Rubriik: asjad minu ümber

aprillikesk

Posted on by PilleRiin

täna oleks napilt läinud rattahooaja avamiseks, aga kuna laps tahtis ikka ise oma uue rattaga esimese sõidu teha, siis jäi ära. sest ma ei viitsinud oma omal rehve täis pumbata ja lisaks ei ole hetkel korvi ka, seljakott on aga mu jaoks üpris no-no, kui just hädavajadust ei ole. täna, tundus, et ei ole. aga kotti oli vaja küll. nagunii oli lapse rattaga seotud teema ka.
nojah, mõni teine homme siis.
korviteema on ka ripakil, pean veel mööda rattapoode hakkama sebima.

nädalavahetus.. no see päev, milleks oli plaane, kulges rahulikumalt, aga teine see-eest väga tempokalt. ise ka ei saa aru. elu on näidanud, et nii kipub mul tüüpiline olema. olgu, mitte alati, aga päris tihti.

laps ikka tuletab mulle meelde, et ma vitamiine võtaksin. ei meeldi mulle need sünteetilised lisandid, aga ma siis ikka vahel võtan ta purgist. sel kevadel on vist kuidagi vaja.
Jazzkaar on ikka veel lahtine ja ma ei tea, aina kitsamaks läheb sellega ju.
huvitav, kas mul ühe kassiga oleks kergem? aga kummast siis ikkagi loobuda?

hiljem: ise ilutegija. ega midagi, rattale vajalikud vidinad on oma väikeste käekestega ratta külge pandud. igatahes..

uithetked

Posted on by PilleRiin

väike vastik palavik.
järeleksamil oli kolm tudengit. aga mina rohkem sel aastal nendega ei jama ka.
veidi üllatuslik ‘Keep calm and blog on‘.
liiga palju kassikarvu. otsustusvõimetus kasside suhtes.
toolid on, aga jaksu ei ole. natuke ikka olen nokkinud.
salat, mis on parem, kui välja paistab. kartul-redis-muna-sibulapealsed-sinepivinegrett. vürtsikilu sobiks ka siia?
bussist maha jäänud väsinud laps. neljapäevad on tal tõesti karmid.

redisesalat714

mul ei ole ühtegi pilditöötlusprogrammi hetkel arvutis, nii et see on veebipõhise vabavaraga muditud.

aasta 99. päeva mõtteid

Posted on by PilleRiin

see vahepealne päikeselaks on vist ikkagi mõjunud mulle hästi, ma ikka veel ei virise ilma üle. sest no siin on ju ka päike ja seega on kõik okei. küll see lumi ka sulab.
eriti, kuna nüüd on kodus taas rohkem kui üks jalgratas.

poliitika on teema, millest ma üldiselt hoidun. ma ei tea sellest midagi ja kuigi see mõjutab meid kõiki ning seetõttu peaks nagu huvituma, hoidun ma siiski kaugele. aga seda väidan küll kindlalt, et Thatcher oli eelmise sajandi teise poole poliitika suurkuju. tema ja ta poliitika võis meeldida või mitte, aga ta oli vägagi koloriitne ja konkreetne. noh, jälle, see on minu kui võhiku arvamus.
aga paar linki:
Reutersilt väga hea timeline tema elust;
pikem ülevaate Guardianis;
eesti keeles mõned tsitaadid ka (ja ma olen nendest enamikuga üsna nõus).

ning tänast muusikat ka – ma ei saa ju panna üles nendest vaid ühte pala. erinevad, aga ometi tabavalt päeva sobivad.
et ehk breakpoint on vist möödas.
aitäh, V.!

kontserdid on ööinimestele?

