovigu sõita nii, et abirattad võimalikult vähe vastu maad kõrisevad. polnud viga, vahepeal sai päris mitu meetrit niimoodi hakkama (ma sõitsin ta sabas).
postkontoris tegi Kalju Suur temaga juttu. istus seal, vaatas meid ja kiitis, et poisil hea sõita, kiiver peas ja helkruvest seljas. ja siis rääkis RM-ile, et õppimine on väga vajalik. pärast rääkisin poisile, et see vana onu on kuulus fotograaf.
mänguväljakul tuli pilvede tõustes kohe mu juurde uurima, et kas lähme ära, pilved on nii ligi. aga tegelikult ei ole siiani vihma tulnud meil, ta oleks võinud kauem olla. aga täitsa ise nagu tahtis ära tulla ka.
turul kulutasin veidi rohkem, kui algselt plaanisin, aga olgu. kaltsukas läks lihtsalt lasteriietele mingi raha ära. aga RM käib kodus ja lasteiajas lühikeste pükstega, osad on üsna kulunud ja oli vaja seda osa täiendada.
söögi suhtes sai ka paar ‘hellitussööki’ ostetud. aga näiteks normaalset juustu ei olnudki, sellist suurte aukude. väikeseaugulised sordid mulle nagunii ei meeldi. et juustu peab siis ikka minema Jaama turult ostma seega.
aga mingi suvalise putka soolakurgid on küll pisikesed, head ja krõmpsuvad 🙂
lühidalt
jaanijärgsed tööpäevad. üldse ei viitsi. tahaks nagu eelmisel suvel, niisama logeleda. aga ei saa.
kusjuures pole ju mingit põhjust igatseda aega aasta tagasi. see oli päris kole.
RM käib veel täna ja homme lasteaias. edasi – näis. sest mina enne augusti ei puhka. minu isa ja tema oma isa on variandid. hea, et ma igapäevaselt tööl ei pea käima. kuigi raha saan sellevõrra vähem. saame hakkama ikka 🙂
eile sai Zephyr (sky) oma esimese lennu. ja mina Venicet proovida. tuli palju rohkem asju välja kui varem on õnnestunud. ikka natuke parem lohe kui need eelmised, mida olen saanud lennutada. pildid on kodus ja mina tööl, nii et neid ei saa praegu.
üldse on terve hunnik pilte vaja ära töödelda. näiteks jaanipäeva omad. neid juba küsiti.
see sajuta ‘auk’ jaanilaupäeval oli päris paras, just õigel ajal ja piisav, et veidi jaani pidada. lapsed olid pärast täiesti küpsed nagunii ja isegi minu oma magas oluliselt kauem kui tavaliselt.
linnajaanid
ma olen ikka täitsa juhe, et ma ei teinud pilti, kui seal all juba pidu ka käis..
vihmajaan
sajab ja sajab. päev otsa toas oldud, ainult turule sai ring tehtud. võiks natuke järgi jääda. liha marinaadis, salat valmis, teeks ära kusagil. isegi koht on olemas. laste koha pealt oleks paremaid variante ka, aga loevad mingid muud detailid ka.
kell on muidugi juba nii palju, et varsti ei viitsi kusagile minna vist.
just mõtlesin, et viimased kolm jaani on minu jaoks küll sajuta olnud. nüüd ootan seda kahe tsükloni vahelist auku. selline päev läbi vihm on ikka tüütu küll. RM ootas niiväga jaani ja nüüd selline asi siis. uhh.
