‘su blogisissekanded muutuvad aina segasemaks,’ teatas M. eile.
no pagan küll. ma ise saan küll väga täpselt aru, millest ma räägin. lausa nüanssideni, sest ma kirjutangi pigem nüanssidest. üldpilt on nende taga. puude taga mets või midagi.
aga konkreetse ja üldise faktina olgu ära fikseeritud, et selle aasta esimese jõulukingi sain ma .. eile!
mina, kes ma üldiselt mingeid kinke ei oota, jõuluvanale ei kirjuta ega midagi. aga sedapuhku edastasin sõbrannale ühe konkreetse soovi, muidugi mõttega, et ma maksan selle eest. tegu ei olnud ju mingi 5-eurose jubinaga ometi. aga tema otsustas selle jõulukingiks ‘vormistada’ 🙂
nii annabki see vajalik kink hoopis võimaluse jõuluks tuba veel natuke kenamaks teha. aitäh, CV&M&I!
‘kättemaksuks’ sai see lahe pisike tütarlaps mu käest kah kaks kinki. et veidigi võrdsem see olukord oleks 😛
kahju muidugi, et eile oli nii palju muud sebimist ja armsate inimestega ei olnud eriti aega rahulikult istuda ja jutustada.
kaneelilõõts ja lambapraad. just sellises järjekorras.
ah et mis neid ühendab, nagu mult küsiti? no eile näiteks kaneel.
praad sai kiita ka. tahaks uskuda, et siiralt. samas minu panus oli väike, algmaterjal lihtsalt on nii hea. minu meelest selle talu lihast ei ole võimalik halba praadi teha ja nii juba aastaid.
nüüd on lambalihavõileibade periood käes. sest ikkagi jäi päris suur jupp seda kintsu järgi.
kena on 🙂
