anti-sotsiaalsus..

kuna minust ei ole täna pikka kirjutajat, siis lingin hoopis Maie suurepärasele artiklile.
ega mul oleks siin kommentaare lisada küll, kuid täna pole päris see päev. aga hästi lühidalt, kõigi keskkonna-, arengu- jms teemade juures me unustame tihtipeale ära inimese. artikkel ei räägi muidugi keskkonnahoiust kui sellisest, pealtnäha, tegelikult aga küll. sest inimesed on samuti osa keskkonnast ja ka inimesi tuleb hoida (kuigi meid on liiga palju, aga no see selleks). ning minu meelest on lausa alatu eeldada, et kõik inimesed ongi mingile müstilisele, kellegi poolt ettenäidatud majandusedule või üldse edule suunatud. kusjuures antud võtmes on lihtsam nendel, kes ise teadvustavad, et see nn edu ei ole nende jaoks ning elavad teadlikult kuidagi teistmoodi. keerulisem aga ongi just nendel, kes sügaval sisimas tahaks olla, nagu kõik teised pealtnäha on, aga kellel puuduvad vajalikud oskused-tugigrupid vms. sellistele on ütlused stiilis, et ‘õpi ja otsi parem töö’ vaid olukorda halvendavad, minu meelest.
aga lugege originaali.

hommik

vähe sellest, et niigi on pooltõbine olla, kadus uni ka mingi kella viie ajal ning muidugi saabus tagasi just selleks ajaks, kui äratus oli. tõusin ja esimese asjana võtsin paratsetamooli.
ma jälestan igasugu tablette jms keemiat..
väike lohutus: täna ei ole pikk-väsitav päev, nagu homme-ülehomme kipuvad olema. ning jaa, juba pühapäeval saabki kaua magada.

ilma eileõhtuste küslaleibadeta oleks vist veel hullem.
ma vist ei taha selle vinduva haigusealgusega enam võidelda. aga mõne päeva peaks veel vastu pidama ikkagi. siis võiks põhjalikult ära põdeda küll.

aga nüüd ootavad mind tänased suured teod.