ma ei suuda kuidagi otsustada, kas ma peaksin kirjutama eilsest päevast või nädalavahetuse filmidest või mis. äkki ei peaks üldse? aga no ei saa ju.. seda enam, et uus film on kohe peale tulemas ning et need filmid, milles oli midagi sarnast, ja mu eilne päev moodustavad mingi omapärase orgaanilise terviku. et ehk Seitse psühhopaati, Eksitus ja lihtsalt üks segane pühapäev.
filmide läbiv teema, eksole, on koerarööv. kusjuures.. no just, rööv. ühel juhul oodatakse vastu pappi, teisel juhul seda, et peale röövi omanik suhtuks looma nii, nagu alguses. kusjuures looma valik on juhuslik ja seda mõlemas filmis, vist.
ja üldse, esimene film oli see, kus ma esimest korda kuulsin (või siis nägin) sõna ‘overkill‘ selle kõige otsesemas tähenduses. et ehk kui tappa, siis kohe ikka üle tappa. nojaa, kohati oli seda minu jaoks natuke palju, kuigi kohati kiskus absurdi ka juba. aga üldiselt meeldib mulle vähem tomatipastat või mida nad kasutavad, eriti, kui sellega on seotud ka hulk terariistu. ja sellest tüübist, kes oli pettunud, et ei olnudki viimast korralikku ja vinget tulevahetust, ma ei saanudki aru. nojah, psühho ju 😛 see-eest läks vanamees (eiei, mitte see jänesega psühho) mulle üsna hinge. temas oli mingit kummalist tarkust.
muidugi maffiaboss oli ka hea tüüp. ning see kirjanik mõjus kogu selles seltskonnas kuidgi süütult. samas, kui kogu aeg poleks olnud juttu sellest, et ta joob palju, siis ei oleks seda küll üldse tähele pannud. et mingi hetk ma lihtsalt teadsin, et ta joob palju ja ilmselt on jommis.
ning jaa, naiskarakterid said hädavaevu oma sõnad kokku 😛
(‘kuule, kas selle filmi nimi ei peaks olema mitte seitse idiooti?’ sosistas M. mulle poole filmi ajal. Dostojevskiga seosed puuduvad.)
teine film, noh.. no absurd. mind isiklikult natuke häiris, et mõned asjad olid täiesti ebareaalsed. no kui see aednik ära suri ja pärast ikka olemas oli, nt. ning stseen rannas oli mu jaoks ka natuke liiast, sellisel kujul. sest no üldiselt oli suurem osa selline, kuidas öelda, absurd, aga mitte otseselt üleloomulik või vägivaldne. ja no ausalt, naerda sai ka ikka kõvasti.
et ehk tegelikult oli peategelane ju oma koera taga igatsev mees (vs maffiaboss eelmises filmis, hmhmh), oli see film kuidagi – helge.
ja no tõesti, kui see tibi sinna Dolphi juurde sisse vajus, siis ma vist enam-vähem kõõksusin (ja kujutasin ette, et no reaalselt.. no see olukord olekski ilmselt selline.. vist?). või see küüslaugu koht.. ning jaa, seda uuesti istutatud palmi ei näidatudki lõpuks. kuigi, kas Kalifornias nad nimetavadki kuuski (spruce) järjekindlalt mändideks (pine)? see oli silmnähtavalt mingi kuusk, haha, (targutavalt) vist kanada kuuse mingi vorm 😛
Jesus Organic Pizza..
kahe filmi vahele mahtus hetk, kus mu esikusse maandus kolm ja pool lamba lihakeha, samal ajal oli seal tuttav oma väikelapsega, et laenata üht kodumasinat. ning kui ma siis, veel tunde hiljem, peale õnnestunud lambakaalumist, üritasin õmmelda, oli just täpselt see omnibussi-küsitleja veel puudu. mul oligi pooltund, kus ei toimunud mitte midagi. eksole. isegi keegi ei käinud lammast ära korjamas.
tipphetkel oli vannitoas neli nuga ja kaks teritajat. aga ei ühtegi röövitud koera.
õnneks.
sest tont teab, palju seal muidu võinuks verd ja muud segast veel olla..
ainult lapsega läks natuke halvasti, sest ta ikkagi ei tahtnud üksinda kinno minna, kuigi vaatasime midagi välja lausa. ja seda lauamängu, mida me mänginud ei olnud, ei suutnud ma (st mu aju) ka eile lõpuks vastu võtta ning teist ta ei valinud.
ma ikka ei ole üliinimene, tüng!
tool jäi ka ikka veel pooleli. aga ma ei taha seda uisapäisa teha.
***
mina: .. hommik ..? .. esmaspäev … ? :O juba jälle!
I: jube tihti kuidagi viimasel ajal….
II: Milleks paanika 🙂 Ainult 1/7 su elust on esmaspäevad 😉
mina: no laupäevad-pühapäevad küll ei ole 2/7, vaid ka 1/7 😛
***
hommikul aitasin ühel lambulisel 20+kg lammast autosse tassida.
reaalsus, film, unenägu.