2012, peaaegu läbi

aasta lõpus tehakse kokkuvõtteid, no igal pool. ma olen ka ikka teinud.
aga mis siin pikalt lobiseda.

üldiselt oli hea aasta. võib-olla et isegi suurepärane.
mitte, et kõik oleks alati väga sujuvalt ja hästi läinud, eks on asju, mis on ka halvemad, kui varem. aga palju on parem. ning määrav ongi minu subjektiivne arvamus, mitte objektiivsed asjaolud.
siiski, alati saab minna paremaks, nii et ju lähebki.

otsisin tükk aega, milline aastat iseloomustav pilt siia panna.
üheks oluliseks sündmuseks oli kindlasti Peterburi-reis, keset suve, ja siit siis ka aastat iseloomustav pilt.
kohtumiseni uuel!

120617_6217

I smile to the sky and think..

smile060

mulle ei meeldi mingi hullpalav, aga mulle meeldib päike, kahtlemata. nagu kass, mõnulen päikeses.
ja kõrvale leidsin sellise latiinoma versiooni Simply Redi igihaljast ‘Something Got Me Started’-ist. kusjuures tolle laulu originaalversiooniga on mul mingi täiesti oma lugu Berliinist. aga ma ei oska seda mõistlikult seletada. umbes pool eluiga tagasi ka muidugi.

insomnia

ma võin ju aimata, miks ma pole viimased ööd hästi maganud, aga ega see ei aita midagi. kolm ööd on läinud kuidagi kummaliselt. kahel esimesel olid veel veidrad unenäod, täna lihtsalt ärkasin lumerookimise peale tükk aega enne kella.

eilses unenäos oli mingi rongide ja jaama teema. kusjuures eriti hästi jäi meelde see, et rongid olid jaamas (no Balti Jaam nagu) hästi lühidalt, mingeid infotahvleid ei olnud ja tuli joosta perroonide vahelt, et õige rong leida, sest sihtkohad olid vaid rongide peal kirjas. radu oli rohkem ja tegelikult see ei olnud üldse väga Balti Jaama moodi, no nagu unenägudes ikka. kuidagi õnnestus siiski õigele rongile saada, kusjuures enne rabasin veel mingist teisest rongist istmepehmenduse omale. täiesti segane lugu. ja miks ja kuhu ma üldse läksin, ei tea ka. ärkasin segase tundega ja ei uinunud tükk aega.

üleeile unenägu, mis mind üles ajas, oli hoopis väga soe ja positiivne. aga näed, isegi sellise peale võib uni ära minna.

igatahes täna hommikul otsisin magneesiumi-B-vitamiini tabletid üles. jah, ma tean, et ülehomme magan ma juba niigi hästi, aga väike kuur kulub sellel ebameeldival sulaperioodil ikka ära.

korrastatud tugitool

novot, fassaadi remondimeestele panin ma igatahes ära.
see tool sai majja toodud siis, kui tellinguid maja ümber sätiti. nüüd on minul tool lõpuks valmis, aga maja fassaad veel mitte. soojenduseks mahtus mul mitu pisemat tooli ka vahele, aga ega ma ei tea, mitmel objektil need mehed vahepeal töötanud on 😛

igatahes tegu on Isku Ritz-sarja tooliga, poehind ca 550 eurot. uusi katteid müüakse ka, ca 175 eurot kate kui selline. vahetama peab siis ka veel ja ma ütlen, see ei ole lihtne. ma tegin natuke avarama, kui originaalkate ning pealetirimine oli hullumaja. jah, ilmselt see kangas polnud ka sobivaim, alt selline natuke liiga hästi vatiiniga haakuv. originaalkangas oli hoopis teise koega. ikkagi.
ja see osa kangast, mis juba peal oli, seda ei andnud kuidagi keerata ega nihutada, tiri aga jälle üles ja säti paika..

oleks kate kohe sobinud ja esimese korraga õigesti paika saanud, oleks see tool ammu valmis olnud. aga oleks on oleks on oleks. igatahes olin ma ühe õmbluse teinud nats valesti ja selle parandamine oleks tähendanud kogu katte harutamist. nii et kusagile õmblesin ühe ribakse juurde, peaaegu nähtamatu, ja ma näen-tean ise neid kohti, kus see kate võiks pisut paremini istuda.
aga üldiselt olen siiski rahul, esimese suurema töö kohta on tulemus täitsa hea. see oli ka lihtne, et puitosad olid korras, ainult paar värvipritset käetoelt ära lükata.

ja endiselt tänud V.-le, kelle riistvara on siiani mu käes ja kes lisaklambritega varustas, samuti andis ta ka väga väärtuslikku know-how’d. ilma selle abita oleks kogu see toimetamine võtnud veel rohkem aega, ilmselgelt.

pilti tehes ma ei mõelnud üldse, et toolid võiks ju samamoodi (sama nurga alt) olla. nüüd polegi. nojah.

ajatapp

see lumesadu väljas on nii ilus, aga see, mis peaks õhtul järgnema (vihm ja plusskraadid) enam mitte. no ei taha, et jääbki nüüd kõikuma sinna plussi ja miinuse vahele, nagu lubatakse. libe ja sopane. ilusat talve tahan.
aga mida minu tahtmine looduse vastu saab 🙂

tegelen veel lapse toa radikaga, ma pean selle ju ikka päris soojaks saama. vajadusel lasen veel 10 liitrit vett sealt välja, lisaks eileöösel lastule.
ja siis on plaanis teha veel see asi ja teine asi ja.. to-do list mu peas on üsna viisakas. ah et täna on nii suur püha, et lind ka ei lenda? no ma ei tea. aega ja igatsust on vaja ju kuidagi tappa. ajamõrvar.
südametunnistusel on siin ka oma osa. kuigi meelsasti ei kuulaks teda, vaid lebotaks niisama. aga siis ei kao see aeg ka mitte kuidagi..

märkamatud tegemised

tubane olemine, kraamimine ja toimetamine.
vahel tahaks terve elamise tühjaks visata ja uuesti sisustada, nullist. aga siis on jälle kusagil asjad, millega on moraalne side. ning kõik need raamatud. ja muidugi ei saa seda teha üksi, aga ma ei julge teisi vist ligi lasta. olgu, on inimesi, keda siiski julgeks. aga see on pikem projekt ikkagi ning kindlasti ei tähendagi korraga kõige väljaviskamist.
tegelikult on praegugi paar suurt prügikotti täis asju, mis tuleb viia prügikasti ja mingid kastid-kotid mööda elamist asjadega, mis tuleks maha müüa.. või ära viia kusagile. sest see müümine on kah üks närvesööv protsess teadagi.
ja ikkagi veel sahtlid-riiulid-kapid, millesse ma ei ole julgenud väga sügavalt süveneda ja sorteerida.
samas on selleks veel täiesti mõned päevad aega. päevad, mis tuleb sisustada ebameeldivama tegevusega, kui ootamine.
need märkamatud tööd, mille tagajärgi tuppaastuv inimene ei näegi, kuid mis ometi võtavad nii kohutavalt aega.

seniks aga võõraid pilte.


(vajuta pildil ja saad kogu seeria, suurepärane tüpograafia-piltide koostöö, jättes isegi sõnumid kõrvale. suurte plakatitena mõjus linnaruumikujundus)