neljas tool

läks kuidagi nii jälle.. õhtul hakkasin harutama, aga siis tuli öö peale. ma ei või, mu üllatuseks on ööpäevas ikka ainult 24 tundi.

igatahes, tool nimega Ikea Love (Love peaks seal olema mingi tooteliin lihtsalt). vanakraamipoest, nagu ikka. eest hakkas poroloon välja piiluma ja sai punase niidiga lihtsalt natuke lapitud. no ja üsna pleekinud oli ka see kate. ma ei saanudki seda õiget pleekinud tooni kätte, kunstvalguses on selliseid toone kehv pildistada (ega valmis tooli toon ka parem pole; kes on külas käinud, need kujutavad ette). ütleme nii, et punane pilt on liiga ilus 🙂 reaalis oli see tool ikka üsna rääbakas.

üldiselt on suhtumine, et Ikea asjad on sellised kehvakesed, selle tooli lammutamine oli küll tegu omaette, just klambrite väljakoukimine; ka oli selle poroloon korralikult liimitud ja kõik paigas ning pealtnäha üldse mitte väga ära vajunud. et ehk täiesti korralik töö. klambrid olid isegi toonitud, kuidas vaja ning kogu asi oli vägagi läbimõeldud. respect!

seekord harutasin kõik lahti ja lõikasin uued tükid vanade järgi. kangas, muide, maksis umbes 1.20. et ehk üsna kitsas kaalukanga jupp. paar plekki oli peal, aga need jäi parajasti välja.
põhja suhtes tundsin end juba kindlamini ja seljatugi oligi raskem. selles mõttes oli vana kanga järgi väljalõikamine ka hea mõte.
vana porolooni ma ära ei kiskunud, aga lisasin veidi mööblivatiini, nii toele kui põhjale. kinnitasin selle kergelt poroloonile, uued polstrinõelad abiks 🙂
selle valge kandiriba oleksin tahtnud säilitada, aga ilmselt poleks mu masin seda õmmelnud, ka oli seljatoe oma katki, no nagu plastik ja kumm lähevad ikka koledaks aja jooksul. nii et selle asemel sai õmblus hoopis väljastpoolt üle õmmeldud.
masin, jah, õmblusmasin on mul ka imelik. nagu CV ütles, õhukest materjali ei pruugi õmmelda. aga sellist, mis vaevu talla alla mahub, õmbles küll. olgugi, et ma ei julgenud siis kiirelt lasta, vaid ketrasin käega edasi. see ei olnud väga tihe materjal muidugi. aga ikkagi.

veidi ka käsiõmblust, mõnevõrra klambreid (aga vähem, kui esimesel toolil), suur hulk aega. pisivead ikka ka. aga ma ei ütle, kus ja mis 🙂 seda tooli julgen alt ka näidata.
hea meel tehtud tööst. ja valmis tooli panin nii, et on veidi näha ka ruumi, kus asub. eksole, ma ütleksin, et ainuüksi see kangas oli ilmselge vihje, et see tool tuleb korda teha. üleeilsel pildil on selle toon rohkem viltu kui tänasel.

naerame-naerame

mul on täiega tunne, et lisaks muule mõjutab mu meeleolu see väljavaate puudumine. otseses mõttes. ning see pidev lisahämarus tubades niigi hämaral hooajal.

aga siis tuleb end ergutada muuga.
tänast saundträkki (nende palade taustal pole mõtet mind analüüsida, need on lihtsalt tänasesse sobivad lood):

eesti muusika päev.

(ma oma meelest saatsin selle postituse üles juba tunde tagasi, aga näe, ikka istub siin mustandites :O)