eile oli siis taaskord see päev, kui läks napilt, et kassasabas minu ees olnud onu oleks minu ostud ka omale ‘saanud’. sest seda pulka ei olnud vahel, et ‘järgmine klient’.
mina muidugi suhtun nii, et kui minu ees olija soovib maksta mu kauba eest ka, siis ma annan talle selle võimaluse. oma kauba järele panen alati kenasti pulga, sest mina teiste eest maksta ei soovi.
vahel panen ette ka siiski, kui mul juhtub hea tuju olema.
aga üldiselt.. et mispidi ikkagi normaalne oleks?
Kuu: detsember 2009
mahlane kanasalat
retsepti leiate kokkajast seekord 😛
mahlane kanasalat
olgu siis, publiku tungival nõudmisel panen järgmise retsepti siia. nädala jooksun äkki toon mõne veel üle, mis teises blogis ripakil praegu 😛
ei saa salata, et see salat (head sõnad juttis muidugi) on saanud inspiratsiooni kunagisest Geogre Brownes’-nimelise söögikoha mingist salatisaiast. see oli muidugi ammu-ammu, aga mu mälu järgi oli selline suur sai, mille peale kaks salatit, milledest üks selline kanasalat.
kuna ma söön seda tavaliselt ikkagi salati kujul, siis olen lisanud sinna ka mingi kapsalise juurde.
2 küpsetatud (grillitud-praetud vms) kanafileed
veerand keskmist hiinakapsast
1 purk (340g) magusat maisi
paar kõvemat ja hapumat õuna (poe omadest oleks Granny Smith ilmselt sobivaim)
majoneesi
hapukoort
soola, karrit jm maitseaineid vastavalt soovile
kanafileedena kasutasin seekord kaupluse õhtust soodushinda ja ostsin grillitud kanarinnaku. aga võib võtta ahjukana fileed nt või osta fileed ja praadida pannil maitseainetega, st. mis on käepärast ja mugavam.
jahutatud filee lõika sobivateks salatitükkideks. hiina kapsas haki ribadeks. õunad puhasta südamikest ja soovi korral koori ning lõika kanatükkidega sobivateks kuubikuteks. mais nõruta. sega kõik koostisained kokku.
kastmeks võta ca 2/3 majoneesi ja 1/3 hapukoort, maitsesta soola, vähese karri ja soovi korral nt valge pipraga või hakitud tilliga ning vala salatile. kastme koguseid ei oska ma kahjuks öelda, aga vast nii 400ml võiks kokku tulla.
loomulikult võib kasutada ka muid kanalihatükke, mis on mingist muust toidust järgi jäänud.
minestrone
Rimi Toit&Trend levitas ca nädal tagasi feissbuukis ja twitteris lihtsa minestrone retsepti.
teatavasti on see üks selline itaalia supp, mida ilmselt iga perenaine teeb isemoodi ja selle aluseks on hooaja köögiviljad. variante on erinevaid: tomatipastaga ja ilma, kartuliga ja ilma, lihaga ja ilma ja nii edasi ja edasi.
ma jäin üsna Rimi retsepti juurde seekord, kuigi väikesed muutused siingi. panin rohkem küüslauku ja järgmine kord panen veel rohkem (kuumutatud küüslaugu maitset oli minu jaoks natuke liiga vähe). lisasin pastinaaki ja veidike juursellerit; viimast on päris mitmes retseptis niisama ka sees. ka panin esimese asjana õli sisse potipõhja sadakond grammi suitsupeekonikuubikuid, millele siis hakkasin muid asju lisama. hakkliha ma ei praadinud, vaid panin potti peale tomatipastat – mu meelest jääb liha niimoodi pehmem (lapsepõlveharjumus ka). ürte panin muidugi sisse, seguürtidest oleks vist pitsamaitseaine suhteliselt sobiv. pastat ei keetnud ma eelnevalt ära, kasutasin peenike-väikest filinit, mis pehmeneb imekiirelt. puljong tuli seekord kuubikust ja ikka veise oma. ja õige natuke panin teravat paprikapulbrit ka.
ja järgmine kord panen ubasid ka sisse, seekord ei pannud
pehme sai (eks ideaalis ikka ciabatta või midagi sellist) kõrvale ja maitseb hea.
ma ei viitsi eraldi kokkajasse panna retsepti, seal suht surnud nagunii..
tegu on mittekinnimakstud mittereklaampostitusega, aga ei saa jätta mainimata, et tooraine, mis kodus puudu oli, sai ostetud Aia tn Rimist 😛
läbi jäälillede, – 11 kraadi
võib-olla ka -12, ega ma kindel ei ole.
kui seda tuult ei oleks, oleks ju päris hea vaheldus. ja lund võiks ka natuke rohkem olla kui see õhkõrn kirme.
