Kuu: september 2008

saabusin koju. kaks ööd saan siin olla, siis jälle ära.
ma sain lõpuks aru küll, miks kohalik pererahvas oli hämmastunud, kui meie lennujaamaks Malmö oma ütlesime. nemad mõtlesid ikka väga kaua, et ma peame Kopenhaagenit silmas.
täna laks Malmö lennujaama üks buss nii, et me olime 2,5h varem kohal (ja tegu on ligikaudu Tallinna lennujaama suuruse asjaga) ja teisega oleksime ilmselt check-in’i väga napilt jõudnud ära teha (kuna lend hilines, siis ilmselt väga hull ei oleks olnud siiski). Kopenhaageni Kastrupi lennujaama käivad rongid oluliselt tihemini 😛
lisaks on Rootsis isegi lennujaamades wifi tasuline ja üldse mitte odav. meie eestimaise wifindusega harjunud inimesel on seal päris raske. eriti, kui oled tõsiselt arvestanud seal tööd teha. õnneks ma sellega arvestanud ei olnud, nii et ei olnud probleemi. eile lausa ei tassinud läpakat kaasagi.
kirjutaks veel ja veel, aga väsimus on.
hommikune massaa˛ jääb ära, kahju. samas tähendab see, et ma saan magada kasvõi lõunani 🙂
RM-ist tunnen veidi puudust. aga kuna ma pole ka sel nädalal eriti kodus, siis ma ei näe teda veel umbes nädal aega..

täna hommikul oli törts vihma ka. aga õnneks tõesti vähe.
jalutasin raudteejaama hommikul ja tegin mõned pildid. näiteks rootsi ainukesest suhkruvabrikust (mis kuulub taanlasetele). ja veel mõned.
enne jaama märkasin kenade valmis õuntega puu. asus aia ja tee vahel. piidlesin aias toimetavat onu ja sakutasin paar õuna (koos veepiiskadega) alla ning panin omale kotti. päris head õunad olid 🙂 homme peab kaasa mõned võtma, pika päeva jooksul kuluvad ära.
sellesama ühe rongpiletiga sain teha vahepeatuse Lundis ning istuda Malmös ümber linnaliinibussile, ilma juurde maksmata. väga mugav. ilmselt Tallinnas ja üldse Eestis ei ole maailma kõige kehvemad ühistranspordi piletisüsteemid (isegi moblaga saab osta), aga arenguruumi on ikka kohe kõvasti.
tänased teemad valisin kergemad. vaatasin keskkonnasõbralikku moodi ja siis kuulasin ühte loengut muutuste kohta Baltikumis, koos fotoprogrammiga.
paraadist hoidusime kõrvale. ei tõmba kuidagi marssima tänavale koos hulga inimestega, kelledest suur osa kuulutab plakatite ja muu sellisega oma vastuseisust mingitele asjadele. ma olen nõus tunnistama, et ehk mul puudub seda tüüpi kodanikujulgus – või siis ei pea ma seda lihtsalt vajalikuks.
kui see mass lõpuks valgus sinna, kus pidi kontsert ja pidu algama, mõtlesin ma, et peaks hakkama hoopis võitlema valikuvabaduse poolt 😛 sellest igasugustele asjadele vastu olemisest sai veidi palju selle mõne päevaga. lihtsalt näha enda ümber nii palju inimesi, kes vastandavad end aktiivselt, on väsitav.
kuigi jah, päris palju on asju, millega ei saa nõus olla ka. mina igatahes ei tea, kus on lahendus.
fotoka aku sai tühjaks, täiesti ootamatult. ma ikka arvasin miskipärast, et see peab kauem vastu, noh, umbes nagu suurel kaameral. aga ei midagi. seega jääb hulk turistipilte tegemata. millest on veidi kahju ka. aga parata ei ole midagi.
homme õhtul saab koju lõpuks. aga see ei tähenda olulist võimalust puhata ja aega maha võtta.

