teatrimõtteid

sel aastal olen seni kaks korda teatrisse jõudnud.

aasta algul oli Draamas “Teed juuakse kell viis“. arvestades näitlejaid ning tüki kirjeldust, ootasin küll midagi ägedamat.
hästi on tehtud küll, aga välja tulles kaob emotsioon (kui seda oligi) enam-vähem hetkega. isegi ei oska rohkem nagu kommentaarida seda. lihtsalt, et kui tahta Draamas komöödiat vaadata, siis tasub valida nt “Kõik on täis“, mis on suurepärane monotükk.

nädalavahetus viis Teoteatrisse “Kõik armastavad Roosit” vaatama.
mingil määral on need etendused võrreldavad: mõlemis on peategelaseks karismaatiline vanaproua, kelle ümber sebib mingi kahtlane element. lihtsalt et.. Roosist jäi mingi soe tunne sisse. koomikat oli ka nagu rohkem, kui eelmises tükis. narda sain küll kindlasti rohkem.

et ehk veendusin taas, et etendusest jäävat emotsiooni ei määra teatri suurus ega kuulsus.

sinepised jänesekoivad

selline argipäeva õhtusöök. originaalretsept lubab küll krõbedat katet, aga minu tulemus ei luba krõbedat pealkirja lisada. eesti keelde ka, kogusteta:

jänesekoibi vastavalt sööjate arvule
teralist sinepit (ma kasutasin inglise poolmagusat sinepit, mitte prantsuse teravat)
riivsaia – pigem jämedamat, mida mul ei olnud
2spl oliivõli

sinepijanes075

pane ahi sooja 200 kraadi juurde. kui ahi on soe, vala ahjuvormi põhja õli ja aseta ahju, et õli soojeneks.
vahepeal määri koivad korralikult sinepiga sisse ning kata korralikult riivsaiaga. aseta sooja õli sisse ahjuvormi, küpseta minutit 20-25 (ahjud on erinevad). siis keera külgeka küpseta veel 15-20 minutit.

kõrvale tegin mitte kartulipüreed, nagu tundub, vaid kollase peedi – pastinaagipüreed (või ja piima ja vähese soolaga), klassikalist punase veini kastet ning salatiks on punapeediidandid.

aasiapärased praetud nuudlid sealihaga

ma olen viimasel ajal täheldanud, et kui ikka kirja ei pane mingit järgiproovitud asja, siis järgmine kord päris sama retsepti enam ei pruugi leida. no ja muidugi, enamasti ma ei tee ju mingi ühe konkreetse retsepti järgi.
novot, igatahes:

250g (muna)nuudleid ja vett nende keetmiseks
paar porgandit
üks punane paprika
0,5k väherasvast sealiha(sobivad ka nt strooganovilõiked)
2 küünt küüslauku
paar peotäit külmutatud rohelisi herneid
paar vart rohelist sibulat
pool pisemat tšillipipart
paar cm jupp ingverit
5spl sojakastet
2spl mett
2spl magusat tšillikastet
2spl riisiäädikat
3spl oliivõli (või kui on, siis seesamiõli)
2spl maisitärklist
veidi vett