üle tee pannakse kortermajade vahel ka mingit varjualust püsti, keegi ilmselt plaanib suuremat pidu 😉
esmaspäevahommikuhala
mingit isu pole tööle hakata. aga peab. raha on vaja ja väga. igasuguste projektide ja haltuuradega on ka hetkel kuidagi külmunud seis. kõigele lisaks nägin ma eile müüdavana sellist autot, mida ma peaaegu tahaksin, aga ma ei hakka selle jaoks laenu võtma. lihtsalt. ei julge. ma saan ju hakkama ilma autota ka. kuigi suvel tahaks ikka väga evida võimalust oma suva järgi ringi sõita. aga kütusehinda vaadates, nojah. niigi läheb toidupoes jube palju raha, isegi kui midagi õieti ei osta. sissetulekud pole mul küll samas tempos suurenenud. vahepeal siin oli juba üsna lahe, nüüd kipuvad näpud jälle vahepeal üsna põhjas olema 🙁
teen lähipäevil mingi korralikuma pulmapiltide galerii, mingi paar pulma võiks sellesse suvesse juurde saada. aga teadagai – kui seda tahta, siis ei saa.
sess ja eilsed teeninduskogemused
õppeaasta viimane sess tähendab kolme eksamit kahe päevaga. kaks eksamit on küll ühes aines, aga mis sellest. kaks õppejõudu aine peale võrdub seekord kahe eksamiga.
eelmise korra eksam on mul siiani tegemata ja ma endiselt keeldun seda tegemast, kuni ei ole materjalid ja eksam kooskõlas. antagu siis vajalik materjal juurde.
võib juhtuda, et ma ei saa seetõttu aasta ainepunkte kätte ja lähen osalisele koormusele seega. mis mõjutaks õppelaenu saamist. kuna aga meil oli nagunii kolm aastat laenu ette nähtud ja mul on see kõik käes, siis see ei mõjuta midagi.
mul soovitati ka hageda kooli, kuna antud juhul on probleem õppejõu tegematajätmises/halvasti tehtud töös. aga ma ilmselt ei hakka hagema. see nõuab jälle hullult energiat. kuigi samas oleks äkki vaja. sest no muidu see jama jätkub kohe kindlasti.
eile sõbrannaga depressiivse eesti väikelinna poes.
juust, hullult kalliks läinud, oli külmletis tillukeste killukestena. 200g oli ehk suurim tükk. aga sõbranna tahab oma poodidest kaugel olevasse koju otsa ikka kilo korraga. küsib letist konkreetset juustu. tädi vaatab oma latte ja üritab ühte teist sokutada. sõbranna jääb endale kindlaks ja lõpuks müüja ohkab, et no ma siis lähen otsin laost seda, kui te niiväga soovite. st teise juustu soovitamise põhjus oli see, et nõutu soovimiseks tuli lattu minna ja seda peab ju vältima.
kassas uurib sõbranna, kas neil toimib kaardimakse magnetlugejaga. kasiir virutab leiva kartulikrõpsukotile ja ütleb, et ei. sõbranna ohkab, et siis on jama, ta vahetas kaardi ja kaotas uue PINi kohe ära ja pole uut tellinud. müüja teatab, et neil ei ole PINi vaja. vahime üksteisele sõbrannaga otsa ja siis müüjale ja sõbranna ütleb, et siis on ju magnetlugeja. müüja ütleb, et ei ole. mina siis ütlen kah, et kui PINi pole vaja ja allkiri tuleb anda, siis on magnetlugeja ehk tõmbab riba läbi; kui on PIN, siis loeb kiipi.
müüja virutas vaikides kassas läbilöödud kraami letile edasi.
välja minnes ajas itsitama. mingisugune perses teenindajate päev.
tööpäeva algus
kui tulla tööle väga õigeks ajaks, siis ei ole hea. sest siis ei saa rahus kohvi juua ja töösse sisse elada, vaid peab hakkama kohe tegutsema. muidu ikka käin hommikul mingid netilehed läbi ja nikerdan muidu vaikselt toimetada, nüüd on kõik see tegemata.
nutt ja hala!
pärastlõunauim
peaaegu nagu suvi juba. või mis, tüüpiline eesti suvi ongi selline ju 🙂
loen asju selle (õppe)aasta eelviimaseks eksamiks. kerge peavalu on ka, ma ei saa aru, kust see muudkui tuleb. täiesti lambist.
kooliteemadega on mul jälle õhus see, et kas õppida Tallinnas veel juurde mingil hetkel või mitte. ühelt poolt tahaks, teiselt poolt on kuidagi kopp ees. samas võib see olla sellest konkreetsest koolist tingitud asi. et kuna seal asjad ei suju kuidagi, siis on tunne, et probleem on laiem. ah, see korraldus seal..
kusjuures, juba kahetsen, et juturaamatut kah tööle kaasa ei võtnud. aga see oli nimme, et ma pigem õpiksin. samas, kui kaua ma seda kolmekümment lehekülge ikka loen ja kui mitu korda ma pean seda siis nüüd tegema?
