lilled, liblikad ja massaaz

lilledliblikad.jpg

massaaz oli täna klassis (muud ruumid olid täis) ja kõrval käis luude ja lihaste loeng, inglise keeles. ma ei saanudki aru, kas loengupidaja oli vene või saksa päritolu. kord tundus nii, kord naa. kuigi, mis vahet seal on.
musa ka polnud taustaks seetõttu, et sisuliselt olime loenguruumi tagaotsas, kuigi eraldatud.
pärast mõtlesin, et oelks pidanud mp3-mängija pähe panema – aga see oleks ju seganud ja ega mul seal eriti sellist musa ei ole ka.
aga massaaz oli hea nagu alati. aitäh, muhm!

mehelik masohhism

tõepoolest. minu perekond ka piirab mind ja naine ja lapsed.
ei lase mul end realiseerida. sa ei kujuta seda ette.
ma ei saa ka siiani aru, miks ma ei või kõigi naistega suhelda – naine ju piirab mind kõvasti selles suhtes … aga ma ei suuda kahjuks ka defineerida seda õndsat kohta, kuhu ma lõpuks oma kümnetuhande vallutusega välja tahaksin jõuda. lõhkine küna või sedasi.
nii ma siis piinlen.

online-kanalitest korjatud

lambajagamine

järjekordsed lambad peaaegu jagatud.
ise ka imestan, et viitsin ikka sellega jännata. sest see jagamine ja kaalumine on ikka mõnevõrra aeganõudev tegevus. tükeldama ma õnneks ise ei pidanud, kuigi väiksemateks oli osa vaja lõigata küll. tegelikult olid väga noored loomad nagunii. muud peale koibad polnudki õieti.
naljakas oli see ka, et kui lammas peal oli ja poes käisime, siis välja tulles oli meie kõrval auto, tuttavate auto. ja sealt küsiti lahkelt, et kas onm lambasoovi. muiates vastasin, et hetkel mitte, et auto just lammast täis 🙂

***

valetamine ja kahepalgelisus on lihtsalt nõme.
ma ei ole ise sellest alati päris puhas, aga enamasti ma siiski püüan seda vältida.
ja ma ei oska kuidagi olla, kui keegi, kellelt seda ei oskaks oodata, kellega peaks olema pigem vastupidi, kallab mind oma kahepalgelisuse ja valedega üle. ning teeb seda veel nii, et mina tunneksin end süüdlasena. selles, mis tema on teinud.
kuigi jah, mina olen ‘süüdi’ selles, kuidas ma olen tema tegudele reageerinud.
kuidas saaks mitte tunda?

peavalupäev

närviline ja kiire periood. mingid asjad, tegemised ja asjaolud sõidavad üksteisele sisse. nii meeldivad kui ka ääretult ebameeldivad. mõni asi on üsna peapeale pööratud.
aegajalt ma ei oska ega taha suhelda.
peavalu.

koolitige (paha pühapäev)

ma väidan endiselt, et seda eksamit ei ole võimalik ka ‘selle sinise raamatu‘ järgi ära teha. eriti, kui ülesandeid ei ole läbi tehtud ja ma pean ise mõtlema, mis asi mida mõjutab. see eeldab rohkem teadmisi ainest endast, kui meile antud on või kui ‘selles sinises raamatus’ kirjas on. ma olen sellega nüüd tegelenud nende materjalide põhjal piisavalt.
ning ma tegelikult ei saa aru, kuidas osa selle eksami ära tegid. sest see ikkagi ei olegi võimalik olemasolevate materjalide põhjal.
ma kohe ei tea, mida teha. üritada täna ikkagi? ja konkreetselt kirjutada, et see ülesanne on täitsa võõras?
nõme on teha sellist asja ju. lisaks võtab see kaua aega (tavaline eksamiaeg on meil 1,5h; seda eksamit tehti üle 2h, kuigi see pole lubatud.. ja ma ei arva, et ma kiiremini saan).
ma saan siit päris hilja minema ja pean veel õhtul lapse ka ära tooma. pimedas siis ilmselt. ja koju kotti ära viima ei tasu vist vahepeal minna, sest see kulutab veel hunniku aega ära.
ja muidugi, miks on nii, et ühel (viimasel) aastal on kaks suurt tööd? kursatöö ja lõputöö? see ei ole ju ka normaalne, kuigi sellest ma siiski närin end läbi.
aga kuna me õpime neli aastat, siis võiks need kolm suuremat tööd (projektõppe töö tegime eelmisel aastal) olla ikka hajutatumalt, et viimasel aastal süveneda lõputöösse.
ah, kool või asi, tahaks vahel öelda.
ja kesse kurat käskis mul siia tulla?
12:29
teine õppejõud, kes ka mingeid analoogseid asju õpetab, vaatas ühe eksamiülesande läbi ja leidis, et neist algandmetest on päris raske aru saada ja annab tõlgendada mitut moodi. no tõlgenda siis, kui loengus pole arutelu sellise ülesande ümber olnud..