põrand alla ja remont on peaaegu valmis. igasugused liistud saavad paika nagunii alles siis, kui läheb väljakolimiseks. selline kogemus noh 😛
üldse tahaks nii, et ma tulen pühapäeval tagasi ja kõik on korras ja mööbel ka sees.
unistamine on tasuta.
elu on kuri inimtoiduline lill.
need mingid inimesed, kes mulle praegu ligi üritavad saada, ärritavad mind. kui ma ei saa mingeid asju sealt allikast, kust ma soovin, siis mingid odavad imitaatorid hoidku parem eemale.
aga varsti ma hammustan vastu. valusasti.
seni olen ma vait. ja unistan.