.. haaran kohvi parem, äkki on abiks.
P.S mul on tunne, et see automaat on reguleeritud aina väiksema ja väiksema kohvikoguse peale. vähemalt kangust pole nad veel maha keeranud. noh, tasuta värk, korruse peale on tervelt umbes 10 inimest + aegajalt toimuvad koosolekud. eks kulub palju kindlasti jah. masin on üsna meie ukse taga, kui päevas 10 tassi kohvi sealt võetakse üldse, on hästi.
P.P.S eile üllatas RM mind sellega, et teatas poes mingi kommipaki juures pikemalt mõtlemata, et ta on seda Marjasoos 2006 aasta suvel söönud. ‘hmm’, mõtlesin mina (ta pole kuigi kaua mingite aastaarvudega kursis minu meelest, vähemalt minu teada sai ta selle, et nüüd on 2008 jms selgeks üsna hiljuti) ja esitasin paar kontrollküsimust. jah, tõesti, faktid kattusid kahe aasta tagusega. hämmastav. mina kipun teda ikka veel mingiks poole nooremaks titeks pidama vist..
Massive Attack – elamus
sissejuhatuseks: Massive oli vägev.
me jõudsime just siis, kui soojendusbändi kama kokku korjati. no mida ma seal end ikka soojendan, minu jaoks oli oluline Massive ja vaid see.
nad alustasid täiesti viisakalt ja kiirelt, ei pidanud tea kui kaua ootama.
ja pettuma ei pidanud ka.
hästi vinge oli see, et selline suhteliselt stuudiobänd suutis ka lavalt täiesti pädeva saundi tekitada. ning kas see on nende suhteliselt mürarikka (kuid puhta) muusika omapära või mis, aga see loll Saku suurhall ei söönudki heli väga ära. variant muidugi, et me seisime lihtsalt niivõrd hea koha peal 😛
imelist valgusshowd lubab suur osa esinejaid. ma ei ole pädev selliseid asju hindama, aga huvitav oli see kindlasti. igal juhul mitte väga tavapärane. kusjuures tegelikult nende valgusribadel mängis ju täpselt kaks värvi – aga seda oli piisavalt. asjale andis juurde muidugi see, et ei olnud ühtlane valgusekraan, vaid just sellised ribad, millede vahelt sai ka valgust heita. ning alahinnata ei saa ka tekste, mis seal jooksid. isegi kui need tundusid kaootilised.
noh, muusikat kui sellist ma ei kommenteeri. sest kui see meeldib, siis see meeldib nagunii ja kui mitte, siis pole minu asi kellelegi selgeks teha, et see on hea.
see oli muidugi kaval, et pikkida vanu hitte (Teardrop, Inertia Creeps, Safe from Harm jt) uute lugude vahele. uued lood oli ju tundmatud, sest Massive annab plaadi välja hoopis hiljem 😛 ja kuuldu põhjal on see jälle üks hea plaat.
aga jah, et sellega hoidsid nad publikut kenasti peos. sest tuntud lood köidavad ju jälle, kui uute puhul ehk kipub (nende tundmatuse tõttu) tähelepanu veidi hajuma.
paar magusat pala ehk Angel ja Unfinished Symphaty lisalugudeks ka. minu suurt lemmikut Protectionit ei tulnudki, samas ma ei kujuta seda laulu ilma Tracey Hornita ette, nii et ehk ongi parem.
tagasiteel jäi ühe poe kuulutusetulbal kontserdi plakat ette. nüüd on see meil kodus 🙂