hommikul kaubamajas lõunasööki valides otsustasin Amica heeringa ja kartuli kasuks. kui ikka pikk päev tööl olla, üksi, siis ei saa muidu lõunat, kui kaasa ei võta. eile varustasin end mingist Kopli kulinaariast (väga söödav toit muide), täna otsustasin linnast vaadata. kuigi mul on tõesti nii Kaubamaja kui Stockmanni kulinaariatest suhteliselt kopp.
aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida 😛
soojendasin need vesised kartulid mikros ära ja seal kõrval oodates lugesin siis karpi kah. tillikartul ja koostisained oli okei. järgmine artikkel: heeringas, koostisained räimefilee, taimeõli, keedusool, säilitusaine E211. muidugi, jah, miks peab soolakala juures olema see E211 kui üsna paljude kõrvalmõjudega lisaaine, aga.. räimefilee???
nojah, eks ma õppisin seda ise ka, et räim on heeringast kujunenud mingi Läänemere-variant ehk räim ja heeringas on lähemad suglased kui räim ja kilu.. aga ma tahaks siiski heeringa nime all süüa heeringat!
vot kohe maksab kätte, kui lööd käega ja poes ei loe, mida ostad.
aga noh, muidu ma oleksin ikka veel kauem seal valinud..