nuudlidnotsuga034

keeda nuudlid vastavalt juhendile. kurna, loputa külma veel all, nõruta ära.
sega sojakaste, mesi, äädikas, tšillikaste, 2spl õli omavahel. vala makaronid kaussi, sega maisitärklisega ning seejärel vala peale kokkusegatud vedelik. sega korralikult ja jäta seisma. muude ettevalmistuse vahel võid sedaveel segada, et nuudlid paremini maitsestuksid.
lõika sealiha peenikesteks ribadeks. ribasta samuti paprika ja porgand, viimaseks võid ka jämedat riivi kasutada (selle tavalise neljakandilise püstise riivi jäme on selle jaoks siiski liiga peenike). puhasta ja purusta küüslauk, haki tšillipipar peenikeseks, koori ingver ja haki samuti võimalikult peenikeseks. sibulatest lõika 2-3cm pikkused jupid.
vala 1spl õli wok-pannile (või suurele, soovitatavalt malmpannile), aja kuumaks ning kalla liha pannile. pruunista ja küpseta, kuni liha on pehme, umbes 6-8 minutit (sõltub kuumusest ja pannist). tõsta liha vahukulbiga pannilt, vajadusel lisa veel veidi õli. vala pannile ingver, tšilli, küüslauk, porgand, paprika ja herned ning kuumuta neid kõrgel kuumusel 2-3 minutit.
lisa pannile taas liha, samuti rohelised sibulad ning nuudlid koos vedelikuga ning 2-3spl vett. kuumuta segades veel 2-3 minutit.
ja valmis ongi 🙂

maksudest, lihtsalt

kuigi ma siin eelmisel nädalal olin uue valitsuse suhtes kriitline (ja olen siiani), on mul siiski hämming selle aktsiisitõusu-jama üle.
jah, ma saan aru, et maksutõus tundub alati väga ebaõiglane. ma saan ka sellest aru, et mitmed arvutused ei näita üldist kaupade hinnatõusu selle kütuseaktsiisiga seoses. jah, see ilmselt ei ole väga läbipaistev kuskiltpidi ja rahvast ääritab muuhulgas ka see, et see raha ei lähe vaid teede korrashoiuks, nagu see aktsiis peaks minema.

teisalt aga: ka väiksed muutused selles osas, palju inimesed kusagilt võidavad, nõuavad tegelikult suurt raha. nii suurt, et nii valitsuse kui riigikogu madalamad palgad, mida ikka ja pidevalt nõutakse, ei kataks seda ära (sotsiaalne ebavõrdsus on siin juba teine teema). mind hämmastas ja hämmastab siiani, ühe näitena, see 1000-eurone alampalk. ei, samas see pole hea näide, see on juba liiga üle võlli. aga no igatahes neid lubadusi, mis panid mind kulmu kergitama, et kust ikkagi see raha tuleb, oli palju. sest ikka oli reklaamidel see, et langetame toda maksu ja tõstame seda toetust, aga ei meenu mitte, et oleks olnud kirjas, et selle toetuse tõsmiseks tuleb tõsta mingit maksu. mmh, artiklites ikka leidis, aga tänavalt mitte.

kuna pealkiri lubab aga lihtsalt postitust, siis palunväga. võtame aluseks pere rahakoti.
ütleme, näiteks, et ma, vastu tulles lapse nõutele ja püüdes tema jaoks ka popp olla, otsustan tõsta ta kuu taskuraha 30 euro võrra, ilma et mul oleks palgatõus. kena, eksole. aga – see raha peab kusagil tulema. seega ütlen lapsele, et näe, taskuraha tõusis, aga nüüd sööme 2x nädalsa praekartuleid sibulaga, ilma mingi lihata. sest see raha pidi kusagilt tulema ju ja siit tulebki. selline 10+ laps saab juba väga hästi aru sellest loogikast.
no ja nüüd mõtleme, et mis see riigi rahakott teistsugune on? kui eksport (tooted ja teenused) ei suurene, siis võib öelda, et “palgatõusu” ei ole. ja – nii ongi. tuleb lihtsalt olemasolevat raha ümber paigutada.
sai vist lihtsalt? tegelikkuse kohta lausa liiga lihtsalt.

ja kes tahab riigi rahakotiga natuke ise mängida, siis selleks on vahend olemas: Meieraha. muuhulhas saab seal ka täpse ülevaate, kui palju su palgast kusagile valdkonda läheb (kalkulaator).

ja kui enam ei taha-jaksa maksudest mõelda, siis: sadamates hakkab juba looma 🙂
150423_5973

poliitikarant

ma olen endiselt selline poliitikakauge inimene, aga no tänase Ekspressi Bääd ütles just seda, mida ma isegi mõtlen: Eesti Vabariigi uus valitsus ei tundu ka sel nädalal parem kui eelmisel.

