tegemised lastega

eile oli lasteaia jõulukas. ja nagu ikka, oli saal üsna hämar ning ka ruumi vähe. kui on kaks rühma koos, on alati kitsavõitu. sellest rääkimata, et pildistada on raske – nii hämaruse tõttu, kui et ruumi õieti pole liikuda. istusin ka meie rühma laste suhtes lollaka koha peal ja kui vahepeal veidi liikusin ning tahtsin minna ühte kõige paremasse kohta, kust oleks laste nägusid saanud, arvas juhataja, et nii ei saa, siis tulevad kõik sinna pildistama.
vot siis ma mõtlesin, et võiks olla nagu vanasti: üks pildistab, aga see-eest saab vabalt liikuda. ei, ma ei tahagi ise see olla. vähemalt saaks normaalsed pildid.
täna käisime RM-i rühmaga minu ässitusel Piparkoogimaaniat vaatamas. trammiga Balti jaama, sealt siis jala edasi. algul Raekoja platsi kuuske (ja lambaid) vaatama, siis Kullo galeriisse koolilaste näitusele ja siis Disaini- ja Arhitektuurigaleriisse suurte näitusele.
kaks õpetajat, mina ja 17 koolieelikut.
väga hull ei olnudki. kuigi jah, eks neid ikka oli, kelledel käte eemalhoidmine piparkookidest üsna raske oli.
aga tegelikult ma olen sellest hullult väsinud ja kõik muu, mis ma tahtsin kirjutada (kui tahtsin), jääb kirjutamata.
ahjaa, RM-il on homme esimene ujumisvõistlus 🙂

maania813.jpg

une näod

vastu hommikut oli jälle mingi segane uni.
ma pidin minema – ma ei teagi enam, kuhu, igatahes miskipärast sattusin ringiga minema. mingi teise bussi peale. ja siis sattusin sõbrannale külla. sõbranna muuseas kiitis, et ta wifi töötab paremini peale seda, kui ma olen seda sättinud (ma ei ole konkreetse inimese vwifit või arvutit mitte kunagi puutunud, vähe sellest, ma pole tal külaski käinud viimases elukohas).
novot, laps oli mul ka miskipärast kaasas.
kui laps hakkas tualetti minema, pidi ta saapad jalga panema ja tuli kohe varsti tagasi, et astus millegi sisse. vaatasin ka ja vannituba oli pinnasepõrandaga.
miskipärast jäime sinna magama ja siis ärkasime üldse telgis. vannitoa-telk oli kõrvalt kokku koristatud. kusagil kaugemal metsasihil tegi keegi autoga kiiruskatseid. astusin mõned sammud ja olin baltijaamas, mis tegelikult ei olnud nagu üldse baltijaam. hakkasin seal oma jalatseid otsima (tegelikult olid mingid suured kotid kaasa ka) ja leidsin kummastki paarist ühe jalanõu. mingi tuttav oli nagu jaama haldaja ja kurtsin talle ja ta lubas tegeleda. selle ajaga kadus veel üks king ära.
ja tegelikult olin ma tööle tund aega hiljaks jäänud.