tänane sotsiaalse disaini seminar mõjus mulle märksa paremini kui eilsed toiduteemad. jah, toiduteemad on küll huvitavad ning vajalikud, aga kukkusid kuidagi sedasi välja, et iga tüüp ajas mingit oma rida. võib-olla oli muidugi probleem ka puudulikus keeleoskuses. ma isegi ei tea, kas minul või esinejatel. kusjuures probleemid ja teemad, mida arutati (toiduhindade tõus globaalselt ja selle põhjused, nn. toidusõltumatus ja lokaliseerimine) on kõik täiesti aktuaalsed. aga läheneda asjale jälle omakorda ühelt poolt bürokraatilkult (teeme nüüd mingi assamblee või ühenduse või midagi, mis hakkab võitlema põhjustega) ja teiselt poolt end vastandavalt (oleme kellegi-millegi vastu ja võitleme muudkui) – no ma ei tea.
disainiteema lähenes asjale teistmoodi. ma ei räägi siin väga pikalt, ei hakka praegu märkmeid välja otsima ja refereerima.
algul, tutvustust lugedes, tundus, et aasi jääb kuidagi rõivakeskseks, aga õnneks see nii ei läinud, kuigi enamik esinejaid olid vähem või rohkem moe või rõivatööstuse taustaga. aga jutt jõudis lausa sotsiaalsete teenuste disainimiseni välja.
ning nende jutu käigus tuli ka välja, et millegi vastu võitlemine ei ole väga arukas. omamoodi mõjub see ju just selle reklaamina, mille vastu võideldakse. olulisem on aru saada asjast, mille vastu ollakse (või pigem: mille poolt ei olda), tungida nö juurteni ja üritada seda asja teistmoodi lahendada, ilma end otseselt vastandamata.
see lähenemine on märksa positiivsem.
aga sellest seminarist on mul plaanis ka veidi pikemalt kirjutada.
Malmö ja üldse Skane ühistranspordi piletisüsteem tundus algul maru keeruline. reaalselt on asi päris lihtne ja me kasutame juba mingeid pea kõige odavamaid variante. liikleme üsna vabalt. tegelikult pole ju Malmö mingi hiilgasuur linn ning täna linna sees me transporti ei kasutanudki. lihtsalt korraga olidki kõik vajalikud kohad käe-jala juures ning ma pidin veel aega parajakski tegema.
selle käigus sattusin ka kahte vanakraamipoodi. ilmselt olid mingid misjonipoed olemuselt, ma ei hakanud uurima. riided, mööbel, köögiasju ja kõike muud sellist. korralikud ja puhtad asjad korralikes ja puhastes kaupluseruumides. meie UKK ei saa lähedalegi. need poed, mis Rootsist vanakraami toovad ja meil müüvad – noh, veidike ehk sarnanevad neile siin. ehk tuleb see kaubavalikust? 🙂
ma ei teinud Malmö kohta mingit olulist taustauuringut, enne kui siia tulin. polnud õieti aegagi. tegelikult on üllatus, et see on ikka Tallinnast oluliselt väiksem linn. sest linnas ei taju seda küll kuidagi. aga praegu torkas Tartu pähe – Tartu ei tundu ju ka nii kole väike midagi, ning Tartust on Malmö ju suurem.
igatahes on siin kõvasti kaubandust, kõvasti inimesi ja kesklinn on õhtulgi rahvast täis. ei peleta saabuv sügis ka inimesi tänavakohvikutest – soojendused on väljas ja muudkui istutakse. jah, kui mõistlikuks ma sellist õue soojendamist nüüd pean muidugi..
no ja rongid. see teema, mis paneb mind Eestile mõeldes sügavalt nördima. nagu ikka, käib siin ronge palju ja tihti. hea küll, meie ööbimiskohta kord tunnis – aga olgem ausad, Eestis pole neid külakesi kuigi palju, kuhu rong nii tihedalt käiks. ma ei hakka praegu plaane otsima, aga ega seda vist ei ole, et ma tean, et iga xx.53 väljub linnast rong minu kodukülla. nii praktiliselt ööpäev läbi.
Kopenhaagenisse käivad rongid siit tihedamini kui keskmine Tallinna linnaliinibuss. isegi kui meil käivad bussid üle 3 korra tunnis mingitel aegadel, käivad õhtul need ikka väga harva. erinevalt nendest rongidest.
Öresundi silda, kust rongid üle sõidavad, nägin vaid lennukist. tegelikult tahaks sinna veidi lähemale ka sattuda ja noh, vähemalt mingi seebikaklõps ära teha (ma ikka tunnen puudust suurest kaamerast ja enam ei tule niimoodi reisile). HSB Turning Torso tahaks ka lähemalt ära näha.
eks vaatab, palju jõuab.
aga nüüd peaks küll ka magama kerima. mõte läks just praegu lukku.