ülbik või.. ?

ma ei tea, kuidas mul õnnestub hooti iseenese teadmata ülbikuna näida? kusjuures just neil hetkedel-aegadel, mil ma ise ei tunne ennast üldse kuigi kindlalt ega hästi ning hoidun veidi omaette.
ega ma ei oskagi põhjendada, miks ma vahel isegi muidu toredas seltskonnas siiski kuidagi ei haaku. ajaloos on olnud ka pikemaajalisi protsesse, kus ma olen nö kõrvalseisja olnud, iseenese tahtmata. vahel on omaette hoidumine mu oma valik, kuid kindlasti mitte seepärast, et seltskond halvas mõttes ei kõlba. nagu öeldud, vahel lihtsalt ei haaku hästi ning, mis salata, vahel lihtsalt tunnen end tõrjutuna.
no ja üllatav on, et hiljem saan tagasisidet stiilis, et ma olen ülbe või/ja pean end paremaks või midagi sellist. kusjuures ma hoidun viisakalt veidi eemale, ei ülbitse kellegagi ega midagi.
ja oleks seda olnud kord või kaks mu elus, ei..

udune827