Aasta: 2013
söögikohamuljetu
tänapäeval täitsa veider, kui ometi üsna kaasaegse ja isegi popi söögikoha menüü kohapeal on üpris erinev sellest, mis on nende kodukal. ning kõvasti reaalsuse kahjuks. et niigi napimast menüüst olid veel osad asjad maha tõmmatud, jäi tegelik valik üsna väikeseks. aga kes siis ette teadis.. ja midagi sealt ikka leidis. ning menüüs ei olnud mitteüht punast veini klaasihinnaga kirjas, küsides selgus, et tegelikult see nii siiski ei ole.
peab ütlema, et ma pole sellest kohast veel küll kordagi sellist väga positiivset elamust saanud. alati on täpselt see, et nagu otseselt väga halvasti midagi ei olnud, aga kiita ka millegi eest samas ei ole.
iseenesest mulle meeldib ikka positiivset tagasisidet anda, kuid ilmselt pole alati ette nähtud.
kummalisel kombel on mul lähiaegadel sinna veel asja, küll üritusele.
Tiuks
Voltsist saab siis, kui temast ka kena portree saab, hetkel on see veel keeruline.
nädal aega Lumiat
novot, nädal tagasi otsustasin oma telefoniprobleemiga lõpuks tegeleda. ausalt öeldes küll juba varem, sest mitu kuud olen uurinud-puurinud, küsinud ja püüdnud mõelda. aga see maailm on nii kirju ja mitmetahuline ja no nagu ikka, ka maitse asi.
lapse Androidi olen ma käppinud, ei midagi erilist, aga mitte päris minu maitse. ütleksin isegi, et mu vana Symbian meeldis rohkem. võimalusi on jah, Androidil rohkem, aga no ma ei tea. mingid asjad olid naljakad. näiteks sain teada, et päris mitmel Androidi-telefonil on mobiilse neti väljalülitamine üks igavesti keeruline tegevus (kuigi ilmselt on selleks äppe ka). no pluss .. oh.. ma ei tea. visuaal, jah. mis tähtsust sellel on, võib küsida? aga vot näed, mulle on.
muidugi on hetkel juba win8 telefonid ka väljas, aga nende odav ots tundub jälle olevat kehva rauaga, nii läksin ikka win7,5 ja Lumia 800 peale. nagunii aeguvad kõik poole aastaga ära. ning isegi järelmaksuga ei saa kallimale tegelikult mõelda.
peab ütlema, et siiani olen küll paksult rahul.
mul on telefon veidi rohkem, kui ainult helistamiseks, seega olen tõmmanud juurde mõningaid äppe ja siiani olen kõik vajaliku leidnud. et mul neid nii palju ka vaja ei lähe ju.
mailid-kalendrid on kõik kenasti googliga sünkros, neti väljalülitamine ei ole keeruline, aga äpiga on veel lihtsam. sõiduplaanid-ilmateated olemas. parkimise äpi tõmbasin ka igaks juhuks, kuigi seda ei lähe väga tihti mul vaja. no ja veel paar vidinat.
need võiks muidugi olla mingis minu poolt sätitud järjekorras (avakuval on see võimalik), automaatselt on tähestikujärjekorras. no vähemalt otsitavad. võib-olla on menüü jaoks ka mõni äpp..
ning see kõik näeb kena välja. ekraanipilt ja telefon ise. graafika on puhas, minu jaoks liigub piisavalt kiiresti ka. superhüper.
kuigi sellest ei saa aru, et valgel telefonil on kaasas must kate. aga see probleem saab ka varsti lahendatud.
pikapeale suudan näpuga õigetele asjadele ka pihta saada, sellel ei ole ju seda võimalust, nagu eelmisel, et toksin küünega.
p.s. kuna tundub, et keegi ründab seda blogi aktiivselt, siis on aegajalt ligipääsuga probleeme. peaasi, et hostingupakkuja mu lehte kinni ei keera selle peale.
Hümnid läänerannikult
.. oli kava järgi tänase Vox Clamantise ja SaxEsti kontserdi nimi. või kas see nimi ongi oluline. peaasi, et on hea.
ja muidugi oli.
muidugi, eks kiriku võimalused, nii ruumi kui heli mõttes, annavad oma osa. ning sellised rohkem või vähem liturgilised lood sobivad loomulikult kirikusse kordades paremini kui kontserdisaali.
V.-d oli ka hea näha üle tüki aja. küll peaaegu ainult hetkeks, aga siiski. muidugi, meelsasti oleksin ma temaga veel pärast istunud ja rääkinud, aga asjaolud ei soosinud seda.
õues on mõnus värske lumi ja kerge õhk. paras aeg veel jalutama minna?
lihtsalt fikseering
ma peaksin siinkohal kirjutama filmist Holy Motors, mida sai vaadatud juba mingid päevad tagasi, aga ma ei oska kuidagi. see polnud ka muidugi üldse mitte klassikaline film, aga ma olengi viimasel ajal vaadanud üpris palju selliseid hüppelisi, seostamata asju. ikkagi ei oska.
aga olgu see fakt ära fikseeritud.
ära hellita mind valedega
eks neid valesid ole elus nähtud küll, just neid, mis peaks nagu teatavat lohutust või heaolutunnet pakkuma. aga mida need kindlasti ei tee, eriti, kui tõde selgub. siis on kukkumine veel hullem, topelt, võiks öelda.
kusjuures kohe tõde teades võiks teinekord tulemus olla valega soovitule sarnasem kui valega õnnestubki. ausus ise lihtsalt on nii väärtuslik.
enamasti ei olegi probleemi ja tõde on väga sobiv. nagu eilegi. ometi oleks nii mõnigi selles olukorras mind mõne leebe poolvalega kostitanud.
detail: ma olen nooruses mingi aja olnud üsna krooniline valetaja. tundus lihtsam rääkida seda, mida taheti kuulda, ka ennast säästvam. väga kohutav viga oli nii mõelda. positiivne tulemus: ma ei ütle, et ma olen hea inimestetundja, aga valesid tajun ma küll üsna lihtsalt. tegelikult see ei olegi alati positiivne..
ning jah, vahepeal oli aastaid, kus ma ka igas olukorras püüdsin rangelt ainult tõtt rääkida, aga siis tajusin ära, et see ei sobi ka. inimesed ei ole selleks valmis ning ei taha seda, laiemas mõttes. vahel on parem lihtsalt vaikida. vahel lausa nõutakse mingit lohutavat valet, sest tõde ei taheta ka mitme kordamise peale teada. vahel on vale lihtsalt väike põgenemine. vahel lihtsalt ei olegi tähtsust, mida täpselt öelda. ning alati käib see koos mingi seesmise dilemmaga, sest ma tean, et nii ei tohi.
on inimesi, kellele ma ei valeta. need, kes on mu jaoks tõeliselt väärtuslikud. ja kes saavad aru, kui ma ütlen, et ma midagi ei soovi rääkida. sest meil kõigil on selliseid asju.
ja muidugi, alati tasub meeles pidada: kui sa ei taha vastust teada, siis ära küsi. ja kui sa näed, et teine ei taha vastata, siis loe siit juba vastus välja ning ära käi pinda. lihtne öelda muidugi.
ning nagu H. eile õhtul ütles: ‘homme algab elu’, siis jah, võib nii öelda küll. mingid hägustunud asjad said silmapiiri ja nihkusid meeldivalt paika. tänu ausale infole.
relatiivsus
.. ja see võib olla iga päev erinev.