ah, võrreldes selle sopa ja halliga on igal juhul hea. isegi kui on tiba külm (ja see on riietuse süü, mitte ilma!). viirustele ei tohiks see ka meeldida.
igal juhul läheb homne tillipada täie ette sellise ilmaga 🙂
legode taaskasutus
üks netituttav kuulutas mingil päeval, et tema laps oli mõned legod pannud äravisatavate mänguasjade hulka. mina, legofänni ema, sain sõnasabast kinni ja nii rändaski meile paar Bionicle robotit. ilma karpideta ja õpetusteta, tegelikult ei ole keegi vist päris 100% kindel, et kõik tükid ikka olemas on.
aga lapsel on rõõmu ja tegemist nüüd laialt.
maksma läks see täpselt ühe jõuluse kommikarbi. aitäh lahketele mittelegotajatele!
tavaline sai
kuigi reklaamides on olemas Tavaline hambapasta, Tavaline pesupulber jms, pole ma kohanud veel reklaami, kus oleks Tavaline sai. samas, kui ma lähen ja taha osta Tavalist hambapastat või pesupulbrit, siis sellist ei ole.
aga nagu näha, siis Tavalist saia on. ja see ongi nagu päris sai kohe. lapsepõlvest või nii. maitsega sai, mitte mingi poenuustik. lisaks, kui turul ringi vaadata, saab seda veelgi odavamalt, nelja ja poole krooniga.
pildiblogi?
mõh. avastasin just, et viimase aja sissekanded on kõik piltidega illustreeritud.
ma pean nüüd mõtlema, mida ma sellega öelda tahan või et miks see nii on. äkki mul ei ole muidu midagi öelda enam?
lõngad ja värk või et milleks seda üldse vaja on?
ma leidsin sahtlist selle pooliku salli, mis peaks kuuluma selle mütsi juurde, mida ma ei kanna. ja ma ei tea, mis sellega nüüd teha. sest tegelikult ei tunne ma hetkel, et ma üldse sellist salli tahaksin. harutan poolteist meetrit oma käsitööd üles?
ja uus lõng ootab ka. mille kohta mul pole samuti mitte mingit ideed. natuke topiline siuke, nii et mingit väga mustrilist asja teha ei saa. mõtlesin ka sallile, aga jälle, kas heegeldada või kududa. samas on nunnu värv, äkki teeks mingi vesti hoopis.. lõng on selline, et mu ebaühtlane kudumisoskus ei paistaks vist väga välja ka 😛
mingid ajakirjad, kust ideid saaks, on muidugi suhteliselt kättesaamatus kohas.
Stroomi täika ja komisjonipood, Telliskivi UKK ka
üks otsing, millega siia viimasel kümnekonnal päeval tuldud on, on Stroomi täika ja muu selline. jah, ega selle kohta ei olegi eriti kirjutatud, nii et ongi minu blogi esimesi otsingutulemusi.
mis siis muud, kui allusin kaudsele sotsiaalsele survele ja astusin sealt täna läbi.
üks osa on siis vist see, mis on nime poolest komisjonipood, aga pigem on selline.. ma ei teagi, outlet nagu? mõned asjad on küll lihtsalt imeliku kvaliteediga, aga uued asjad on ikkagi. mingeid tuttavaid firmanimesid ei olnud, aga hinnad ka ei tapnud. et noh, ehk leiaks midagi.
muu osa oli üsna tühi. oli paar kaltsukaupmeest, kelle hinnad ei olnud väga hullud. ja siis mõni nn. kadakaturu-kaupmees – mingi x-päritolu odavnänn.
ja oligi nagu enamvähem kõik. silt, et avatakse zookauplus, oli ka seal kusagil (ja näha, et töö käis selle avamise nimel).
peaks nädalavahetusel kaema, siis äkki on rohkem äri.
kuid jah, eks see on kahepoolne: algul ei julge keegi tulla müüma, sest ostjaid on vähe; aga kui see nüüd lähebki sellist odav-uus-jama täis, siis jälle ei lähe minusugune sinna kaema.
ja no ma ikka igatsen seda Minski kulinaariat, kuigi mingi osa sellest on ju Rahu poes mingil kujul olemas..
Telliskivi nurgal UKK uues poes käisime ka ära. suur pettumus oli, et seal on ainult riided. me fänname asju natuke rohkem. mis muidugi ei tähenda, et me sealt tühja käega lahkunud oleksime 😛
ja igal juhul tasub läbi minna, kui sinna kanti asja on (kasvõi kirbukalt tulles!). sest tegelikult oli seal täitsa korralike-uusi riideid jumala normaalse hinnaga. lastele ka.
14.detsembi lisa: neil on oma koduleht ka, mitte et seal väga ohtralt inffi oleks (küll aga vigu) – www.stroomitaika.ee. aga googlile meeldib minu leht ka ikka väga 😛