ja ma ei räägi siinkohal aktsiisidest või midagi. lihtsalt et mu meelest ei pea selleks olema ei Lauristin ega Simson, et öelda välja, et nelja aastat see valitsus ei püsi.
Ekspressi juurde tagasi minnes: Kranaadis oli ka päris lustakas ennustusvõistlus, kus üks küsimus oligi, et mis ajaks see valitsus kokku variseb. ega see väga huumorina ei tundunudki.
ma muide ei salga üldse, et ma olen see tüüpiline eestlane, kes ei ole rahul, aga omalt poolt põrutavat lahendust välja ei paku. ma pole ei poliitik ega majandusinimene ja ei peagi tingimata mingeid mõtteid välja käima. aga mul on tunne, et kogu see asi käib kusagilt valest otsast..
tegelikult on esimest korda elus mul tunne, et – ma ei taha sellises riigis elada. riigis justnimelt. geograafiliselt, klimaatiliselt jms tahan ma siin elada küll.

igal juhul kui mul isegi on käinud hooti uitmõtted auto soetamise osas, siis hetkel ma ikkagi jätan täiega oma “kodanikukohuse” kütuseaktsiisi osas täitmata ning endiselt ei osta autot. kuigi toosama aktsiis ei ole küll see põhjus, eksole.

tegelikult peaks minema kive vette loopima.

aprillimaasikad

emake hellake mõtles, et ostab lapsele head-paremat. muuhulgas rändas poekotti ka karbike maasikaid, esimesed, mis sel aastal osta olen julgenud.
lapsuke valis välja ühe kenama, pesi ära, võttis esimese suutäie ja ütles, et teeme nii, et nüüd rohkem ei osta, enne kui oma maasikad tulema hakkavad. et need ei maitse ju.
proovisin ka ühe kaunitari ära. maitset oli vähem kui sügavkülmast võetud maasikamoosil (no külmal veel, noh, mitte sulatatul).
ei osta jah.

aprillimaasikad815

nädal, laupäevaste piltidega

nädal on jälle lihtsalt mööda libisenud.
esmaspäeval sain käed korda. teisipäeval jätsin ühe ürituse vahele ja tõmbasin hinge. kolmapäeval sain kassitoidulaadungi, neljapäeval jällegi kassiliiva. reedel proovisin kaamerat. eile sai laps uue jope ja käisime linnast väljas. täna oli kohupiimavorm kisselliga.
muidugi on see meelevaldne nimekiri.

eilsete piltidega läks nii, et ma olin kaamera manuaalselt pannud kunstvalguse režiimile ja muidugi avastasin seda alles siis, kui enam ei pildistanud. siin arvutis pole korralikku fototöötlusprogrammi ka, nii et on siis sellise kummalise värvirežiimiga pildid.

150411_kibuvits_5771

150411_nastik_5791

150411_pajutibud_5805

150411_sinililled_5795

150411_suurupi_5755

märksõnu

hommikumunad, peekon ja roheline sibul. jättes kõrvale värvitud kümme muna, oli reedest tänaseni munade kulu 19 tükki. ja ma ei teinud midagi erilist! kahel hommikul munahommikusöök, laavakoogid, tänased küpsetised..

küpsetised täna: lõhepirukas porruga, teisest poolest taignast kohupiimapirukad. kui kilo sulatatud taigent tuleb ära teha, siis tuleb ära teha. kala fileerimine pole ammu enam probleem. piruka kõrvale polnd kartulit vaja. mugav.

pikk vann, millega veeprotseduurit ei lõppenud. nimelt sättisin end ujulasse. mitte veekeskusesse, vaid ujulasse. 750m konna, 250m selili. laps õpetas natuke. vaatab, mis mu õlg selle peale lähipäevil ütleb. muidugi on see mu jaoks päris hea koormus ka.

rammestus.

lohepirukas742