Posted on by PilleRiin

tähendab, lumi mind ei häiri. Jazzkaare kava aga küll. oh miks algab nii palju asju alles kell 22? sama häda on üldse paljude (jazz)üritustega. ju ma olen juba vanur, aga ma ei viitsi selleks ajaks kusagile ronida – et siis sunniviisiliselt taksoga tagasi tulla, sest muu transport ei liigu enam ju. sellest rääkimata, et lapsega tahaks minna.
muidugi võib ka varem ju linna sättida, mitte alles 22ks, aga see on seotud jälle kulutuste ning ka viitsimisega.
jah, tänapäeval avatakse ööklubid ka kell 23, mitte kell 21, nagu siis, kui mina nendes veel käisin.
aga kontserdite vms puhul võiks natuke mõelda, et suur hulk publikut (eriti ilmselt jazzi puhul) on minusugused (vanurid?), kes ei viitsi-taha enam öösiti regulaarselt linna peal koperdada. või miks muidu on Teatri puhveti kontserdid täis selliseid minuvanuseid või vanemaid inimesi – ja pungil täis seejuures? olgu, seal ei ole ruumid ka suured küll, aga ikkagi.
ja ma tõesti võin ju vahel olla ka neljani hommikul üleval ja kusagil ringi liikuda, on ette tulnud ka haaratavas minevikus, kuid tegelikult mulle meeldib ikkagi mingist mõistlikust ajast (enne keskööd nt) kodus olla.
et ehk tegelikult ei kaotaks korraldajad ka midagi, kui nad alustaksid mingeid üritusi, noh, näiteks kell 20. oleks lihtsalt natuke teine publik kohal.
kusjuures väljaspool Tallinnat algavadki üritused normaalsel ajal.

aga jah, veel üritustest, avastasin just, et seoses selle edasilükatud laevakruiisiga jääb mul üks etendus nägemata, mida väga tahaks. lootus jääb, et nad tulevad sellega veel kunagi Tallinnasse.

‘Tere särasilm!’ tundus tänases hommikus natuke norimisena. muidugi, teisel pool ekraani ei näe ju, kui udused mu silmad olema juhtuvad, nii et ma tean, et tegelikult mõeldi hästi.

ma unustasin need jalatsid koju, mis ma pidin täna kingsepale viima. bff..

laupäev

Posted on by PilleRiin

mingitel hetkedel kisub ikka jube uimaseks ära. kuidagi isemoodi, nagu kahestuks ja mõlemad pooled oleksid mingi kummalise udu sees. ma ei oska seda isegi kirjeldada nii, et ma päris hullumeelsena ei paista. peamiselt on see pärastlõunati. ikka see neetud viirus. ma ei taha enam.

küpseid avokaadosid meie kaubandusvõrgust leida on umbes sama kui lotoga peavõit saada.
jalgratastega on sama nagu tehnikaga: ma ei julge kelleltki nõu küsida, sest siis ma saan kohe aru, et kui ma ei taha mingit jubedat pappi magama panna, siis midagi mõistlikku ei saagi. nagu küsimus oleks tahtmises..

ja kaua ma endaga õieti nüüd tülis plaanin olla, ah? tegelikult ei taha ju üldse, aga ikka olen ja ei saa üle. kohutav.

understand

the trick is to keep going

Posted on by PilleRiin

kõvaketta vahetus on tüütu. mul ei ole ikka veel kõiki asju tagasi. vana ketast kloonida kuuldavasti ei õnnestunud. ma ei tea, mul ju üldiselt ikka töötas. tagavarakoopiad failidest on kenasti olemas. aga ikkagi. programme ei ole.

see kass, kes laseb kammida, selle karvad on elektrit täis ja seega kammides kogu õhk karvu täis. teine lihtsalt ei lase. mul on natuke siiber nendest karvadest. aga ma ei suuda ikka veel ära otsutada, mis ma nendega edasi teen. kui need kaks kokku miksida, oleks täitsa sobiv kass. aga et ma pean valima ikka ühe..
uut tolmuimejat oleks vist ka vaja ikkagi.

Jazzkaarega on mul endiselt tegelemata. aga ma pean selle nüüd koos lapsega ette võtma. äkki paari kontserdi jagu on raha ka isegi. ja tahtmist.
talle jalgratta ostmise peab ka ette võtma, sellele on vähemalt finantsid olemas.
lihtsalt, nagu, tuimalt. linnuke kirja või midagi.

deem, ma olen ikka veel nagu mingis neetud talveunes. ega see viirus, mille ma lapselt sain ja mis minuga reisil ka kaasas käis, asju paremaks tee. põmst on teist nädalat stabiilselt uimane olla.
teadud mõttes on see ehk aga isegi hea.
väikeste sammudega peab siiski liikuma.

whatever

ainut üks link

Posted on by PilleRiin

täna polnud sissekandelehe avamine üldse plaanis.
aga siis lugesin seda ning otsustasin iseendale kõrvale panna. sest, kuidagimoodi, olen ma liiga vana, et enam selliseid asju niimoodi välja öelda.

igasugune väljaütlemine ja asjade lõpmatu arutamine tundub oma kogemuse taustal juba üpriski overrated. öelgu igasugused kursused, teooriad, raamatud midaiganes. me kõik lähtume siiski iseendast ja mida vanemad oleme, seda suurem koorem on kaasas. iga osapoole asi on mõista, et teisel on oma minevik.
aga vahel ma siiski veel üritan öelda ja arutada. ja mõista ja toetada.
mida see mulle tähendab, jääb minu sisse.
ma suudan ikka veel käppadele maanduda.

