vähe sellest, et niigi on pooltõbine olla, kadus uni ka mingi kella viie ajal ning muidugi saabus tagasi just selleks ajaks, kui äratus oli. tõusin ja esimese asjana võtsin paratsetamooli.
ma jälestan igasugu tablette jms keemiat..
väike lohutus: täna ei ole pikk-väsitav päev, nagu homme-ülehomme kipuvad olema. ning jaa, juba pühapäeval saabki kaua magada.
ilma eileõhtuste küslaleibadeta oleks vist veel hullem.
ma vist ei taha selle vinduva haigusealgusega enam võidelda. aga mõne päeva peaks veel vastu pidama ikkagi. siis võiks põhjalikult ära põdeda küll.
aga nüüd ootavad mind tänased suured teod.