laps hakkab ikkagi käima selles nn rajoonikooli ‘eliit’klassis ja saama süvendatult igasuguseid kunstitegevusi.
ma ei olegi selle juures oluliselt petuunud või midagi. ju seepärast, et ma ei panustanud väga palju mujale ka.
seal ‘mujal’ oli tal ühtlane tase: ükski asi ei olnud maksimumi peal, kõigil oli veidike puudu. tegelikult ma hindan seda tulemust päris hästi, sest see näitabki ju seda, et kuigi ta areng ei vasta tipptasemele, on see vähemalt ühtlane.
Kuu: aprill 2009
n -16
jõudsin oma RSSi läbi käia. mis tore lugu Bioneeris läbipõlemisest.
aga mul ei ole veel päris kõiki tunnuseid. tore tõdeda, et arenguruumi on.
üldiselt, lõputöö.
aeg, mida on liiga vähe ja mis ei pane mind üllatama ka mitte. ma olen peaeagu et valmis maksma, et keegi aitaks mul vajalikku infot koguda ja sorteerida.
tegelen stressisöömisega ja ei unistagi, et võimaliku lõpetamise puhul mingisse normaalsuruusega kleiti mahuksin. sellest on täiesti ükskõik.
nagu paljustki muust.
vähemalt kass ja laps aktsepteerivad mind sellisena, nagu ma olen.
vist.
surutis
meil on tööl kokkuhoiurezhiim. kohvimasin pole paar päeva töös olnud. eriti karm tänasel hommikul, kui avastasin, et mu hommikused rohud ka kotist otsas. retsept küll rahakoti vahel, aga tööpäev juba algas ja kusagile polnud enam minna.
käisin all kohvikus ostmas siis. kui ma tean kohti, kus kaasaostetava söögi-joogi eest peab vähem maksma (jääb ära kohapealse teeninduse ja nõudepesu tasu ilmselt), siis siin selgus, et kohvi hinnale on otsas veel topsi hind ka. kalleid topse kasutavad pealegi 😛 ja üleüldse, kohvi oli ainult pool topsitäit.
aga selge see, etk ui ma homme võtan coffeinist kaasa, siis meil korruse automaat jälle töötab.
ning ma oleksin nõus ju maksma sekretärile raha ja saama zhetoone ja selle eesk ohvi ostma, aga meil oli päris tasuta. isegi see auk on ära korjatud, kust sai raha-zhetoone sisse panna. nüüd seisab masin niisama kenasti.
hirm on ikka ka järgmise talve ees. suve eestki. projektid, mis tekitavad küll peavalu, toovad ometi sisse midagi. aga kohe lõppevad ära ja uusi – hetkel ei ole. minimaalselt vajalikud asjad katan ära muude töödega, seni veel..
5 min hiljem: haha, NÜÜD siis on kohvimasin sisse lülitatud, nagu häälest kuulda.
ei ole täna minu päev..
koolivorm, -vormitus või midagi vahepealset?
kooliteemad on praegu hingelähedased 😛
vaatan ja mõtlen, et miks meil ei ole mingit üldiselt aktsepteeritavat ja nõutavat kooliriiete stiili. ei, see ei tähenda tingimata koolivormi. aga no et ei tohi olla teksapüksid nt, ja seelik võiks olla mittel ühem kui põlvedeni, ja suurte reklaamkirjade-piltidega särke-pusasid ei oleks jne. ma tegelikult tahan, et lapsed siiski harjuksid sellega, et vähemalt osa päevast peab veetma viisakalt riides ning et neis tekiks ka oskus neid riideid kanda. kuigi jah, tänapäeva aina vabameelsemas maailmas, kus teatris teksaste, saabaste ja kirju pusaga naine pole ka haruldus..
vahel ma olen ikka kole konservatiiv.
põhimõtteliselt pole mul ka koolivormi vastu, aga tihti tuleb see siiski üsna kallis ja tõesti ehk päris kõigile ei sobi alati.
aga praegune absoluutne reguleerimatus pole just ka minu unelm.
aitäh, CV, ohatiseplaastreid kunagi soovitamast. täna apteegis tuli meelde ja on kasutuses!
hajusaid mõtteid id-kaardist ja eelkoolist
ma siin vaatan, et panga paroolikaartide makselimiite vähendatakse.
et nagu mis mõttes? kasutaksin jah ID-kaarti rohkem, kui see toimiks ka normaalselt. ca pooltel juhtudel on mingi probleem ja ma pean brauserit sulgema-avama, arvutile restarti tegema või ID-kaarti korduvalt sisse-välja liigutama (minu arvuti viga on seejuures veel see, et kaardilugeja ja wifiseadmed on füüsiliselt lähestikku ja vahel tekib seal mingi error ning wifi kaob ära selle peale). nii et suurel osal juhtudel ma ju isegi kasutaksin ID-kaarti, aga see on nii aeganõudev ja tülikas, et ma saan paroolikaardiga kordades kiiremini hakkama.
ja tööl näiteks pole meil ID-kaardi lugejaid ning mina siia ka ostma ei hakka.
muidugi, teisalt, mul on harva ülekandeid, mis on üle 3000 krooni korraga. lihtsalt saab vähem asju ühel päeval maksta.
veidi kurb on ka. RM ei saa viimaseid kordi eelkoolis käia. sest see on tasuta ja jutuga, et laps sai katsetega teise kooli sisse ja tahaks eelkooli eest kuidagi ikka tasuda, saadeti päris karmilt pikalt. hästi paha tunne on sellest. kahju, et laps ei saa neid paari viimast korda veel ära käia ja siis viimane kord lilledega ilusti minna.
aga ei kipugi enam, peale sellist suhtumist..
arenev laps, keda ma ei suuda ikka suurena näha
täna oli siis meie (st. RM-i) ainus eliitkooli katse. või test või siis kooliküpsusuuring 😛 kuidas keegi nimetab, sest katseid kui selliseid ei tohi ju teha.
poeg ise ütleb, et läks kenasti ja midagi rasket ei olnud. et kõik istusid üksinda ja õpetaja oli kõrval ja ajas juttu. ning et nad pidid tegema seitsme seljaga looma kamba peale ja kokku said kaks seitsme seljaga looma.
ma ise ei oska midagi arvata.
tegelikult see kooli ruum ehmatas mind ka ära. et remontimata, on üks asi, aga kitsas ja väike, see on teine.
nojah.
RM-i mobiili saime ka tööle ja esimesed kõnedki tehtud. põhiasjad juba selged – ja ega seal muid asju polegi peal 🙂
tegelikult on täitsa imelik ju selline telefon, millega saab helistada, SMSida ning on ka veel äratuskell – ja kõik. telefoniraamat ka muidugi. ja seitse seesolevat helinat.
minul omal on ikka päris haige tunne. poleks ikka pidanud nädalavahel end lõdvemaks laskma :S
