Päev: 25. november 2012

eilsest muljetan vist kunagi hiljem. sest no muljetamist on. aga tänased väikesed asjad on ju ometi kohe ja siin olemas..

tänane töövõit: sain ühe õmbluse tehtud, mille teostumises ma kahtlesin üsnagi. aga vähehaaval ‘tikkides’ õnnestus kuidagi see kangapusa masina alla saada ja nii, et õmmelnudki kogemata mingit vale nurgakest ka kokku. edasi on tehniliselt veidi lihtsamad nikerdamised. et ehk kunagi saab asja 🙂

õmblusmasina kõrvale, teadagi, on eesti muusika. seekord jäi üks selline mitte-väga-minulik pala kummitama.
nukraks teeb see, et eks me kõik otsime, aga kui teaks isegi, mida.. midagi paremat, alati, eksole? märkamata head, mis on tegelikult kusagil, siinsamas, täiesti olemas.. ja mida me tihti ei oska hoida.
muru on rohelisem alati seal, kus meid ei ole. täpselt seni, kuni me sinna jõuame.
kurb oli täna jälle ühest sellisest loost kuulda.
ning ilmselgelt ei tasu siis imestada, miks minu suhtumine armumisse jms on just selline (pragmaatiline ja materiaalne), nagu on.
lisaks oma kogemustele on mul ju silmad peas.
ja.. ma tunnen ennast samuti.. vist..

ning mul on vaikne rõõm lihtsalt sellest, mis mu elus on. kasvõi see väike õmblus, globaalses mõttes täiesti tähtsusetu, minu jaoks pisike võit. või abivalmis sõbrad ja arukas laps. või.. 😉