.. on ilmselgelt liiga vähe.
peale eilset samanimelist filmi olen ma selles veel enam veendnud, kui enne.
kõigepealt filmist, või peaks ütlema, et filmidest? sest suuresti oli tegu täiesti erinevate lookestega, mis osad omavahel kuidagi põimusid ja osad üldse mitte. kuna see oli ette teada, siis ma ei saanud ebameeldivat üllatust.
minu jaoks oli tegu huvitava mosaiigiga, mis lisaks inimsuhetele näitas linna igapäevaelu, oli täis muusikat ja päikest ja ookeani. siga tagahoovis, jam session kanade vahel, kodune lainekohin kõike saatmas. mõnigi asi meenutamas nõukogude-aegset lapsepõlve, ometi mitte masendusttekitavalt. kust siis ehitusmaterjali ikka saab, kui mitte ehituselt vasakule pannes..
inimesed, muidugi. valikud, lähedus ja kaugus, sõprus, üksindus. moraal.
Kuuba kaks raha: kohalik peeso ja valuuta vastu saadav CUC.
ilusad lagunenud majad. nõukaaegsed ja veel vanemad autod.
‘tal on kuus naist ja palju lapsi, aga tal ei ole nendega probleeme. ta ei ole kunagi kodus’.
muusika*.
kui ma olin väike, nii väike, et ei käinud veel kooliski, käis mu isa Kuubal. kaunis kalender rippus suure toa seinal ka siis, kui selle ‘aeg’ ammu läbi oli. mustvalged pildid ja värvilised diaposiitivid. merekarbid ja kuivatatud meritähed, üks on vist siiani kuskil minu juures. t-särgikesed mulle ja vennale, oo, värvilised, ilusad, ma olin liiga noor, et nende tollast väärtust tegelikult mõista.
hiljem unus see kõik aastateks.
et nüüd juba ammu tagasi olla.
jah, Kuuba ei ole vaid Havanna. isagi oli suure osa ajast hoopis Varaderos.
aga ikkagi.
ma vaatan selliseid film või midagi ja mul ei ole mitte mingit kahtluseraasugi, kas ma peaksin ühel kenal päeval sinna minema. ja pikemaks, kui 7 päeva.
küll lähengi.
—
* – ‘ema, miks sa ütled kogu aeg, et sa ei oska laulda, oskad ju?’ nõudis minult laps, kui ta eile õhtul Kungla rahvast pähe õppis ja ma talle seda kaasa jorisesin natuke õigemal viisil, kui ta ise seda tegi. no et ta paremini (mitte õigesti, nii hästi ma ei oska) selgeks saaks. pärast, kui ta oli duši all, tegin ma toas mõned salsasammud. mäletasin neidki!