kaameratu

Posted on by PilleRiin

kas ma tohin veidi kaamerteemal halada? aitäh.

et siis, oma viimase seebikaostuga ei ole ma mittekusagiltotsast rahul, vaid otse vastupidi. ja ma ei hakka seda ometi kolmandat korda garantiisse saatma, saamaks taas vastust, et kõik on korras. mingu pekki, ei ole, tänapäevane normaalne kaamera ikka ei tohiks sellist kräppi toota mitte kuidagi. oleks siis veel kehv valgus ja suur iso, aga isegi see ei vabanda enam. ja no ei ole ka. aga pole võimalik, et ainsad enam-vähem normaalsed pildid tulevad ainult korralikus päikesevalguses. stiilinäide. põmst saan samal tasemel pildid kätte oma mobiiliga, millel ometi ei ole hea kaamera.
aga ma tahaksin paremat. ja sellega on nüüd natuke (et mitte öelda, et väga) kiire ka, nagu ülepeakaela kujunenud on. ja raha mul ei ole, nagu ikka. mul on ühes kohas üks töötasu ilmselt veidi valesti arvestatud ka, aga vastust veel ei ole ja kui ma ka saan lisa, siis ikkagi on seda mujale rohkem vaja. ning nagunii oleks ebapiisav.
ah. ise olen muidugi juhm ka. aga valik on nii lai ja ei jõua kõigi kohta totaalset eeltööd teha ja lõppeks ei pea probleem üldse mudelis olema, vaid ikkagi konkreetses eksemplaris. ma ei tea. igatahes tahan ma nüüd midagi hoopis muud – ja kallimat. kuigi ei ole võimalik.
nojaa, alati on võimalus seljakott ja suur kaamera.. aga..

e-lugerit olen ka aina edasi lükanud, nüüd oleks sedagi üleöö vaja. ideaalis. eks reaalis saan endiselt ilma hakkama. see pole nii suur mure kui kaameraga on.

õues sajab lund.
mina loen päevi. või siis öid.

päevasoovid

Posted on by PilleRiin

sellised (voodi)kaaslased ei vea kunagi alt, ei tekita mingeid probleeme ja on alati olemas, kui vaja ning võid kuskile ära panna, kui pole vaja.
kuigi mõni lilleõis ei teeks ka paha.

fakkpadi

Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi

Doris Kareva

Kord nädalas üks daam teeb maniküüri.
Kord aastas on ta enda vastu aus.
Sa elad minus, kuid ei maksa üüri.
Siinkohal tuleb teha mõtlik paus.

Daam kasutab vaid valgeid taskurätte.
Täis saladusi on ta buduaar.
Siin avaned, kuid end ei anna kätte.
Me vahel pole muud kui vikerkaar.

Üks daam ei kerja. Tal on kõike küllalt,
ka siis, kui tahaks valust oiata.
Et olla daam, ma vaikima pean üllalt.
Kui plahvatan, siis ette hoiatan.

märtsiga tuli päike

Posted on by PilleRiin

päike paistab silma ja raamat on kusagil liiga kaugel. nii ma lihtsalt kissitan silmi ja tegelen mittemillegagi. vahelduseks või nii.
tegelikult tiirlevad peas mingid mõtted-plaanid. korjan ideid ja juurdlen, kuidas mõni asi paremini lahendada. füüsilistest asjadest räägin. sest on mingid mõtted ja mitte ainult. asjad vajavad tegemist. vahepeal tulebki natuke mõelda, et mis ja kuidas.

kasside tabletitamine on ikka stressav, aga kuidagi olen toime tulnud. õnneks pole palju jäänud. hetkel olen kassimõtted kuskile tahaplaanile jätnud. küll lahendus saabub.

trammis istudes tajun lähenevat kevadet ja kerkiv naeratus jätab ilmselt napaka mulje. sest normaalne eestlane ei naerata asja eest, teist taga, Kopli trammis.
normality is anyway so overrated 🙂
aga mul on tõesti ükskõik, kas keegi seal trammis vaevus üldse mind tähele panema või mitte.

mul on hea meel, et see pikk, statistliseltki hall aastaalgus möödas on.

flyingf

üks pisike päevakohane mure on ka kusagil aju tagasopis, aga see peaks küll täna-homme korda saama.