nädala sees jõudis minuni mööblivatiin ja klambripüstoli jaoks oli veel natuke klambreid. mingi päris kena jupp tumesinist hästi tugevat teksat on tekstiilikastis ammusest ajast olemas (alla sain kasti, üles saamine on probleem, mul ON vaja ühte kena kerget treppredelit), nii et töösse läks köögitool.
tool on pärit vanakraamipoest ning käib ringi. selline mõnus ja kena.
aga poroloon on ainult tooli peal, mitte üle servade ja nagu esimeselt pildilt hea vaatamisega näha, on kangas põhjavineeriga kokkupuutumisel kuluma hakanud. kuna see on nö minu köögitool ja lapsele ka väga meeldib (et ehk kui me just koos köögis midagi ei tee, siis eelistab temagi seda tooli), on see väga palju kasutuses ja seega ei ole sellise ehituse juures kulumine mingi ime. lisaks ka toon, mu köök on sini-kollane ning kuigi see tool on natuke laua taga varjus, karjus see värv siiski konkreetses interjööris. muidu mulle punane meeldib, teadagi 🙂
hirm oli taas õmblusmasina ees, et kas ja kuidas, aga üllataval kombel näris isegi neljakordsest teksast läbi. nagu ütlesin, on see hästi tihe ja paks teksa, mitte pehme õhuke püksiriie. suurim probleem oli tooli peamine ring ja serv kenasti jooksma panna. traageldades oli nagu kõik korras, aga masinaga õmmeldes läks lõpp ikka natuke jamaks. harutasin, kirusin ja lasin uuesti. sellise tulemusega on tool kena ja peab vast kauem vastu, aga mõõtmise üle pean veidi mõtlema veel.
algul tundus ka, et ma ei saa seda katet iial kogu selle vatiini peale. ma ei jätnud suurt varu, sest vatiin ju vajub kokku ka. kui ma aga servad enam-vähem üle sain ja siis tooli tagurpidi panin, läks asi oluliselt lihtsamaks.
klambrid said otsa, tegelikult võiks kohati mõne klambri lahti kiskuda ja uued asemele panna, veidi pingutades. aga üldiselt ei ole siiski viga ja seda tooli julgen ma altpoolt ka näidata 🙂
kätele hakkab see ka. nööpnõelu oli seekord vaja ja muidugi torkasin ma nendega end mitu korda. ja üldiselt on selle töö tulemuseks päris kuiv käenahk, ma ei tea, kas kangast või metallist või millest. aga kinnastega sellist tööd ka ma ette ei kujuta.
